Linnahalli väärtust ei saa alahinnata. See kaua oodatud projekt on samm uue reaalsuse suunas. Postmodernistlikku pärandit, mida sageli nähakse tüütusena, tuleb vaadelda uue võimalusena, eriti praeguses olukorras, kus ida on taas suletud. Mida head suudame oma minevikust kaasa võtta? Modernistlik linnaplaneerimine käsitles linna kui masinat – selged eesmärgid ja mehhanismid.
Meie visioon linnast kui masinast on kihistunud ja viidetega – nagu tänapäeva masinad, iseõppivad ja näiliselt eesmärgita.
Minevik oma vigadega näib loomulik, sest see on sügavalt ühiskonda integreeritud, nagu ka ruumilised keskkonnad – mõni kihistunum kui teine. Meie eesmärk on jätkata ja rõhutada Linnahalli vormi ja materjali, tuues selle tagasi väärtusliku maastikuna, mitte unustatud jäänukina. Ala kõrgendatud kasutatavus võimaldab uuel pluralistlikul ilmel areneda, kus igaühel on midagi teha. Me ei loo kogu mereäärt hõlmavat kunstiprojekti, kuid anname panuse uue reaalsuse tekkesse.
Vaatamata oma keerulisele imagole on Linnahall arhitektuurselt unikaalne ja väärtuslik.