2111 
TAGASI
Väljavõte meile antud lähteülesandest:
Suvemaja projekt on tehtud umbes 15 aastat tagasi Kuressaare Kommunaalprojektis – kahjuks ei ole majja projekteeritud ühtegi panipaika! Krundi tahanurka aia äärde moodsa joonega lihtsat akendeta abihoonet tahaks, mis ei vaja ehitusluba. Tegelikult oleks vaja sinna kaks osa – puude ja muu kola (labidad, muruniitja jms) jaoks. Samas ei peaks see olema väike köks, vaid kena proportsiooniga. Meeldiks ilma räästasteta.
Nii saigi tehtud. Lisaks mõni sõlmejooniseke. Tulemus on looduses näha.
Kuuri lahendus annab arhitektile vabadusi, mida teiste hoonetüüpide puhul on võimatu kasutada. Lahe ja inspireeriv on esitada küsimusi ruumi, mitte ilmtingimata ehitusfüüsikaliste näitajate kohta. Siin pole vaja arvestada tuule ja soojapidavusega. Vaja on tagada vihmakindlus. Vastupidiselt eluruumile on siin hea, kui tuul „tuppa“ pääseb. Kuuri puhul saab arhitekt olla eksperimenteerivam. Võib öelda, et arhitektuur on lastud vabaks.
Väike on ääretu. Päike, tuul ja meri – tühjus ja kajakate kisa.
Plaanilahendus on funktsiooni asjalikkust arvestades eriline. Siseneda tuleb eesruumi, diilesse või aatriumi. Sealt saad valida kahe hoiuruumi vahel.
Kokkuvõtteks. Hoone on välimuselt kerge, umbes nagu pilv või udu hommikuse heinamaa kohal. Sugulust võib otsida kaluri võrguonnist, mis oma lihtsas asjalikkuses on alati loonud rannamaastikule omapära ja meeleolu.
Ja ülim lihtsus on võrreldav „Võrgukuuride kiviga“ Rocca al Mare vabaõhumuuseumis. Rändrahn, mis on olnud mere ääres aastatuhandeid . Midagi, mida võib pidada alati seal olnuks.
Tekst: Peeter Pere, Eva Kedelauk
