Maidla puhkemajade kompleks on mõeldud loodusturistidele, kes otsivad sidet autentse Eesti loodusega. Hoone on siinviibijale mõnepäevase loodusreisi ajal emotsioone pakkuvaks koduks. Seega võiks selline mikromaja olla midagi enamat kui loodusesse tõstetud maitsekalt kujundatud hotellituba. Hoone vorm tõukub Maidla mõisapargi märgala maastikku iseloomustavatest heinakuhilaist ehk nn pokudest. Hoone asubki tarnamätastega kaetud märgalal. Pokumaja seitse sfäärilise kupliga kaetud ruumi on mõeldud täitma erinevaid funktsioone (esik, elutuba, teeruum, magamistuba, saun, duširuum, spaa). Tubade kobar on ruumiline kärg, mis pakub hoone kasutajale mitmekesist ruumielamust. Eri ilmakaartesse avanevate akendega ruumid tekitavad päeva lõikes mitmekesiseid valgusvariatsioone. Hoone ringjate tubade juured ulatuvad primitiivse arhitektuuri lätetele, kus hoonet ei moodustanud ortogonaalne võrk, vaid pigem külgnevate ruumide kobar. Hoone kandekonstruktsiooni moodustab CNC-freesiga vineerist välja lõigatud karkass. Hoone on nii seest kui väljast kaetud naturaalse savikrohviga. Hoonet kattev rookatus moodustub eraldi puitsõrestikule ja hõljub hoone kohal. Hoone jaguneb loetavalt algelementideks (tuba, katus, sõrestik, avad) ja on seeläbi justkui kokku kasvamata maja toorik. Hoone tahumatu väline esteetika otsib ruumikogemuse olemuslikke juuri ja loodame, et selle hoone kasutajad saavad hoone kaudu heita pilgu ka enda olemuse lätetele.
Tekst: Mihkel Tüür