Eesti Maastikuarhitektide Liidu aastapreemia nominent 2024
Maastikuarhitektuur
Ülle Grišakov, Triin Järve (Kivisilla)
Krista Kirotar (Tallinna Botaanikaaed)
Ehituskonstruktiivne osa
Veiko Vill (Ehituskonstrueerimise ja Katsetuste Osaühing)
Projekteerimise peatöövõtja
Kalev Raadla (Projekteerimisbüroo Maa ja Vesi)
Tellija
Tallinna Botaanikaaed
Pindala
6062m2
Projekt
2019
Valmis
2022
Fotod
Sven Začek, Annika Lepp
Asukoht
Kloostrimetsa tee 52, Tallinn

  133

Tallinna Botaanikaaia alpinaarium rekonstrueeriti aastatel 2019–2022 ümber mägitaimede elupaikade mitmekesisuse tutvustamiseks ning koos sellega nimetati ümber sisult laiema tähendusega mägiaiaks. Sooviks oli taastada alpinaarium esialgses mahus, taastatud sai nii tiigi originaalne vorm kui ka läänepoolsed terrassid, materjalivalikut täiendati paekivi kõrval betooni ja ka puiduga. Põhilised liikumissuunad on säilitatud ja terrasside vahele projekteeriti ka uusi kõnniteid. Mägiaeda on planeeritud paekivist müüridele kinnitatud puitosaga istumisalad ja esinemispaik.

Mägiaias saab tutvuda mäestike erinevate kõrgusvööndite liikidega ning nende aianduslikult huvipakkuvate ja dekoratiivsete sortidega. Taimed aitavad botaanikaaias uurida ja tutvustada võimalikult mitmekesist taimede süstemaatikat, elukäiku, kasvunõudeid, kasutamist Eesti kliimatingimustes ja palju muud. Mägiaia pindala on 3000 m² ning taimestuse planeerimisel lähtuti eelkõige mägitaimede kollektsiooni olemasolevast taimmaterjalist, jättes arenguruumi ka tulevikuks. Lisaks võeti arvesse kollektsiooni kuuluvate taimede olemasolevaid koguseid, suurust, võimalikku istutusaega, mitmesuguseid õite, viljade ja lehestiku omadusi, ohustatust looduses, mürgisust, levikuviise (sh võimalikku invasiivsust), vaadeldavust ja vaateid erinevatest asukohtadest, giiditööd jpm.

Pärast valmimist on läinud paar aastat taimede kohanemiseks ja kasvamiseks. 2024. aasta suvel eksponeeriti mägiaias juba üle 800 taksoni maailma mäestikest pärit püsikuid (sh sibultaimi) ja puittaimi.

Tekst: Ülle Grišakov