278 
TAGASIMagistritöö kese on arendada edasi ajaloolisi vernakulaarseid võtteid ja seeläbi seada küsimuse alla praegused ehitustavad ja kehtivad mugavusstandardid. Töö lähtepunktiks on kliimamuutuste käsitlusviisid, mille tõttu on hoone muutunud tehnosüsteeme hoiustavaks kestaks. See on tinginud olukorra, kus tähelepanu alt on jäämas välja probleemi olulised tahud nagu tehnosüsteemide mõju kliimale ning inimeste ületarbiv eluviis. Need modernistlikud tavad on sisekliimat puudutava temaatika lükanud järk-järgult inseneride pärusmaale, jättes arhitektide hoolde ainult hoone vormilisuse vormistamise. Vernakulaarsuse uurimisel ei ole eesmärk seda romantiseerida, vaid sajandite jooksul välja arenenud tarkust tõlgendada. Edasiarendatud vernakulaarsus ei näe ette tehnoloogiate hülgamist, vaid pigem uue hierarhia loomist, mis seab esikohale passiivsed võtted ja ühtlasi taastab arhitekti ajaloolise rolli sisekliima loojana.
Tihedas, sarnase probleemipüstituse ja teemakäsitlusega magistritööde konkurentsis pälvis EALi tudengipreemia žürii otsusel Marta Elisabeth Tikman. Tema magistritööst kumab selge autorlus – äratuntav graafiline keel ning tugevad hoiakud ja väärtushinnangud arhitektina.
Tikman käsitleb ehituslikke ja tehnilisi probleeme, tuues lahendustesse tundliku ja inimskaalalise mõõtme – vernakulaarsuse. Vernakulaarsest arhitektuurist on kujunenud sõnum ja põhitees, mida Tikman endaga noore arhitektina kannab. Magistritöö demonstreerib käelisust, kestlikkust ning vanu ja kindlaid meetodeid austavat käekirja.
Autor pakub selgeid, tugevale kontseptsioonile põhinevaid lahendusi pealtnäha laiahaardelisele probleemistikule, suutes koondada suuremat teemat fokuseeritud murekohaks. Lihtne, ent veenev idee, et kõige rohelisem hoone on see, mis on juba ehitatud, väljendub selgelt nii töö metoodikas kui ka magistritöö aluseks valitud objektis – 19. sajandi industriaalpärandit kandvas Tallinna tehasehoones. Magistritöö pakub hoonete taasväärindamisele lisaks efektiivseid alternatiive hoonete tehnosüsteemidele vernakulaarsetel printsiipidel – madaltehnoloogilised või passiivsed lahendused hoonete sisekliima reguleerimiseks näiteks soojuse salvestamiseks, eraldamiseks, säästmiseks või eraldamiseks. Tulemusest kumab inimskaalale vihjavad, kihistustest koosnevad arhitektuursed struktuurid, mis meenutavad kihilise riietumise põhimõtteid tõhusaks kehatemperatuuri reguleerimiseks. Kõlama jääb autori tugev uskumus, et kestlikkus ja jätkusuutlikkus on ruumiline ja kultuuriline ümberhäälestus, mille eest kantakse kollektiivset vastutust ka arhitektuuris ja ehituses.
Žürii tunnustab julget magistritööd arhitektide sekka astumisel, kõrget graafilist vilumust ning päevakohast teemapüstitust. Kõrget lendu!
