Eesti Maastikuarhitektide Liidu aastapreemia nominent 2023
Asukoht
Raekoja plats, Tallinn
Maastikuarhitektuur
Hannes Aava (Tallinna Strateegiakeskuse Ruumiloome osakond)
Arhitektuur
Ann Kristiin Entson (Tallinna Strateegiakeskuse Ruumiloome osakond)
Tellija
Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet
Panustajad
Tallinna Strateegiakeskuse Ruumiloome osakond, Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet (Anete Tammeveski), Tallinna Kesklinna Valitsus, Tallinna Linnakantselei (Maanus Vahersalu, Tauno Metsaviir), Rahvusraamatukogu ja Hoiuraamatukogu, Tallinn Euroopa Roheline Pealinn
Hankekorraldaja
Mikk Laur, Mari Maidla (Coron)
Ehitaja
Meeg
Toimumise aeg
1.06.-15.10.2023
Fotod
Tõnu Tunnel

  310

Praeguses linnaplaneerimise praktikas ei ole enam uudis, et püütakse üha rohkem rohelust linnaruumi tuua, kuid Tallinn suutis siiski nii kohalikke kui ka turiste üle maailma üllatada, rajades uue pargi täiesti vanalinna südamesse. Vanalinna sumisevate ning rahvarohkete tänavate keskel on nüüd paik, kus valitsevaks meeleoluks on rahu, kus võib kuulata linnulaulu ja vaadata mesilasi lendamas ning kus õpetada lapsi maitsetaimi tundma. Tegu on kohtumispaiga, puhkepaiga, piknikuplatsi, lennuki ootamiskoha ning hommikukontoriga – igaüks leiab endale sobiva nurgakese. Mis aga kõige olulisem, tegu on paigaga linnaruumis, mis kuulub inimestele. Siin saab olla omaette, aga tunda end siiski ühena kogukonnast. Isegi eestlased, kel ometi tihti vajadus turvalise isikliku ruumi järele, tunduvad päris meelsasti istuvat neil kuusnurksetel pinkidel üsnagi võõraste lähedale. Ehk ongi just selliseid paiku siia rohkem vaja, kus meile nii omases loodusläheduses ka ühiskonnana lähedasemaks saaksime.
Kelli Marie Jaama, Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskuse nooremekspert

Pargi idee oli kantud taktikalise urbanismi vaimust: viia läbi ootamatu ruumiline sekkumine, mis aktiveeriks ja ühtlasi demokratiseeriks ruumi, ning toimiks ruumikogemuse parandamise kõrval ka debatti tõstatava provokatsioonina. Pargi asendiplaan moodustas perimetraalse ringi, mis on möödujatele kergesti läbitav, kuid tekitab samas ka osaliselt suletud omaruumi. Park on jätkusuutlik ja korduvkasutatav: kõik elemendid on modulaarsed, mis võimaldab pargi hiljem lahti võtta ning uues kohas uuesti üles panna ja nendest erinevaid kombinatsioone luua. Istumisaladeks kasutati istumismooduleid ja seljatugi-haljastuskonteinereid, mis on liigendatud suuremate haljastuskonteineritega. Moodulitest loodi erinevad sopid, mis kutsuvad aega veetma nii üksi kui ka seltskonnaga.

Konteineritesse istutatav haljastus on mitmerindeline ja paljuliigiline, sisaldades mh ajaloolisi vanalinna kloostriaedades kasvanud liike. Kogu haljastus istutakse sügisel kesklinna haljasaladele ümber. Taimedel on juures tutvustavad sildid eesti- ja ladinakeelsete nimede ning üleskutsega vastavat taime kas katsuda, nuusutada või maitsta.

Varjualuses paiknes raamaturiiul, mida kureeris Rahvusraamatukogu ja mida varustati hoiuraamatukogu ladudest, kust kord nädalas riiulitele värskeid raamatuid toodi. Ruumikasutaja sai valida endale meelepärase raamatu ning pargis peatuda ja lugeda. Paviljoni keskelgi on üks istumiselement ning ruum on kaetud katusega, pakkudes varju nii vihma kui päikese eest. Paviljoni seinal on infograafika, mis tutvustab ruumisekkumise eesmärke ja projekti Rohejälg tegevusi. Varjualuse paariline on kiigemoodul, kus saab ripptoolides kergelt õõtsuda.

Hannes Aava, Ann Kristiin Entson