Võime julgelt öelda, et meie maakodusse on armunud terve meie pere. Sõidame pealinnast ära igal vabal nädalavahetusel ja suvel veedame seal paar kuud. Maakodus on neli maja valminud koostöös arhitektide Tarmo, Kauri ja Silveriga ning sisearhitekt Mari-Liisiga. Meile väga meeldib nende looming. Peamaja on valgusküllane ja avar ning väga omanäolise ja praktilise siselahendusega. Laste eriline lemmik on teisel korrusel asuv suur mängutuba, mis on saanud palju kiitust ja tähelepanu ka külalistelt. Peamajaga harmoneerub ideaalselt saunamaja, mis on sama avara ja valgusküllase disainiga.
Omanikud
Tamme talu hoonestus oli välja kujunenud. Selle moodustasid värskelt rekonstrueeritud elumaja (arhitekt Emil Urbel), ajalooline ait, mis säilinud talu alguspäevilt, ja abihooned. Viimased olid amortiseerunud ja vajasid uuendamist.
Tamme talu on meie jaoks olnud pikem loominguline protsess. Hoone hoone järel on ehitatud puslet, mille tükkideks saun, abihoone, lastele vanast palkmajast kohandatud varjualune ning lehtla. Viimasena lisandus uus elumaja. Pusle kokku saades joonistub välja üks kaasaegne maal elamise viis.
Elumaja kavandamisel oli eesmärk luua hoone, kus katusemaht ja esimene korrus on selgesti eristuvad. Esimene korrus on avar, klaasine ja horisontaalne. Katus on tummisem kolmnurkne prisma selle peal. Katusemaht tekitab hoonele talumajaliku laia räästa. Sissepääsu kohal on suurem konsool. Kui talviseks sissepääsuks on hoone nurgas paiknev tuulekoja maht, siis suvel saab sisse-välja käia erinevatest ruumidest.
Väljast lihtsa vormiga hoone üllatab ruumiliselt põneva siseeluga. Esimesel korrusel on üks avar katuslaega eluruum. Avatud köök ja keskne söögilauad, mille ümber mahub suur pere lahkesti istuma, on hoone süda. Siit avaneb vaade sisehoovi õunaaiale ja pääseb terrassile. Ruumi põhjaosast avaneb vaade põllule. Siin on nurgake, kus telekat vaadata või kaminas tuld nautida. Eluruumi katusealust läbistab sild, mis ühendab teisel korrusel asuvat lastetuba ja töötuba.
Vormi ja materjali poolest on kõigil uutel hoonetel midagi ühist olemasoleva ja piirkondliku ehitustavaga. Hooned on taluarhitektuurist inspireerituna viilkatustega. Elumaja fassaadis kasutati puitu, konstruktsioonis lisaks puidule kivi ja terast. Nähtavates konstruktsioonides eelistati liimpuittalasid ja -poste. Kui abihoonetel on rookatused, siis elumajal kimmkatus. Sisearhitekti looduslike materjalide ja puidu kasutamine interjööris moodustab ühtse terviku arhitektuuriga. Hoone suured klaaspinnad ja õhuline siseruum olid insenerile ning ehitajale paras proovikivi, millega mõlemad suurepäraselt hakkama said.
Tekst: Ülo-Tarmo Stöör, Lembit-Kaur Stöör, Silver Liiberg
1467 
TAGASI
