Eesti Maastikuarhitektide Liidu aastapreemia nominent 2017
Linnahaljastus Tallinnas Sõpruse puiesteel lõigus Räägu tn kuni Ehitajate tee

Asukoht
Mustamäe, Tallinn
Maastikuarhitekt
Kristiina Kupper
Peakorraldaja
Tallinna Keskkonnaamet
Tellija
Tallinna Linnavalitsus
Ehitaja
Minu Aed
Lillepeol osalesid ümberkaudsed koolid
Tallinna Nõmme Põhikool, Tallinna Kadaka Põhikool, Tallinna Mustamäe Gümnaasium, Tallinna Saksa Gümnaasium, Tallinna Tehnikagümnaasium, Tallinna 53. Keskkool, Tallinna Nõmme Gümnaasium, Tallinna Mustamäe Humanitaargümnaasium, Tallinna Mustamäe Reaalgümnaasium, Tallinna Tondi Põhikool, Tallinna Rahumäe Põhikool, Tallinna Pääsküla Gümnaasium, Tallinna Arte Gümnaasium, Tallinna Kristiine Gümnaasium ja Tallinna Lilleküla Gümnaasium. Kokku osales peol 564 õpilast ja 50 õpetajat.
Valmis
2016
Fotod
Liis Treimann (Postimees), Kristiina Kupper

  200

Küsimustele vastas Kristiina Kupper.

Milline oli Tallinna laste ja noorte lillepeoks 2016 kavandatud haljastuse maastikuarhitektuurne lähtepunkt?

Seoses Tallinnale Euroopa rohelise pealinna tiitli taotlemisega soovis linn suuremahulist projekti, mida koos lastega ellu viia. Sõpruse puiestee kujundus lähtub suuremast kujunduskontseptsioonist. Tallinna südalinn meenutab kujult inimese süda ja kesklinna viivat nelja põhimagistraali võime tinglikult nimetada tuiksoonteks. Kui inimesele on oluline veresoonte ja südame tervis, siis ülekantud tähenduses on see oluline ka Tallinna südamele ja tuiksoontele – Sõpruse puiesteele, Laagna teele, Paldiski maanteele ja Pirita teele.

Sõpruse puiesteed kujundades lähtusin veel teadmistest, et murualad on elurikkuse mõttes kõrbealad. Mida elurikkam on linn, seda kvaliteetsem on ka inimese elukeskkond. Kui võimaldada lastel oma kätega taimi istutada, oskavad nad haljastust paremini väärtustada, ja selline tegevus seob neid rohkem oma kodukohaga.

Millega tuli sellel festivalil maastikukujundust luues arvestada?

Kahe sõidusuuna vahelist muruala, mida noored haljastasid, oli kokku u 3,5 km, alates Räägu tänavast kuni Ehitajate tee ringristmikuni. Linn oli andnud ette istutusala ligikaudse mahu 3400 m2. Lahendamist vajas küsimus, kuidas paigutada see maht selliselt, et mööda Sõpruse puiesteed liikudes tekiks mulje rohkest õieilust. Seetõttu projekteerisin 15 erineva pikkuse ja laiusega peenart, kokku 3464 m2. Nende kujunduses pidasin silmas liikumissuundi ja seda, et noored oleksid võimelised etteantud skeemi järgi taimi istutama. Nendesse tingimustesse taimede valik oli samuti väljakutse – tuli leida püsililled, mis õitseksid kaua ja peaksid liikluskeerises vastu. Keeruline oli ka pargirooside valik, Sõpruse puiesteed võib rooside osas küll katsealaks nimetada. Kokku projekteerisin 7130 püsilille, 420 põõsast ja 3970 roosiistikut. Et peenardel oleks õisi ka varakevadel, lisasin projekti sibullilli: 30 000 nartsissi, 17 500 hüatsindisibulat ja 22 500 krookusesibulat.

Mis teid selle projekti juures kõige rohkem proovile pani?

Kuna tegelesin ka projekti elluviimisega, siis oli suurim proovikivi kindlasti istutada lühikese aja jooksul kvaliteetselt kogu taimmaterjal. Sõpruse puiestee oli suletud ainult kl 10.30 kuni 12.30. Selleks, et kõik sujuks lillepeol hästi, käisime koolides tunde andmas. Rääkisime haljastuse vajalikkusest ja ajaloost, sellest, kuidas tuleb püsililli ja roose istutada, ning töö organiseerimisest (meeskondade moodustamisest) peol. Samuti tähendas taimmaterjali kohaletoomine peole eelnenud öö vahelejäämist, sest hommikul oleks see olnud liikluse tõttu võimatu.

Mis pakkus selle projekti juures suurimat rahulolu?

Tore oli käia koolides tunde andmas. Muidugi pakkus suurimat rahulolu lillepeol tekkinud tohutu ühistegemise rõõm. Kõik noorte istutatud püsililled, põõsad ja roosid läksid ilusasti kasvama ning nende õiteilu rõõmustas möödujaid terve suve. Olen kuulnud, et noored näitavad oma istutatud peenart uhkusega ka sõpradele ja vanematele.

Olgugi et nii projekteerimine kui ka rajamine panid meid proovile, annab igati kordaläinud projekt meeldiva elamuse pikaks ajaks. Tahan tänada kõiki, kes projekti panustasid, sest ainult hea meeskonnaga on võimalik teha võimatut!

Küsis Karen Jagodin

Eesti arhitektuuripreemiad 2017