Keskkond mõjutab inimest. Tervisemaja pakub hoonena ennekõike tervendamise teenuseid, kuid väliruumis oli eesmärgiks kujundusega Ülemiste City 18 000 residendi ja külaliste tervist hoida ning terviseprobleeme ennetada. Kontseptsioon lähtub keskkonnapsühholoogiast – tulemuseks on hele, helge ja roheline ruum, mis tõstab töövõimekust ja aitab tulla toime argipäevastressiga.
Tervisemaja ümbruse muutumine asfaldiväljast elamisväärseks töökeskkonnaks vajas sekkumisi, mis arvestaks ka keskkonnaprobleemidega. Kõvakatted on valdavalt heledad, et vähendada kuumasaarte efekti. Sademeveed on puhverdatud vihmapeenardes ja kogutud mahutisse ning seda taaskasutatakse haljastuse kastmiseks. Roheline ei ole siin lisand, vaid põhitoon, ronides vertikaalhaljastusena mööda hoone seinu ja moodustades pea kohal puuvõradest katuseid.
Väikese linnametsa rajamisel kasutasime Jaapani botaaniku prof. Akira Miyawaki välja töötatud rajamismeetodit, mis on üks esimesi taolisi katsetusi Eestis. Aastasadade jooksul kohaliku kliima ning kasvutingimustega kohanenud kodumaised liigid vajavad elus püsimiseks minimaalset sekkumist ja ökoloogiline kooslus reguleerib ennast ise. Metsas kulgevad uitamisrajad ja pinnavormid on näide säästlikust materjalikasutusest – paekivi on välja kaevatud siitsamast hoone jalajäljest.
Tänaseks on rajatud esimene fragment suuremast pargialast. Ehituses on Tervisemaja laiendus, mille jalajälge rajatud haljastus on teadlikult taaskasutatav ja siirdatakse uuele projektalale. Ala kujundades vaatasime tulevikku – nägime parkla asemel parki, asfaldi asemel metsa ja tööstushoonete asemel pulbitsevat elukeskkonda. Jääme täies mahus pargi valmimist ootama.