642 
TAGASITriin Ojari kirjutab Tallinna arhitektuuribiennaalist ja ütleb, et Ilu on teema, mis pealkirjana intrigeerib, ent Tallinna arhitektuuribiennaalil jäi külastajail siiski varjupaik leidmata.
Täpselt 20 aastat tagasi tegi Marko Raat dokfilmi „Esteetilistel põhjustel“, kus noor kunstiteadlane Andres Kurg palus Taanis varjupaika, kuna talle meeldib sealne sõjajärgne modernistlik disainikultuur. See vaimukas film ilust kui inimõigusest meenus nüüd, kui Tallinna arhitektuuribiennaalil ehk TABil ilu mõneti ootamatul kombel fookusesse tõsteti. Ilu loeb ja selle äratundmine on inimesse sisse kirjutatud: me vajame ilu, et tunda end hästi ja õnnelikuna ning leida rahustav oaas keset probleemidest küllastunud maailma. Ilu näib tasalülitavat kõik muud põletavad küsimused. Londonis resideeruva peakuraatori Yael Reisneri välja käidud teema „Beauty Matters“ ehk „Ilu loeb“ (täpsustuseks olgu öeldud, et TABi võistlusele esitatud töö kaasautor oli Johanna Jõekalda, kes hilisemas protsessis ei osalenud) põhineb pikemal uurimistööl. Ta on püstitanud endale võimatuna näiva ülesande – seletada ära ilu olemus ja vajalikkus arhitektuuris. Seda tehes balansseerib ta teaduslikult, näiteks neurobioloogia ja matemaatikaga mõõdetava maailma ning tunnetusliku, ainult poeesia vahendusel mõistetava subjektiivse ilukogemuse vahel. Ilu on teema, mis pealkirjana intrigeerib, kuigi sümpoosionilt või näituselt lahkujad on samamoodi hämmelduses, kui nad tulles olid – varjupaik jäi leidmata.
/…/
Triin Ojari
Edasi saab lugeda Sirbist.
