Ajal, mil üha enam räägitakse arhitektuuri jalajälje mõõtmisest, paneb see artikkel need teemad laiemasse globaalsesse ja geoloogilisse konteksti. Vaadates ühelt poolt arhitektuuri ajalugu ja teiselt poolt kaasaega, seob Roland Reemaa arhitektuuri ajaloo ja tänapäeva, keskkonna ja ekstraktivismi energia ja tehnoloogia vallas toimunud ja toimuvate arengutega. Oluliseks teemaks on ehitamise jalajäljega seonduvate arusaamade revideerimine ja avardamine: olgu selleks siis süsiniku mõõdistamisega seotud silmaklapid või globaalse ressursimajanduse ja bioloogilise ekstraktivimiga seonduv nähtamatu jalajälg. Selleski tekstis põimub arhitektuur eetika, sotsiaalsete ja koloniaalsete teemade ning võrdõiguslikkusega. Tekst tegeleb ühelt poolt väga suurte teemadega, aga toob need samas kokku ja seob ühtlasi kohalike näidetega.
Linda Kaljundi
Žürii, Eesti Kunstiakadeemia professor