Tallinna Linnateatri hoonekompleks hõlmab 15 ajaloolist hoonet, mis on koos juurdeehitusega seotud üheks funktsionaalseks tervikuks. Teatri uus kontseptsioon nägi ette saalide projekteerimise sisehoovi alla, kuni 9 meetri sügavusele tänavatasapinnast, kus asuvad suuremahuline lavatorniga teatrisaal ja blackbox. Hoov on jäetud vabaks suvelavastuste jaoks, kus lavatorni astmeline katus moodustab tribüüni pealtvaatajatele.
Maapealne uushoonestus eristub selgelt ümbritsevast ja täidab pikalt tühjalt seisnud Aida tänava äärse katkestuse teatrikvartali perimeetris. Tulenevalt ajaloolisest hoonestusest jaguneb see kaheks. Hoone, mille kohta igasugune dokumentatsioon puudub, ongi asendatud suure klaasist läbipaistva tühikuga tänavafrondis, mis võimaldab tänaval liikujale juba harjumuspärast ülevaadet sisehoovis toimuvast ning tagab kahe maa-aluse saali vahel paiknevale aatriumile loomuliku valguse ja vaate väliruumi. Teine hoone on Aida tänava poolt suletum ning peenikesed aknatriibud lähtuvad ajaloolise hävinud hoone fassaadist.
Ligipääsetavuse parandamiseks on hoovi nurka kavandatud uus liftiga trepikoda, mis seob kõik korrused. Selle peegelpinnaline fassaad ei lisa keskkonda uut visuaalset kihistust, vaid sulandub ümbrusesse, peegeldades ajaloolist hoonestust ja hoovis kasvavat legendaarset tammepuud.
Kompleksis on kokku 10 eriilmelist saali, palju kohvikuid ja restoran, basseiniga saun, mitu müürikäiku, ajaloolist kaevu, kerishüpokausti, hulgi võlvitud või tahutud palkidest laetaladega ruume ning sadu muinsuskaitselisi eksponeeritud detaile.







