Tallinna suurima elanike arvuga linnaosa arvestades on pargis loodud vaba aja veetmiseks hulgaliselt eri võimalusi, mis paeluvad ja pakuvad pinget. Kõige märkimisväärsem on Tondiraba eripära säilitamine ja esiletoomine. Alustades Katleri taluaegsetest õunapuudest ja juhuslikest sammaldunud betoonplokkidest, lõpetades paekivipaljandite, endise raba kuivenduskraavide ja tundmatu autori isetekkeliste sillakestega. Pargi südamena on säilinud ka Tondiraba metsatukk, mis on olnud kohalike armastatud jalutuspaik. Nüüdsed looklevad multširajad jälgivad kunagisi sissetallatud trajektoore ja pakuvad äratundmisrõõmu. Kombineerides mänguliselt olemasolevat ja kaasaegset, on pargi lahendus kirju ja vaheldusrikas. Siin saab pageda linnamürast metsa, pidada seltskonnaga grillipidu või end hingetuks mängida. Tegemist on Lasnamäe rohekoridori väärika ja värskelt mõjuva täiendusega.
Maria Derlõš, urbanist ja lasnamäelane
Grillil särisevad vorstid, sealsamas naudivad kiikumist nii väärikad prouad kui vallatud tirtsud. Väikesed poisid ajavad metsas üksteist toigastega taga, välijõusaalis teeb Ott Kiivikas näidistrenni, kaks tüdrukut maalivad tiigi ääres, paarikesed kaisutavad võrkkiikedel, vanemad härrased ja daamid jalutavad metsaradadel. Suuremad ja väiksemad nii vene kui eesti keelt kõnelevad lapsed on kogunenud veepumba ümber, parasjagu arutatakse, kui palju vett tuleb kaussi lasta ning millal võib kausil punni eest ära võtta, et see mööda nõlvakraavi alla voolaks. See on tavaline laupäev Tondiraba pargis.
28 hektaril laiuv poollooduslik park on oluline lüli Lasnamäe rohelisest selgroost. Kunagine raba on pikalt olnud inimmõju ja seejärel loodusjõudude meelevallas. Seetõttu on sellest kujunenud ülipõnev ja omanäoline roheala. Seda kõike armastavad nii linnud ja loomad kui ka kaitsealused taimed ja kahepaiksed.
Pargi maastikuarhitektuuri kandev idee on olemasolev eriilmeline, tühermaalik, kuid vaheldusrikas loodus – just seesama veidi metsik ja räsitud, kuid Lasnamäele iseloomulik ja isetekkeline, isepäine keskkond. Ühest küljest on maksimaalselt säilitatud juba olemasolevat ning seda ka delikaatselt, ilma looduslikku tasakaalu lõhkumata eksponeeritud. Teisalt on pargi keskmes ka inimene, keda pole loodusest eemale tõrjutud, vaid vastupidi, kõikvõimalike võimalustega parki meelitatud, et värskes õhus aega veeta ning piirkonna loodusväärtustega tutvuda.
Loodud on välijõusaalid, võitluskunstide väljak, liikluslinnak, mänguväljakud, koerte jalutusaedikud, pumptrack, rulapark, rannavõrkpalli väljakud ja jääväljak, hulgaliselt metsaradasid. Mängida saab Eesti esimesel veemänguväljakul ja taguda palli nutipalli väljakul, ühe mänguväljaku kõrval on looduslik kraav, kuhu on pargi ehitamisel leitud kividest laotud astmekivid. Kevadel saab siin kraavis oma loovuse (ja kuivad jalad) proovile panna. Metsateed katab suuresti puiduhake, mis saadi pargi ehitamisel langetatud puudest, suuremad tüved jäeti parki lamapuiduks. Mänguväljakute ehitamisel välja kaevatud ja lõhutud kividest on laotud sisalike peesituspaiku kui mänguväljaku elemente. Looduse toimimist toetavad suured niidualad. Ehitamise käigus puhastati tiigid ja ühtlasi parandati vesilike eluolu.
1478 
TAGASI
