744 
TAGASIAsukoht: Tartu mnt 80, Tallinn
Maastikuarhitektuur: Mirko Traks, Juhan Teppart, Uku Mark Pärtel, Kristjan Talistu, Karin Bachmann (Kino maastikuarhitektid)
Kaasa töötasid: Sten Mander, Alari Suurmets
Arhitektuur: Margit Aule, Toomas Adrikorn, Katri Mets, Laura Ojala (Lumia); Margit Argus, Katariina Teigar (studio Argus9
Konstruktor: Innopolis Insenerid
Tellija ja ehitaja: Fausto Capital
Projekt: 2018-2019
Valmis: 2020
Millega üllatab ja kui palju uuenduslikku lisab Fahle Pargi galeriitänav senistele tööstusarhitektuuri rekonstrueerimise viisidele?
Uue ruumi loomine või järeleproovitud ja kindla taastootmine?
Eestis aetakse tööstushoonete moderniseerimisega taga aina enam populaarsust koguvat miljöötunnet. Seda saab näha juba ühiskonda sisse sulandunud kvartalites, nagu Noblessner, Telliskivi ja Aparaaditehas, kuid kerkimas on veel teisigi (Volta, Põhjala, Krulli). (1) Tööstusarhitektuuri, mida kaasajastada, jagub Eestis küllaga, nii et lõppu veel niipea ei tule.(2) Tööstuspärandi edendamisest tekkiv uhkustunne on muutunud Eestile võrdlemisi omaseks. Juba 2017. aastal Euroopa Liidu Nõukogu eesistumise käigus korraldatud sündmused Kultuurikatlas näitasid usku säherdustesse projektidesse.(3) Kuidas oli küll võimalik Euroopa tippametnikke võõrustada endistes tööstusruumides? Kuid võtkem näpust, miski selles mõjub. Maroš Krivý on kirjeldanud Kultuurikatelt ja teisi justnagu tööstusvaremetena taastatud ruume kui monumente digiajastule, mis jättis tööstusajastu varemetesse ja mille enda digitaalne infrastruktuur on füüsiliselt halvasti representeeritav. Krivý näeb tööstusvaremeid kui sümboolset fooni Itaalia filosoofi Paolo Virno sotsiaalsele vabrikule, kapitalismi vormile, kus väärtuse tootmine on neoliberaalselt hajutatud kogu ühiskonda ja mida Eestis iseloomustab vankumatu usk start-up-majanduse imedesse.(4)
Tööstusarhitektuuri ümbertegemist saab iseloomustada sekkumise intensiivsuse spektri kaudu. Ühes otsas on suurejooneline moderniseerimine, kus algupärast miljööd on keeruline ära tunda (Rotermanni), teises aga näiliselt kerge puhastus ja ruumi kohandamine ürituste järgi (Kultuurikatel). (5) Ainus tegelik muutuja ongi intensiivsus, millega vanasse ruumi sekkutakse. Tööriistad on laias laastus samad. Palju keerulisem on aga küsimus: kuidas vältida eelnevate lahenduste taastootmist ning tuua mänguruumi midagi uut?
Tehaskvartaleid kaasajastades on ruumiline lähenemine olnud meie väikeriigis kahetsusväärselt samalaadne, arhitektidel on välja kujunenud sama muster. Kest on juba olemas, nii et tarindite vahele jääv ruum – nii sees kui väljas – on see, kuhu kogu loomeenergia suunatakse. Enamasti võetakse kõik mittekandvad tarindid maha ning alles jäävad suured avarad rendiruumid. Kuid see ühtekalduvus ei vähenda ei arendajate ega kasutajate huvi: nõudlus paneb pakkumise paika.
Fahle Pargi nägu
Kesklinnas sirguv ärikvartal Fahle Park, mille üüripindade kogusuurus on 31 800 m2, kaldub esmamulje järgi intensiivsema sekkumise poole. Eriti torkab silma Fahle maja (KOKO, 2007), hilisemad mahud tunduvad ajalooga rohkem sulanduvat. Fahle Pargi asukoht on unikaalne: Tallinna südalinna keskpunktist vaid kilomeetri kaugusel, samas pealinna suurimate magistraalide sõlmpunktis. Kvartal asub endise paberivabriku kinnistul, mille direktor eelmise sajandi algul oli Emil Fahle. Hoonestuse tuumiku moodustavad 1909.–1913. aastate paekivist fassaadidega muinsuskaitsealused hooned, mille kavandas Eesti suurim juugendarhitektuuri meister Jacques Rosenbaum.(6) Paefassaadid pidid seega säilima. Lumia arhitektid nägid selles eelkõige muinsuskaitse seatud väärtuse otsingut, mitte piirangute seadmist. „Hoonetest ja nende detailidest moodustub õrn ja omanäoline ruum, mille hoidmiseks on vaja arhitekti tundlikku silma ja kätt,“ ütlevad arhitektid Margit Aule ja Toomas Adrikorn.(7)
Fahlest on lühikese ajaga saanud ihaldusväärselt moodne ärikvartal, kaotamata oma ajaloolist hõngu. Kuigi kvartal on veel ehituses, on esimesed verstapostid olnud silmapaistvad. Ärikvartali peamine atraktsioon on äsja mitmeid auhindu pälvinud galeriitänav, millest on praeguseks saanud Fahle Pargi nägu. Arhitektide sõnul oli Fahle galeriitänava projekteerimisel kõige olulisem ajaloolise Tselluloosi tänava taastamine, kuna 1920ndate lõpust hakati kord käidavat tänavat tasapisi sulgema nii otsast kui ka pealt. Kompleksi ajaloo kirjususest otsustati taastada nii mõnegi kihi all peituvat Rosenbaumi juugendarhitektuuri. Suureks väljakutseks osutus aga klaaskatuse projekteerimine. Pärast mitteväärtusliku lammutamist olid seinad auklikud, kuid tühimike täitmine andis erilise võimaluse klaaskatuse kandetarindi toestamiseks. Karniisi seis oli võrdlemisi kehv, nii et selle asemel valati uus raudbetoonist karniis, millele sai toetada galerii katuse kandekonstruktsiooni.(8)
Galeriitänav kui lahutamatu osa tervikpildist
Ärikvartalites on tarvis peale büroopindade rohkuse arvesse võtta ka ümbruskonna tervikpilti. Harilikult on tegu eraprojektidega, kus arhitekti loome ei sõltu riigi rahast. Seega on ärikvartalite korral avaliku ruumi loomine omaette proovikivi, samal ajal aga võtmeküsimus. Fahle Parki on projekteeritud mitte ainult Eesti, vaid lausa Põhjamaade esimene soojustatud troopiline galeriitänav. (9) Võib ka öelda, et Fahle on avaliku ruumi elavdamisega galeriitänava abil saavutanud eristumise teistest moderniseerimisprojektidest.
Galeriitänav tõstab avaliku ruumi kvaliteedi lati tõepoolest kõrgele. Ainuüksi see tunne, mis tabab Tartu maanteelt Fahle tänavale pöördujat, on piisav argument: ustest sisenedes satub ta rahulikku troopikasse, kuhu automüra enam ei kostu. Lisakihina kõlavad vihmametsi meenutavad helid ja spetsiaalsetest vihmaveerennidest tulev solin, mis tekitavad õdusa õhkkonna. Need omakorda võimendavad veelgi efekti, mis tekib linnaruumist galeriitänavale astudes. Just galeriitänav teebki Fahle kvartalist pargi. Uudne lahendus on säilitanud vajaliku ajaloolise hõngu, lisades seni Põhjamaades nägemata lisaväärtusi oma komplekti. See tõmbab ligi ka fotograafe, eelkõige pruutpaaride jäädvustamistel. Fahle tõestab, kuidas tööstusarhitektuuri ümbermõtestamisel ei pea piirduma üksnes siseruumiga, vaid saab panustada ka välisruumi edendamisse.
Kombates maastikuarhitektuuri piire
Fahle galeriitänav mõjub puhkeala ning kohtumispaiga sümbioosina. See asub kahe hoone mahu vahel ning töötab nii ühenduslülina kvartali sees kui ka läbikäiguna kergliiklejate jaoks. Sisearhitekt Margit Argus on Fahle galeriitänavat kommenteerides öelnud, kuidas eriti õnnestunud projektide puhul ei saa külastaja aru, kust lähevad piirid sisearhitektuuri, arhitektuuri ja maastikuarhitektuuri vahel. (10) Niisugust sujuvust on seal tõepoolest tunda. Tänaval valitseb rahulik meeleolu, mis mõjub omaette teraapiaseansina. Kohvi saab nautida nii terrassidel kui ka privaatsemates nurgakestes. Pisut kahju on aga sellest, et ainus toidukoht, mis avaneb otse galeriitänavale, on restoran, mitte kohvik, mis funktsioonilt sobituks sinna veelgi enam. Kaks kohvikut, mis tänava ääres asuvad, piiluvad galeriitänavale vaid mõne akna kaudu.
Tänaval kasvavad mitmed eksootilised taimed, mida tavapäraselt Eestis ei näe. Kino maastikuarhitektid koos aednik Alari Suurmetsaga valisid välja sobivaima taimestiku. Tänu kaugkütteseadmetele on tänaval võimalik aasta ringi säilitada 16–20°C. Seetõttu saab kasvatada apelsini-, mandariini- ja sidrunipuid, bambustaimi, viigipuid – neist küll suurem osa sõidutati välismaalt kohale. Peale taimestiku leiab sealt ka Jaapani koide basseini.(11) Maastikuarhitekt Karin Bachmann selgitab, kuidas nii nagu Fahle väliruum etendab ka sisegalerii olukorda, kus ruumid on justkui olnud aastakümneid inimkasutuseta. Igal nurgal ja praol on praktiline väärtus: praost ja lõhest on saanud ronitaime kinnituspaik, lahtise kivitüki alla kogunenud huumuses leiavad õrnad juured kindla kaitse, kriimustuses kasvavad seened. Troopiline kooslus viitab oma lopsakusega Eesti taimkondadele, mis sõltumatuna tühermaadel, metsades ja soodes vohavad: turvaline, soe ja rohetav sisegalerii on vaba metsikuse mugavas mõõtkavas mudel.(12)
Tuleviku ärikvartal
Uusarenduste aina suureneva tähtsusega tahk on keskkonnasäästlikkus. Ettevõtted muutuvad aasta-aastalt teadlikumaks ning püüavad rohevalikutega klientidele silma jääda. Ka ärikvartalitel tuleb sellega arvestada, et end ettevõtete silmis tõestada. Ainuüksi olemasoleva arhitektuuri rekonstrueerimine kesklinnas on iseenesest roheline ettevõtmine. Karminevate normide valguses on aga Fahle kontseptsiooni lisatud ka uudsed tehnoloogiad, sh Tallinna esimese kaugjahutussüsteem. (13) Seevastu omaette küsimus on, kas see päästab neid ökoloogiliselt, kui terve tänav vajab pidevat toatemperatuurile kütmist. Kuigi Fahle Pargi arendustiim rõhutab eesmärki olla ärikinnisvaras keskkonnasõbralikkuse teerajaja (väites ka CO2 jalajälje võimalikult väikeseks viimist), (14) tundub galeriitänava ülalpidamine vastuoluline. Avaliku ruumi edendamise mõttes on tänav igati põhjendatud, kuid rohelus päädib eelkõige taimestikuga.
Ometi tabas Fahle Parki edukas üürnike värbamine, mille tulemusena tekkis sarnaselt Ülemiste Cityle tugev IT-kogukond. Peaaegu kõik praeguseks valminud 30 000 m2 on esimese aastaga üürnikud leidnud, seal asuvad näiteks Postimees Grupp, Apollo Group, Stora Enso ja Eesti töötukassa karjäärikeskus.(15) Fahle Park valiti 2020. aasta kinnisvarateoks ning galeriitänav pälvis Eesti arhitektuuripreemiatel kultuurkapitali arhitektuuri sihtkapitali aastapreemia „Vanast uus“ ning Eesti maastikuarhitektide liidu aastapreemia „Maastik ja Hoone“.(16) Fahle galeriitänav on siiski tugev näide maastikuarhitektuuri võimalustest ning väärib oma tunnustusi. Tööstuspärandi edendamisel on saavutatud toatemperatuuril sisetänav subtroopilise taimestikuga. Olles esimene omasugune projekt Põhjamaades, tõstab Fahle galeriitänav ärikinnisvara ümbruskonna kvaliteedi lati mitme pulga võrra kõrgemale ning seda eelkõige avaliku ruumi edendamisega.
1 – Urmo Mets, „Põhja-Tallinnasse mahub Tartu jagu elanikke“, Maja, kevad 2022 (108), 96–101.
2 – Barbara Brigita Oja, „Suur ülevaade: valminud ja valmimas arendused Tallinnas ja Tartus“, Postimees, 10.06.2019, https://majandus.postimees.ee/6704013/suur-ulevaade-valminud-ja-valmimas-arendused-tallinnas-ja-tartus.
3 – Anette Parksepp, „Eesistujad meenutavad: kajaka päästmine ja Macroni kohtumine kööginurgas“, ERR, 09.11.2017, https://www.err.ee/641466/eesistujad-meenutavad-kajaka-paastmine-ja-macroni-kohtumine-kooginurgas.
4 – Maroš Krivý, Andres Sevtsuk, „Kuhu on kadunud teooriapõhine arhitektuur?“ intervjueeris Kaja Pae, Maja, kevad 2020 (100), 16–18.
5 – Henry Kuningas, „Tallinna tööstuspärandi uus elu,“ Maja, kevad 2022 (108), 32–45.
6 – Jaak Juske, „Fahle ajalugu“, Fahle Park, https://fahle.ee/et/keskkond/kontseptsioon.
7 – Margit Aule, Toomas Adrikorn, meiliintervjuu autoriga, 12.06.2022.
8 – Margit Aule, Toomas Adrikorn, meiliintervjuu autoriga, 12.06.2022.
9 – Kristina Kostap, „Fahle Pargi galeriitänavast on saanud uus kuum koht pulmapiltide tegemiseks“, Postimees, 14.07.2021, https://kodu.postimees.ee/7292821/fotod-fahle-pargi-galeriitanavast-on-saanud-uus-kuum-koht-pulmapiltide-tegemiseks.
10 – Margit Argus, „Trendid muutuvad, mööbel laguneb, aga ruum jääb,“ intervjueeris Grete Tiigiste, ERR, 06.06.2022, https://kultuur.err.ee/1608620674/sisearhitekt-margit-argus-trendid-muutuvad-moobel-laguneb-aga-ruum-jaab.
11 – „Fahle pargis valmib eksootiliste puudega sisetänav“, Ringvaade, 09.11.2020, https://menu.err.ee/1157065/ringvaate-video-fahle-pargis-valmib-eksootiliste-puudega-sisetanav.
12 – Eesti arhitektuuripreemiad 2021 (Tallinn: Arhitektuurikirjastus, 2022), 82.
13 – „Fahle kvartal saab Tallinna esimese kliimasõbraliku jahutusteenuse“, Kinnisvarauudised, 09.11.2019, https://www.kinnisvarauudised.ee/uudised/2019/07/09/fahle-kvartal-saab-tallinna-esimese-kliimasobraliku-jahutusteenuse.
14 – Kenneth Karpov, „Fausto Capital seab arendustes esikohale roheteemad ja säästliku mõtteviisi“, intervjueeris Helen Roots, Kinnisvarauudised, november 2021, 4–5.
15 – Einar Niin, „Ärikinnisvara turg on täna stabiilne,“ Ettevõtlusteataja, 04.11.2020, https://podcasts.google.com/feed/aHR0cHM6Ly9mZWVkcy5idXp6c3Byb3V0LmNvbS8xMDUwMTU3LnJzcw/episode/QnV6enNwcm91dC02MjE3MDgx.
16 – Eesti arhitektuuripreemiad 2021 (Tallinn: Arhitektuurikirjastus, 2022), 82.
