Sisekaitseakadeemia Narva õppekeskuse maastik on parim näide hoone ja teda ümbritseva maastiku sümbioosist: hoone ja tema funktsioonid on tinginud maastiku, maastik teenib hoonet ja loob arhitektuuri. Algselt tasasele paepealsele loodud pinnavormid lasevad päevavalgusel jõuda ka keldrikorrusel asuva ujulani, varjavad endas Eesti moodsaimat sisetiiru ning võimaldavad muuta julgeolekuobjekti sõidukeile ligipääsmatuks ilma seda kõrge traataiaga piiramata. Lahendavad keerulised ülesanded täiuslikult ja samas diskreetselt, neid eesmärke otseselt reetmata.
Peeter Tambu, Narva peaarhitekt
Sisekaitseakadeemia Narva õppekeskuse välialad lähtuvad kavandatava hoone ruumiprogrammist ja hoone teljelisusest. Kokku on traageldatud avalik lineaarpark, projekteeritava hoone esiväljak ja hoone taha jääv pargiala.
Õppekeskuse rahulik ja avatust väljendav vormikeel moodustab koos hooviala maastiku ning võimalike tulevikus kinnistule rajatavate/rekonstrueeritavate hoonetega tervikliku keskkonna. Peasissepääs asub hoone keskel ja parkimisalalt ühendab seda läbi kinnistu jooksev jalakäijate telg, mis loob ühenduse Kreenholmi tänavaga. Avalikud ruumid, nagu fuajeed ja basseiniruum, on astmestatud maastiku abil linnaruumile avatud ning saavad palju loomulikku valgust. Kinnistu sügavuses, hoone ees hakkab maastik astmeliselt kasvama, peites enda alla lasketiiru ja teenistussõidukite parkimisala. Astmeliselt muutuva pinnavormiga maastikulahendus loob haljastatud puhverala hoone ja parkimisala vahele. Ühtlasi on tõstetud servadega maastik üks osa hoone perimeetrit sõidukite rammimise eest kaitsvast maastikuarhitektuursest lahendusest – hoida maastik võimalikult avatuna ja vältida piirdeaedasid.
Hoone esifassaadiga külgneb astmeliselt haljasaladega liigendatud esiväljak, mis rõhutab õppekeskuse peasissepääsu ja täidab sellega seotud funktsioone (lipuväljak, kogunemisala jms). Vahetult hoonet ümbritsevad haljastatud alad pakuvad puhvrit ümbritsevast.
Hoone peateljel asub avalik lineaarpark, mis rikastab kogu loodavat keskkonda ning pakub erinevaid vabaaja tegevusi. Ühtlasi on pargiruum ühendajaks Kreenholmi tänavaga. Lineaarpark jaguneb aktiivseks ja rahulikuks osaks. Integreeritud rulatatava vormilahendusega aktiivne lineaarpargi osa on paigutatud kontakti Kreenholmi tänavaga. Sellega on ühtlasi lahendatud inimeste suunamine pargiruumi. Vaiksem ja rahulikum osa erinevate istumisvõimalustega jääb pargi südamesse. Hoone lõunanurgas asub Kerese tänavaga kontaktne väljakuala, mille ülesanne on kujundada hoone lõunasse jäävale osale avar ja meeldiv juurdepääs.
Tekst: Terje Ong
Vaata ka:
Sisekaitseakadeemia ja Tartu Ülikooli Narva kolledži ühine õppe- ja majutushoone
1286 
TAGASI
