Tung väliruumi suunas
Kärdla Põhikooli hoone pikkade koridoridega, lineaarsed õppeplokid ning sügav ja pime koolisüda ei vastanud enam kooli vajadustele. Lisaks paiknes olemasolev hoone tänava servas, kasutamata ära suure krundi potentsiaali – võimalust olla tugevas sidemes maalilise Nuutri oja kallaste ja loodusega. Kohalik omavalitsus korraldas avatud arhitektuurivõistluse, mis sätestas, et nõukogude perioodil rajatud õppehoone tuleb lammutada. Võistlusega kaasa pandud uus ruumiprogramm lähtus paljuski minimaalsetest pindalanõuetest, tingides kahjuks uue hoone siseruumi surutuse.
Klassiruumi loomulik laiendus
Uus arhitektuurne lahendus otsis siseruumi kitsikusest väljapääsu väliruumi aktiveerimise kaudu. Esimese korruse haraliste hoonemahtude vahelised hoovialad kaeti klaasiga, pakkudes välja uudse tüpoloogia – vaheruumi, millest sai siseruumi laiendus välialal. Hoovidesse pääseb otse külgnevatest klassidest ja avalikult alalt, millega ületatakse tavapärane, aga inimlik mugavuse lävend. Hiiumaale omaselt ei pea iga välisukse jälgimise pärast muretsema, kuigi koolihoone ümbruse väliruum on tihedas avalikus kasutuses.
Aistinguline mitmekesisus
Vaheruumi paigutatud haljastus- ning istutuskastid aktiveerivad, rikastavad ja suunavad sealset tegevust. Väliruum saab muutuda vahetundide veetmise kohaks, kus kehtivad tavapärase siseruumiga võrreldes vabamad reeglid. Erinevad on ka sealsed lõhnad, helid, temperatuur ja valgus, aidates koolipäeva sensoorsust mitmekesistada.
Tekst: Ott Alver