Tarbekunsti- ja disainimuuseumi 2025. aasta suvenäituse keskmes oli kunstniku suhe materjaliga selle kõige laiemas tähenduses. Näitusele kaasatud 43 tarbekunsti ja disaini taustaga kunstnikku* esinesid autoriloominguga, katsetades, kombates ja mängides erinevate nii-öelda tuummaterjalide, nagu näiteks klaas, metall ja savi, olemusega.
Sisearhitekt Hanna Karitsa ja tema meeskonna ülesandeks oli kogu see materjalide ja kunstnike autoripositsioonide virvarr ruumitervikuks siduda. Kujunduse loomise suurim väljakutse oli ühtse süsteemi leiutamine, mille puhul oleks iga teos näituse tervikus võrdselt oluline ning samas toetaksid eksponaadid üksteist. Oluline oli luua tööde ja vahelduvate materjalide puhul pinge, kuna kuraatorid seadsid näituse üheks põhiteesiks transainelise rikkuse. Kuraatorite valik hõlmas väga eriilmelisi töid, mis moodustasid teadlikult kaootilise kogumi, kaasates eri põlvkondade kunstnikke. Lisaks uuriti ja toodi välja temaatilisi teoseid ka muuseumikogust, asetades need uude konteksti. Näitusel eksponeeritud teosed on tarvilikud pigem tinglikult – üht või teist objekti on võimalik kasutada näiteks nii prossi, vaasi kui ka noana, ent nende põhiliseks väljakutseks on pakkuda kunstiga kohtumise elamust. See moodustaski sfääri, kus materjalid ja ained segunesid.
Näituse kujunduse põhielemendiks oli must perforeeritud metallist võrk, mis lõi teostele ühtse selge taustsüsteemi, ent oma voolujoonelise olemusega hoidis külastajat liikumises. Teosed olid paigutatud valgetele eri mõõdus postamentidele, kusjuures osa neist olid klaaskuplitega kaetud, ent osa jäetud julgelt avatuks, usaldades seeläbi muuseumikülalist. Mitmed teosed rippusid vertikaalselt tarbekunsti- ja disainimuuseumi endises aidasaalis, luues niiviisi näitusele mitu vaatamistasandit. Kujunduse tipp oli eritellimusena valminud neoonsilt „piirideta___“, mille õrnus ja kalligraafiline stiil muutus justkui näituse tunnuselemendiks.
Hanna Karitsa juhtimisel loodud kujundusest sai omaette teos näitusel, vastates täpselt kuraatorite seatud teemapüstitusele materiaalsuse voolavusest. Näituse arhitektuur oli praktiline ja eksponeeritud teoseid toetav, ent samas iseseisvalt kunstiliselt nauditav.
* Näitusel osalesid teostega Linda al-Assi, Eike Eplik, Leesi Erm, Juss Heinsalu, Nils Hint, Elo-Reet Järv, Karin Kalman, Elle Kannike, Erki Kannus, Kai Koppel, Keiu Koppel, Helene Kuma, Triin Kukk, Eeva Käsper, Kaisa Laas, Kristiina Laurits, Mari Lemet, Ivo Lill, Anna Mari Liivrand, Sille Luiga, Eva Mustonen, Eino Mäelt, Maarja Mäemets, Arseni Mölder, Kärt Ojavee, Kristi Paap, Ingrid Helena Pajo, Kadi Pajupuu, Minni Patune, Katrin Pere, Marilyn Piirsalu, Darja Popolitova, Laura Põld, Leo Rohlin, Mari Rääk, Hannah Segerkrantz, Annika Teder, Taavi Teevet, Helena Tuudelepp, Johanna Ulfsak, Kristiina Uslar, Maria Valdma-Härm, Helle Videvik
239 
TAGASI
