2047 
TAGASI
Hoone on osa mitmekihilisest ja eri ajastute tööstusarhitektuuri näiteid koondavast Telliskivi Loomelinnakust. Majas saab eristada kahte eri kihistust: alumine korrus on paekivist müüride ja suurte aknaavadega klassikalise tööstusarhitektuuri näide, mille peale oli nõukogude ajal rajatud punasest tellisest kolmekorruseline osa. Arhitektuurselt ja muinsuskaitseliselt pole kumbki komponent eraldiseisvana väärtuslik, kuid arvestades Telliskivi kvartali kollaažilikku olemust on hoonel oluline roll üldise miljöö kujundamisel. Eeldusel, et väärtuslik on pigem eri ajastute kihistuste koosmõju, mitte konkreetne ehituslik lahendus, on hoone rekonstrueerimisel olemasolevat kehandit tõlgendatud suhteliselt vabalt, säilitades ennekõike olemasolevate komponentide peamised omadused.
Hoone peamiseks identiteetiloovaks funktsiooniks on teisel ja kolmandal korrusel paiknev rahvusvaheline fotogalerii Fotografiska ning seda toetav restoran ülakorrusel. Esimesel korrusel asub suur avatud ruum ürituste korraldamiseks koos kohviku ja galeriipoe ning katuserestorani ettevalmistusköögiga, mis teenindab ka alumise korruse toitlustust. Neljandal ja viiendal korrusel, galerii peal, on kaks stuudiokorrust, millel on eraldi lift ja all eraldi sissepääs. Vastavalt hoone kihilisele ülesehitusele, kus üksteise peal paiknevad neli erinevat funktsiooni, on sisestruktuur planeeritud maksimaalselt lihtne ja paindlik, mis töötaks ka juhul, kui osa funktsioonidest vahetuvad. Arhitektuurselt püüti leida võimalikult kompaktne ja neutraalne kommunikatsioonide plokk, mis jätaks piisavalt võimalusi iga korruse individuaalseks siselahenduseks. Sisepinna ökonoomseks kasutamiseks on peamine evakuatsioonitrepikoda kütteta ja viidud majast välja, kus see lisaks oma esmasele funktsioonile loob põneva ja sõltumatu ühenduse tänavatasapinna ja restorani katuseterrassi vahel ning mille pikka seinapinda saab kasutada hooajalise näituseruumina.
