Martin Mikson, Anna-Liisa Pärt, Juulia Aleksandra Mikson, Paul Aadam Mikson
Akustika
Akustikainsener
Pindala
8273m2
Projekt
2020–2022
Valmis
2023
Fotod
Anni Leo, Tõnu Tunnel, Martin Siplane, Juhan Teppart
Portreefoto
Arhitekt Must, meeskonna foto Albert Kerstna
EESTI SISEARHITEKTIDE LIIDU ŽÜRII KOMMENTAAR
EESTI SISEARHITEKTIDE LIIDU ŽÜRII KOMMENTAAR
Meeldiv puitehitis, mille taga seisab märgatavalt hea koostöö arhitektide, sisearhitektide, konstruktorite ja teiste eriosade projekteerijate vahel. Väärispuidu väga ulatuslik ja oskuslik kasutamine siseruumis, laitmatud konstruktsioonilised ja tehnilised lahendused. See on tähelepanuvääriv interjöör.
Oleme PERGi uue majaga esimesest päevast peale harjunud, kõik on tõeliselt loomulik ja helge. Samas tasakaalustavad puidu- ja valgusrikast ruumi mängulised värvid oma nüanssidega. Meil on isegi kuu aega pärast õppetöö algust iga päev midagi uut avastada. Indrek Lillemägi, Tallinna Pelgulinna Riigigümnaasiumi koolijuht
Pelgulinna riigigümnaasiumi hoone on näide sellest, kuidas puit on suurepärane materjal, et luua õppimist ja arengut toetavat keskkonda. Seetõttu on mul eriti hea meel, et Riigi Kinnisvara on just riigigümnaasiumite puhul väga palju puitu kasutanud. Ka kooliperede tagasiside on olnud hea.
Pelgulinna koolimajast on puidust koguni 85%. Kuna tegemist on avaliku hoonega, siis näitab see eeskuju ja julgustab ka teisi arendajaid ja arhitekte – puidukasutus on suuremastaapsete hoonete juures võimalik ja see näeb ka hea välja. Keskkonnakallakuga riigigümnaasiumiga sobib hästi kokku ka see, et tänu puidu kasutamisele on hoone keskkonnajalajälg oluliselt väiksem. Henrik Välja, Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit
Lähenedes Pelgulinna riigigümnaasiumi uuendusliku vormiga kihvtile hoonele, on algul raske uskuda, et see asub Tallinnas. Koolimaja moodustub kolmest selgest ruudukujulisest mahust ning on äratuntav puitribistikuga fassaadi poolest. Büroo PINK loodud sisearhitektuur on sama eripärane ja tabav.
Kuna Pelgulinna riigigümnaasiumi õppe fookuses on keskkonna- ja kliimaküsimused, siis oli soov peegeldada seda ka koolimaja interjööris. Tarmo Piirmetsa ja Anni Leo eesmärk oli hoone sisemuses jätkata terviklikku arhitektuurset kontseptsiooni, mille loomisel on silmas peetud jätkusuutliku arhitektuuri põhimõtteid. Maja üldkonstruktsioonid on peamiselt puidust, mistõttu on seda materjali kasutatud mõnuga siseilmeski. Puidust kassettlaed, heledad sisevoodrilauad ja ribid loovad õdusa atmosfääri, mis lõhub stereotüüpi koolist kui konservatiivset asutusest. Hoones orienteerumiseks on sisearhitektid võtnud kasutusele värvisüsteemid, mis aitavad eri ruumidel vahet teha. Kuna majas viibivad peamiselt noored, siis on värvikombinatsioonid julgelt piirekompavad.
Hoone keskne element on vaba vormiga puidust astmestik. Projekteerimise käigus selle maht suurenes, nii et nüüd moodustab esimeselt teisele korrusele suunduv astmestik ühtse terviku teise ja kolmanda korruse vahelise trepistikuga. Astmetel saab puhata ja niisama suhelda, samuti on seal võimalik õppetööd teha. Vajadusel toimib see paik lavana. Sisearhitektid soovisid, et astmeid saaks kasutada ilma lisamööblita, kuna olemuselt ongi need üks suur iste.
Sise- ja väliruumi sidumiseks on istutatimajja sisse lopsakat kõrghaljastust. Kõrge puu leiab näiteks ruumikast sopistustega raamatukogust, kus sel on võimalik veelgi sirguda. Samamoodi kasvavad ja arenevad koolis gümnasistid. Koolimajal on veel kaunis ja avar spordisaal, mis suurte klaaspindade tõttu justkui valguks ümbritsevasse puistusse. Spordisaalis, nagu mujalgi koolimajas, figureerivad sinakasrohelised toonid, rõhutades looduslähedust ja luues sumedat olustikku.
Pelgulinna uhiuues õppehoones on hea ja helge olla. Nutikas arhitektuur soosib riigigümnaasiumi eripärast õppemetoodikat. Usutavasti kaalub nii mõnigi täiskasvanu tõsimeelselt koolipinki naasmist, kui oleks võimalik õppida niivõrd innustavates ruumides.
Pelgulinna riigigümnaasiumi puhul istutati puidust koolihoone seeme juba arhitektuurivõistluse lähteülesandes. Eesmärgiks oli luua keskkonnaalase suunaga riigigümnaasium, mille hoone ka ise näitlikustaks keskkonnateadlikuma ehituse võimalusi. Asukoht Merimetsa parkmetsa veerel on värav linnaruumi ja looduskeskkonna vahel. Siin on hoone, maastik ja mets omavahel toetavas dialoogis, moodustades uue terviku ning sulandudes kohati üksteiseks. Lisaks vahetult metsa valguvatele õppevõimalustele toimub sulandumine ka materjaliesteetika kaudu – hoone fassaadipuidul lastakse teadlikult elada oma elu ning ilmastiku käes halliks minna.
Ühtekokku 1080 õpilasele ja 120 õpetajale mõeldud hoone on kui väike maailm pähklikoores, justkui linn, mille tänavad, avarad väljakud, vaatelised sihid ja sümbolobjektid loovad kooliperele põneva ruumilise keskkonna, toetades õppimist lisaks klassiruumile ka kõikjal mujal, nii sise- kui väliruumis. Keskväljaku rolli kannab läbi kolme korruse kulgev, looduslikku mäekülge matkiv puidust astmestik, mis seob hoone korrused ühtseks tervikuks. Mäeküljele omane ebakorrapärane vorm kutsub ennast loovalt kasutama – õppetööks, suhtlemiseks, suurema ürituse publikualana. Kolme troopilise puu paigutamine siseruumi hägustab tavapäraseid sise- ja väliruumi piire, mida füüsiliselt aitavad ületada esimese korruse söögiala, raamatukogu ja fuajee otsepääsud välialale.
Puit on hoones lisaks kandekonstruktsioonile võtnud palju eri rolle, olles nii sile ja soe pink, perforeeritud akustiline paneel kui ka voolujooneline trepi käsipuu. Tubaste rollide kõrval on peaosa välisilmel – ruumilisel sõrestikul, mis lisaks päikesevarjestusele loob ümber hoone kulgeva pinkide ja pesade maastiku.
Mitmekülgse funktsionaalsusega väliala sees on ruumi jäetud ka loomingulisele sekkumisele – keskse liikumistee servas paikneb välinäituste ala, kus linnakodanikud saavad vaadelda õpilaste kujundatud ja igal aastal uuenevat maastikku.
Ott Alver, Alvin Järving, Mari Rass
Kooli väliruum moodustab selgelt eristatava, kuid ümbritsevasse keskkonda orgaaniliselt sulanduva terviku. Hoone arhitektuursed rütmid ja vormikeel korduvad maastikuarhitektuuri elementides, mis loob tasakaalustatud ülemineku ehitatud ja loodusliku ruumi vahel. Väliala iseloomustab sesoonselt muutuv elurikkus: taimestik ja pinnavormid toovad esile ruumi ajutise iseloomu, näiteks vihmaperioodidel tekkivad madalatesse nõgudesse ajutised veesilmad. Väliruum on liigendatud kaheks selgelt eristuvaks tsooniks. Kolde puiestee pool pakub tihedamat ja multifunktsionaalset linnalist ruumi, samas kui metsa suunas muutub keskkond intiimsemaks ja looduslähedasemaks. Üleminek kooli territooriumilt metsaaladele on sujuv; säilitatud on varasemad trajektoorid ning lisatud uued liikumisloogikad, mis toetavad kasutajate loomulikku ruumikäitumist. Kasutaja vaates on väliala pisima detailini läbi töötatud. Õpilastega läbiviidud kaardistamised on näidanud, et spontaanselt tekkinud kõrvalradu peaaegu ei esine – projekteerimisel läbi mängitud trajektoorid vastavad tegelikele liikumismustritele. See viitab ruumi funktsionaalsele täpsusele ja kasutajakesksele lähenemisele.
Väliruumil on selge roll nii koolipere kui ka naabruskonna igapäevaelus. Ruum toetab eri tüüpi kasutust alates õpilaste vahe- ning liikumistundide rikastamisest kuni ümbruskonna elanike vaba aja veetmise praktikateni – koertega jalutamine, lapsevankritega liikumine, juhuslikud kohtumised ning soojemal ajal piknikud. Kasutuse mitmekesisus ja järjepidevus viitavad avaliku ruumi kvaliteedile ning heaolule, mis tekib läbimõeldud kujunduse, ökoloogilise mitmekesisuse ja sotsiaalse avatuse koostoimel. Kadi Kriit, PERGi kunstiõpetaja
PERG on kool pargis, pargikool, puukool. Enamiku päevast veedavad õpilased koolimaja sees, ent ka see on oluline, kuidas väliruum neid ruumis olles mõjutab. Kooli sisemuse raamiks peaksid paistma rahustavad tüved, võrad ning elu nende sees. Kool koos väliruumiga on väike elamise mudel, kus süsteemid toetavad sealseid elanikke ja elanikud omakorda panustavad süsteemide toimimisse, samal ajal mõjutades positiivselt ka väljapoole jäävaid alasid.
Haljastuskontseptsioon peegeldab keskkonnakallakuga gümnaasiumi väärtusi ja vajadusi. Rajatud lahenduse märksõnadeks on säilitada olemasolev rohelus, tõsta elurikkust ja lisada kõrget haljastust. Väliruumi rohelusele loob struktuuri korrapäraselt istutatud harilike mändide võrgustik, mis on vajalike funktsioonide ja tegevuste mahutamiseks paiguti katkestatud. Tekkinud lagendikesse pääseb ligi valgus ning avanevad vaated. Mujal jätavad hariliku männi laasunud või kujundatud tüved maapinnale piisavalt avarust ning aja jooksul moodustavad võrad hooviruumis parajalt pooltiheda suletusega „lae“.
Koolihoovi jäänud väärtuslikke puid säilitati nii palju kui võimalik. Peasissepääsu ees ja hoovi lõunaküljel asuvad puudegrupid seovad väliruumi uue ja vana osa omavahel kokku ja annavad sellele tugeva vertikaalse mõõtme.
Rohurinde taimede valikul oli lähtepunktiks olemasolevate kasvutingimustega sobiv angervaksa kasvukohatüüp: kasutati soostunud niidu kooslusele omaseid liike. Täiendavalt on vaadete suunamiseks ja ruumilise eraldatuse loomiseks istutatud põõsaid. Liikide valikul peeti vajalikuks, et taimed oleksid viljuvad ja viljad söödavad. Õpilastele on lisaks peenardele ehitatud ka kasvuhooned, kus saab ise taimi kasvatada ning nende vahel ka mõnusasti istuda ja juttu ajada.
Kooli väliruum kutsub õpilasi liikuma ja selleks on erinevaid võimalusi – kiiged, palliplatsid, jõumasinad, jooksurajad. Lisaks õpilastele saavad kõiki sportimisvõimalusi kasutada ka ümberkaudsed elanikud, kuivõrd koolihoov on avalik ala. See tagab ka selle, et kooliõues on terve päev aktiivne tegevus, mis hoiab loomulikul moel sotsiaalset kontrolli ning tagab turvatunde.
3131 
TAGASI
