Tutvustus
Eesti Arhitektuuripreemiad on Eesti Arhitektide Liidu, Eesti Sisearhitektide Liidu, Eesti Maastikuarhitektide Liidu ning Eesti Kultuurkapitali arhitektuuri sihtkapitali ühine auhinnatseremoonia.
Sündmus algatati 2015. aastal eesmärgiga tunnustada ühiselt silmapaistvaid saavutusi meie arhitektuurivaldkonnas ning suurendada avalikkuse teadlikkust Eesti arhitektide, sisearhitektide ja maastikuarhitektide kaasaegsest loomingust nii Eestis kui rahvusvaheliselt. 2019. aastast jagab artiklipreemiat ka arhitektuuriajakiri Maja.
Preemiate statuutidest saab rohkem lugeda allpool.
Pidulikul auhinnatseremoonial antakse igal aastal üle:
- Eesti Kultuurkapitali arhitektuuri sihtkapitali aastapreemiad,
- Eesti Arhitektide Liidu arhitekti aastapreemia, preemiad “Eramu”/”Väike” ja tudengipreemia,
- Eesti Sisearhitektide Liidu aastapreemiad ja Vello Asi nimeline tudengipreemia,
- Eesti Maastikuarhitektide Liidu aastapreemiad ja tudengipreemia,
- Arhitektuuriajakirja Maja artiklipreemia.
Laureaatidest ja nominentidest ilmuvad kogumikud “Eesti arhitektuuripreemiad” ja “Ruumipilt”.
2024. aasta nominendid on tutvumiseks siinsel lehel. Laureaadid kuulutatakse välja auhinnatseremoonial 23. jaanuaril 2025 Tallinnas.
2017 – 2023 aastate laureaatide ja nominentidega saab tutvuda ülevaate lehel.
2016 – 2018 aastate laureaatide ja nominentidega saab tutvuda ka läbi virtuaalnäituse (teostaja Velvet).
Eesti Kultuurkapital annab alates 1995. aastast välja aastapreemiaid arhitektuuri, audiovisuaalse kunsti, helikunsti, kirjanduse, kehakultuuri ja spordi, kujutava ja rakenduskunsti ning rahvakultuuri valdkonnas enim silma paistnud isikutele. Iga sihtkapital premeerib oma valdkonna parimaid ning Kultuurkapitali nõukogu annab välja valdkondade peapreemiad. Rahalise preemiaga kaasneb Eesti Kultuurkapitali laureaatidele preemia tunnusmärk, messingust kera „Jonnakas“, mille autorid on Risto Tali ja Rait Siska.
Arhitektuuri valdkonna aastapreemiad antakse laureaatidele üle loomeliitudega peetaval ühisel auhinnatseremoonial iga aasta detsembri alguses.
Peapreemia ning elutööpreemia antakse laureaatidele üle Eesti Kultuurkapitali pidulikul tseremoonial, mida korraldatakse konkurssidele järgneva aasta alguses.
Eesti Kultuurkapitali arhitektuurivaldkonna laureaatide ja nominentidega saab tutvuda aastaraamatus „Eesti arhitektuuripreemiad” ja siinsel ülevaatelehel.
Eesti Arhitektide Liit (EAL) annab 2015. aastast välja arhitekti aastapreemiat, eesmärgiga tunnustada igal aastal üht silmapaistvat arhitektuuriteost ja selle autorit. Töid aastapreemiale saavad esitada kõik liidu liikmed ja neid hindab väljastpoolt Eestit kutsutud sõltumatu arhitektuuriekspert.
Preemiaid „Eramu”ja „Väike” antakse välja vaheldumisi üle aasta erialaekspertidest koosneva žürii poolt. „Eramu” preemia väljaandmise laiem eesmärk on rõhutada kvaliteetse arhitektuuri olulisust koduse elukeskkonna kujundamisel ja tõsta esile erilisemaid ruumikatsetusi. Preemia „Väike” hindab arhitektuuriteoseid, mis loovad väärt keskkonda, kuid jäävad tavakonkurssidel oma väikeste mõõtude tõttu varju. Need teosed on väärtuslikud tänu inimlikule mõõtkavale – väiksem ei tähenda, et see on vähem tähtis.
Eesti Arhitektide Liitu laureaadid avalikustatakse ühisel arhitektuuripreemiate auhinnatseremoonial.
Arhitektide Liidu laureaatide ja nominentidega saab tutvuda aastaraamatus „Eesti arhitektuuripreemiad” ja ülevaate lehel.
ARHITEKTI AASTAPREEMIA STATUUT
Eesti Sisearhitektide Liidu (ESL) aastapreemiad asutati 1977. aastal ja teadaolevalt on see pikima traditsiooniga disainipreemia Euroopas. Preemiate väljaandmiseks kuulutatakse välja konkurss ja esitatud tööde hulgast teeb valiku liidu juhatuse nimetatud žürii. Aastapreemia konkursi reglement lubab välja anda kuni kolm preemiat, lisaks antakse Eesti Kunstiakadeemia sisearhitektuuri osakonna ja liidu juhatuse koostööna välja Vello Asi nimeline tudengipreemia.
Eesti Sisearhitektide Liidu aastapreemiad avalikustatakse ühisel arhitektuuripreemiate auhinnatseremoonial iga aasta detsembri alguses. ESLi aastapreemiaga kaasneb tunnustuskiri, meene, (autor Bruno Tomberg), ning rahaline preemia, mille väljaandmist toetab Eesti Kultuurkapital. Eesti Sisearhitektide Liidu aastapreemia laureaatide ja nominentidega saab tutvuda aastaraamatus „Ruumipilt” ja siinsel ülevaate lehel.
Eesti Maastikuarhitektide Liit (EMAL) tunnustab aastapreemiate väljaandmisega igal aastal väljapaistvaid erialaseid saavutusi maastikuarhitektuuri valdkonnas, et levitada sõnumit Eesti nüüdisaegsest kvaliteetsest väliruumist ja selle loojatest. Maastikuarhitektuurselt silmapaistvate projektide, sündmuste ja tegude tunnustamisega tegi EMAL algust juba 2005. aastal. Aastapreemiatele kandideerimine kuulutatakse traditsiooniliselt välja rahvusvahelisel maastikuarhitektuuri kuul ehk aprillis. Aastapreemiatele esitatud kandidaatide seast sõelub nominendid ja laureaadid välja erialaeksperditest koosnev žürii.
Eesti Maastikuarhitektide Liidu laureaadid avalikustatakse ühisel arhitektuuripreemiate auhinnatseremoonial. Laureaate tunnustatakse aukirja ja rahalise preemiaga, mida toetab Eesti Kultuurkapital.
Maastikuarhitektide Liidu laureaatide ja nominentidega võib tutvuda aastaraamatus „Eesti arhitektuuripreemiad” ja ülevaate lehel.
Alates 2019. aastast annab Eesti arhitektuuriajakiri Maja välja artiklipreemiat, mille eesmärk on tuua esile ruumiloome valdkonna parimad artiklid, tunnustades nii kriitikat, esseistikat kui ka valdkonna piire avardavat uurimistööd. Preemia rõhutab ruumist kirjutamist kui valdkonna arengu olulist allikat.
Artiklipreemia nominendid avalikustatakse sügisel ja laureaadid selguvad ühisel arhitektuuripreemiate auhinnatseremoonial.
Laureaate tunnustatakse aukirja ja rahalise preemiaga.
Maja artiklipreemiat toetab Eesti Kultuurkapital.
Eesti Kultuurkapitali laureaatide preemia “Jonnakas”, autorid Risto Tali ja Rait Siska.
Kera on valmistatud trugimise meetodil, kaetud poleeriga ning raskuseks tinavlau. Kerale on söövitatud Kultuurkapitali logo elemendid ning graveeritud valdkonna või sihtkapitali nimetus, laureaadi nimi ja aastaarv. Kultuurkapital aastapreemiate ja sihtkapitalide elutööpreemiate laureaadid saavad kuldse poleeriga 200mm diameetriga kera ning sihtkapitalide laureaadid vaskse poleeriga 150mm diameetriga kera.
Foto
Tiit Mõtus
