Kolahoov on ühtaegu installatsioon ja avaliku ruumi manifest – üleskutse mõelda ruumist kui võimalusest, mitte valmistootest. Eesti Rahva Kolahoovi kogemus näitab, et ka ajutine, vabalt kujunev ruum võib olla tähendusrikas ja luua sidusust. Riikliku tähtsusega institutsioon ja noorte spontaanne looming võivad koos toimida, mitte vastanduda.
ERMi range ja väljapeetud olek sai tasakaaluks välialale loodud „isetekkiva“ kolahoovi, mis pakkus lastele ja noortele linnas haruldast luksust: aega, ruumi ja vabadust. Digiekraani kuma ja täiskasvanute kavandatud keskkondade kõrval oli siin võimalus vabalt mängida, riskida, ehitada ja eksida. Nii sai kujuneda oskuste, koostöö ja eneseusu kaudu päris elutunnetus.
Ühe kuu jooksul külastas Kolahoovi 700 last ja noort. Sageli oodati värava taga järjekorras – tõestus, et mäng, mida ei juhi algoritm ega täiskasvanu, on tõmbenumber. Vabalt kujuneva mängu eelduseks oli vanematest turvaliselt eemal olemine. Täiskasvanutele ja väikelastele loodi eraldi ärahoiuala, et noored saaksid päriselt ise tegutseda ja lihtsalt olla.
Kolahoov on õppimine kogemuse kaudu – väike, kuid märgiline samm elavama ja iseseisvama lapsepõlve poole.
Tekst: Piret Anier
*Kolahoov (adventure playground) on kooliealiste noorte endi loodav mänguruum — elav, turvaline ja arendav keskkond. Ala on ümbritsetud piirdega, seal kehtivad kindlad kokkulepped ja viiakse regulaarselt läbi riskihindamist. Kolahoovil tagatakse laste ja keskkonna ohutus mängutoetajate ehk eraldi koolituse saanud täiskasvanute kohaloluga. Mängutoetaja loob turvalise raami, kus juhendamise asemel antakse vastutus lapsele endale.




