1627 
TAGASI
56 aastat tagasi valmis Eesti Maaehitusprojektis arhitekt Valve Pormeistri projekteeritud Maaviljeluse ja Maaparenduse Teadusliku Uurimise Instituudi näitusehalli projekt. Saku keskuses asuv hoone valmis 1968. aastal ning koosnes avarast näitusehallist, mille ühes otsas kontoriruumid, ja puhkenurgaks kujundatud väikesest iluaiast. Eenduv sakiliste tahkudega valge puitkarniis, mis tänu allpool paiknevale lintaknale on justkui seintest lahti tõstetud, selged ja heade proportsioonidega punastest tellistest seinamahud, puitribistikuga piiratud väike siseaed lahtise konsooltrepiga, selgus, lihtsus ning sobitumine keskkonda – nende märksõnadega võiks kõige lühemalt kirjeldada hoonet, mis oli tõenäoliselt kõige silmapaistvam 1960. aastatel näidisasulaks püstitatud Uus-Saku ilme kujundanud majadest. Kogu asula projekteerimist juhtinud kollektiiv (Boris Mirov, Voldemar Herkel, Valve Pormeister jt.) pälvis 1971. aastal Nõukogude Liidu riikliku preemia.
2017. aastaks oli juba aastaid tühjana seisnud hoone erinevate ümberehituste, vandaalide, tulekahju ja ajahamba poolt tublisti kannatada saanud. Saku Vallavalitsus vajas aga hädasti uusi ruume, sest senised olid loovutatud Saku Riigigümnaasiumile. Sündiski pragmaatiline ja ülimalt eluterve otsus kohandada näitusehall uueks vallamajaks. Antud juhul tähendas kohandamine aga seda, et hoone seisukorra ja algse funktsiooni tõttu tuli olemasolev hoone täielikult lammutada ning ehitada üles uus juba tänapäeva energiatõhususe, sisekliima jne. vajadusi silmas pidades. Olulisim oli täpselt säilitada tänavapoolsete fassaadide kujundus ja hoone gabariidid. Ega see uus vallamaja koos kõikide tänapäevaste sisekliimanõuetega ikka vana näitusehalli kuube hästi ära mahtuda tahtnud küll. Algselt küll kõrge, aga siiski ühekorruselise hoone kesta tuli suruda kaks korrust ning samas säilitada algne läbipaistvus ja kergus. Nii juhtuski, et esimese korruse põrand on nüüd tegelikult soklijoonest allpool ning teise korruse konstruktiivne lagi on juba sakilise katusekarniisi mahus. Hoone keskele projekteeriti aatrium, kus lisatud katuseakende kaudu jõuab päevavalgus ka esimese korruse sisemusse. Sise- ja väliruumi sidumiseks jätkuvad punasest tellisest välisseinad ka siseruumides ja sakiline katusekarniis teise korruse ripplaes.
Tekst: Karmo Tõra
