2025. aasta suvel möödus 45 aastat XXII olümpiamängude Tallinna olümpiaregatist. Lisaks purjetamisele kaasnesid olümpiaregati korraldamisega ulatuslikud arendusplaanid ja ehitusprojektid, mistõttu on 1980. aastale eelnenud kümnend omandanud kohalikus arhitektuuriloos erilise tähenduse. Niinimetatud olümpiaehituse eesmärk oli linna ilmet kiiresti kaasajastada ning Tallinn muutuski regati ettevalmistuste käigus märkimisväärselt.
Regatiks valmisid mitmed praegugi tuntud hooned: Pirita purjespordikeskus, teletorn, Olümpia hotell ja lennujaama uus terminal. Lisaks olümpiarajatistele kerkisid uued elumajad, bürood, terviseasutused ja kultuurihooned, mille autoriteks olid Eesti arhitektid, sisearhitektid ja insenerid. Nõukogude Liidu tingimustele vaatamata püüti regati tuules eestlastest eestvedajate algatusel parandada siinsete inimeste eluolu. Kokku kavandati olümpiaehituse käigus üle 120 arhitektuuriobjekti, millest osa ehitati 1980. aasta suveks valmis, osa kerkis hiljem, ent osa jäigi pelgalt ideeks. Lisaks arhitektuurile ja linnaplaneerimisele pöörati tähelepanu ka disainile – seda nii linnaruumi, tarbeesemete kui ka plakatikunsti näitel.
Näitus „Tallinn täispurjes. Linna muutev olümpiaehitus“ tutvustas seda ambitsioonikat etappi Tallinna arengus. Näituseruum oli suuresti inspireeritud 1980. aasta suvest, tehes nii otseseid viiteid purjetamisele kui ka toonastele uuenduslikele linnakujundusvõtetele. Samas kandis näituse kujundus edasi olümpiaregati suvel valitsenud emotsioone – see periood pakkus paljudele mõneti viivuks vabadust, pärast mida sulgus raudne eesriie veel mitmeks aastaks.
Stuudio TÄNA arhitektid kavandasid näituse kujunduse põhielemendiks üle kuue meetri pikkused kangad, viidates purjedele, mis 1980. aasta suve meeleolu kandsid. Samas mõjusid kangad hommage’ina toonasele Linnakujundusgrupi loomingule, mis on muuhulgas talletunud meie arhitektuurilukku oma läänelike õhuliste vetikavõrgust valmistatud arhitektoonidega. Näituse arhitektidel õnnestus selgete võtetega luua sild 1980. aasta suve ja tänase päeva vahel.
Ruumipilt 2025
Näitusega tähistati 45 aasta möödumist Tallinna olümpiaregatist. Suure purjespordivõistluse korraldamise soov sai teoks 1970. aastatel, mil Tallinn valiti Moskva olümpiamängude kaaskorraldajaks ning algasid ettevalmistused regati läbiviimiseks. Peale purjetamise kaasnesid olümpiaregatiga ulatuslikud arendusplaanid ja ehitusprojektid, mistõttu on regatile eelnenud kümnend omandanud kohalikus arhitektuuriloos erilise tähenduse. Niinimetatud olümpiaehituse eesmärk oli linna ilmet kiiresti kaasajastada.
Tallinn muutus regati ettevalmistuste käigus märkimisväärselt. Plaan hõlmas Teise maailmasõja purustustest jäänud linnaehituslike haavade parandamist ning tühimike täitmist uue hoonestusega. Tallinna mereäär vabastati osaliselt tööstusest, uuendati insenertehnilisi süsteeme ning mitmed piirkonnad said värskendatud ilme. Lisaks arhitektuurile ja linnaplaneerimisele pöörati tähelepanu ka disainile – seda nii linnaruumi, tarbeesemete kui ka plakatikunsti näitel.
Regatiks valmisid mitmed praegugi tuntud hooned: Pirita purjespordikeskus, teletorn, Olümpia hotell ja lennujaama uus terminal. Nõukogude Liidu okupatsiooni tingimustele vaatamata püüti regati tuules eestlastest eestvedajate algatusel parandada siinsete inimeste eluolu. 1980. aasta suvi tundus paljudele mõneti kui viiv vabadust, ent raudne eesriie sulgus veel paljudeks aastateks.
Kokku kavandati olümpiaehituse käigus üle 120 arhitektuuriobjekti, millest osa ehitati valmis, osa kerkis hiljem, ent osa jäigi pelgalt ideeks. Eesti Arhitektuurimuuseumi näitus tugines Grete Tiigiste sama pealkirjaga magistritööl ning tutvustas olümpiaehitust kui ambitsioonikat etappi Tallinna linnaarenduses.
Eesti arhitektuuripreemiad 2025
248 
TAGASI
