Eesti Kultuurkapitali arhitektuuri sihtkapitali aastapreemia nominent 2017
Asukoht
Riia 2, Tartu
Arhitektuur
Mihkel Tüür, Ott Kadarik (Kadarik Tüür Arhitektid)
Meeskond
Mart Kadarik, Harri Kaplan, Aleksei Petrov, Konstantin Rõbkin, Tanel Trepp, Kristi Tuurmann, Meelis Vanker
Sisearhitektuur
Liis Mägi, Kadri Tamme (Kadri Tamme Sisearhitektuur)
Insener
Hugo Olak (Tari projektibüroo)
Tellija
TTK Investeeringud
Ehitaja
Rand ja Tuulberg, Ehitustrust
Projekt
2013-2016
Valmis
2016
Fotod
Kaido Haagen, Tõnu Tunnel

  216

Küsimustele vastasid Ott Kadarik (OK) ja Mihkel Tüür (MT).

Milline oli hoone arhitektuurne lähtepunkt ja kuidas mõjutas hoone lahendust asukoht?

MT: Kui me juhendasime Tallinna Tehnikakõrgkoolis suuremahulise planeeringu kursust, käsitlesime sedasama Tartu piirkonda. Linnaplaneerimise ülesannet lahendades selgus, et seal on väga muljetavaldav mõõtkavaline nihe: enne II maailmasõda rajatud ajalooline mõõtkava oli maha pommitatud, sinna tekkinud tühiku asemele kujunes aga uus kesklinn väga suurte hoonetega.

Kvartali kaubamaja projekteerimise lähtepunkt oligi püüd tuua tagasi vana mõõtkava ja luua kammerlik tänavaruum, et tekiks hansa vanalinnale iseloomulik tänava mõõtkavas tihendus ja jaotus. Oluline lähtepunkt oli ka juba konkursi lähtetingimustes lahti kirjutatud aktiivse tänavafrondi nõue: tänavale avatud kaubandus loob mitmekesise ruumiprogrammi.

Mis teid selle projekti juures kõige rohkem proovile pani?

OK: Kaubanduspind ei ole midagi sellist, mis olemuslikult vajaks tänavale laienemist. Pigem peaks see olema labürint, kus segavaid tegureid on vähe ja inimene püsib ostmise rajal. Proovile pani see, kuidas panna ülejäänud programm ümbritsema kaubandust sellisel kujul, et see suhtleks linnaga, ent sobiks ka kaubanduskontseptsiooniga. Samamoodi oli küsimuseks see, kuidas sa paned suure maja linna nii, et see säilitaks inimmõõtmelisuse. Pikalt töötasime reklaamiprogrammi fassaadile paigutamisega nii, et reklaamid ja arhitektuur oleksid lõimitud, kuid see ei ole siiani päriselt õnnestunud.

MT: Nagu nimi ütleb, on tegu kvartaliga – see pole mitte üks maja, vaid selgapidi kokku pandud funktsioonid. Sellel kvartalil pole ka ühtset tagafassaadi ega teenindavat selga. Kõik neli külge tuli võrdselt läbi töötada nii, et ei tekiks prügiveo ega laadimise seljatagust. Paras katsumus oli tõestada suurtele kaubandusbrändidele oma kontseptsiooni ning saada nad suhestuma vaateakende ja avaneva tänavaruumiga. Oli palju seletamist, miks ikka on vaja nii palju aknaid ja poodide avanemist tänavale, mitte ühte suurde aatriumi.

Mis pakkus selle projekti juures suurimat rahulolu?

MT: Tõenäoliselt see, et Kvartal valmis ehitati, lisaks kindlasti ümbritsev tänavaruum, mis valmis suures koostöös linnavalitsusega ja hõlmab ka linna maad. Eesmärk sai täidetud, tulemuseks on mugavalt kasutatud linnaruum. Tooksin esile veel koostöö ehitaja ja tellijaga: oli hea kokkulangevus, et nii tellija, linnavalitsus kui ka ehitaja mõtlesid kõik professionaalselt kaasa.

OK: Minu jaoks on tegu hea reputatsiooniga majaga, mille teemal võiks palju arutleda. Ütleksin isegi, et see on meie kontseptuaalseim maja – funktsionaalse skeemi pahupidi keeramise iva tuli hästi välja! Tagasivaates pakub suurt rahulolu see, et meie algne mõte saigi majaks.

Küsis Karen Jagodin

Eesti arhitektuuripreemiad 2017