Kadrioru pargi aednikemaja on kavandatud ajaloolisesse asukohta, kus paiknesid juba lossi algusaastatest alates triiphooned. Kõige vanemast Koidula tänava äärsest kasvuhoonest on tänaseni säilinud paekivist otsasein, mis uues hoones on eksponeeritud ning integreeritud kabinettide mahtu.
Funktsioonilt asise ja töise hoone oluliseks kujundajaks on olnud ajaloolistele referentsidele vihjav kaarjate mahtude kompositsioon, mida toetab ühekorruseline paviljonilik maht. Kõrged kaarjad mahud – talveaed, remonditöökoda ja kasvuhoone – astuvad tänavajoonest tagasi, siiski on läbi kasvuhoone vitraaži ja vestibüüli majas toimuv tänavalt vaadeldav. Oranžerii olemust kajastab rohke klaasi kasutus, parki sulandumiseks on nii eksterjööris kui interjööris kasutatud rohekat koloriiti. Metallfassaad ja piirdeaed on ühte sulatatud ruumiliste fassaadielementide ja ronihaljastuse abil.
Hoone koosneb kolmest plokist, nagu ka kõik teised lossikompleksi kuuluvad hooned. Ühes plokis on Kadrioru pargi aednike töö- ja olmetoad, kontori- ja koolitusruumid ning remonditöökoda. Teises plokis on talveaed ja külmaks perioodiks sisse toodavate ilutaimede hoiuruum. Kolmandas plokis on kasvuhoone, kus kasvatatakse ja hoitakse taimi, mida suvel soovitakse parkides kasutada.
Interjööri kujundamise aluseks on olnud soov luua tugev side pargiga, mistõttu kaarjad laemotiivid, materjalikäsitlus ja koloriit kanduvad eksterjöörist siseruumi.
Taimekasvatuse erinõudmistega kaasnes projekteerimise faasis rida spetsiifilisi väljakutseid ning õhuniiskuse, õhuvahetuse ja temperatuuri juhtimise kõrval on hoones erilist tähelepanu pööratud nii taimede varjestusele, valgustusele kui ka hoone ekspluatatsioonikulude minimaliseerimisele.




