TAGASIMagistritöös vaadeldakse Tallinna kesklinnas asuvat büroohoonet, mis on tuntud ka kui Projekteerijate maja. Hoone satub vaatluse alla lammutamisotsuse ning selle täideviimise vahepeal. Kirjalik osa koosneb põimunud esseedest ja märkmetest, mis avavad mõtteid projekteerimisest, ajast, modernistlikest mõttemustritest, pärandist ning olevikus olemise keerukusest. Märkamised Projekteerijate majast tänasel päeval näitavad maja ajutist ning ebakindlat olevikku. Samuti raamistavad selle kui momendi, kus ühelt poolt midagi ei toimu, ent teisalt on ebakindlus tekitanud omaette huvitava keskkonna. Projektsioonid paigutuvad samasse olevikku ning võimendavad seda. Projektsioonid kuvavad ruumilisi sekkumisi olemasolevas keskkonnas: ära- ja ülevõtmisi. Äravõtmised eemaldavad kohati (kasumlikke) ruutmeetreid, aga annavad ruumi nii praegustele üürnikele kui võimalikele läbikäijatele. Ülevõtmised väljenduvad heakorratöödes, asendamistes, väikestes lisandustes ja uue programmi – elamise – kujutluses. Hetkel, mil olevikus olemist varjutavad võimalikud tulevikud, käsitleb töö tardunud olekut kui imelikku võimalust.
Tudengipreemia laureaat võlus žüriid õnnestunud teemavalikuga – südalinna ühest kesksemast modernistlikust ehitisest on saanud justkui ühiskonna heidik. Töö tegeleb pärandi, iganemise ja muutuse mõistetega ning selle keel pole arhitektile omaselt asjalik, vaid võrreldav luuletusega, mille mõistmine sõltub vastuvõtja meeleolust.
Eesti Arhitektide Liidu tudengipreemia antakse välja liitu kuuluvate arhitektide büroode toel. Sel aastal toetasid tudengipreemia väljaandmist JVR, KOKO ja molumba.
981 
Madli magistritöö annab lihtsate kirjeldustega edasi Projekteerijate maja käekäigu projekteerimisest/ehitamisest tänaseni. Teemavalik on tähelepanelik ning ajakohane. Töö tegeleb pärandi, iganemise ja muutuste mõistetega. Modernistlikust südalinna majast on saanud justkui ühiskonna heidik. Uurimus toob välja asukoha keerukuse nii nõukogude ruumipärandi kui ka planeeritud Rävala kvartali uusarenduse kontekstis.
Magistritöö üks läbivaid teemasid on aja ning ruumi suhe. Autori huvist ja süvenemisest annab tunnistust see, et tegeletud on
nii arhiivimaterjalide, ilukirjanduslike, teoreetiliste, ajalooliste kui ka meediapõhiste tekstidega. Lisaks on magistrant vestelnud hoones töötanud ja töötavate inimestega. Joonistena esitatud projektsioonid on kui kihilised röntgenpildid, mis loovad hoonest kummalise, ruumipoeetilise arusaama.
Tekst ja graafiline osa on tihedas seoses, arvatavasti on need üksteist töö tegemise protsessi jooksul pidevalt täiendanud. Töö pole arhitektile omaselt asjalik, vaid pigem võrreldav luuletusega, mis on mõistetav vastavalt vaataja/lugeja meeleolule.
Peeter Pere, Eesti Arhitektide Liidu tudengipreemia žürii liige
