2467 
TAGASI
Sisekaitseakadeemia Narva õppekeskuse arhitektuuriline kontseptsioon koosneb kahest osast. Esimese osa moodustavad hoone tüpoloogia ja asukoht ning teise osa hoone range ühetaoline struktuur ja sellele vastanduv maastiku paindlik muutumine.
Narva P. Kerese tänava äärne hoonestus koosneb peamiselt vabaplaneeringulistest „panelkadest“ ja „hruštšovkadest“. Õppekeskus sobitub banaalset situatsiooni häbenemata olemasolevasse keskkonda, rõhutades samas pikkuse dimensiooni. Maja erandlikkust rõhutab ka puidu kasutus nii konstruktiivselt kui visuaalselt.
Õppekeskuse ja majutushoone esise maastiku ruumiliselt tugevad astmelised pinnavormid avavad ja peidavad majas paiknevaid funktsioone. Avalike ruumide, nagu fuajee ja basseiniruumi ees on maastik tasapinnaline või astmeliselt laskuv ning kinnistu keskel hakkab maastik astmeliselt kasvama, peites enda alla lasketiiru ja teenistussõidukite parkimisala. Astmeliselt kujundatud maastik täidab ühtlasi ka hoone perimeetrit kaitsvat funktsiooni
-1 ja 1. korruse moodustavad avalikud ja poolavalikud ruumid, mille võtab kokku betoonist kandekonstruktsioon. Puhta betooni eksponeerimine loob selge ja ühtse identiteedi avalikule fuajeele, harjutus-, puhke- ja tööruumidele ning ujulale, mille kohal olevat kolme majutuskorrust kannavad järelpingestatud betoontalad.
2., 3. ja 4. korruse majutusruumid on kokku monteeritud ristkihtpuitpaneelidest. Kolmel majutuskorrusel on ruumi 264 elanikule. Majutuskorruste fassaad on kaetud puitvoodriga ja korruste ehitamiseks kasutati kokku 727 Eestis toodetud ristkihtpuitelementi netomahuga 2113m³, mis teeb sellest hoonest suurima avaliku puitehitise Eestis.
Hoone puhul arvestati liginullenergiahoone saavutamiseks vajalike nõuetega. Uus õppekeskus on tervikuna madala energiatarbega, kus taastuvad ehitusmaterjalid, kompaktne ja energiasäästlik maht, kohapeal toodetud päikeseenergia ja hallveetagastussüsteemist jääksoojuse eraldamine tagavad madala energiatarbe kogu hoone elukaare jooksul.
Tekst: Markus Kaasik, Mihkel Meriste
