Eesti Maastikuarhitektide Liidu aastapreemia nominent 2024
Maastikuarhitektuur
Juhan Teppart, Karin Bachmann, Mirko Traks (KINO maastikuarhitektid)
Projektimeeskond
Helen Küppas, Kristian Kirsfeldt (Velvet); Liina-Kai Raivet
Tellija
Merko Ehitus
Ehitaja
Merko Ehitus
Pindala
9500m2
Projekt
2022–2023
Valmis
2023
Fotod
Juhan Teppart
Asukoht
Pille 16/Tiiu 13 ja Pille 14/Tiiu 11, Tallinn

  154

Vahepargi eesmärk on leevendada puudust kogukonda ühendava avaliku ruumi järele. Uus-Veerenni kvartali ehitustempo rauges majanduse jahenemise tõttu. See motiveeris arendajat eraldama maad ajutise pargi jaoks, et hoolimata pooleliolevast ehitusest pakkuda kohalikele vaba aja veetmise kohta.

Pargi ajutine iseloom vormis tugevalt ka maastiku kontseptsiooni. Kõiki olemasolevaid ruumi omadusi oli soov parimal võimalikul moel ära kasutada. Kunagise laoplatsi säilinud betoonkate oli sobiv alus keskseks ja aktiivseks alaks, millele rajada pallimänguplats ja varjualused. Kokku kuhjatud künkad, paemüürist estakaad, olemasolev isetekkeline põõsastik ja puud – kõigi puhul oli soov kasutada nende iseomaseid kvaliteete ehk materiaalsust, reljeefsust, tekstuuri. Soovist hankida olemasoleva künka jaoks üks hüljatud betoontrepi marss kujunes suurem betoontehaste jääktoodete uuskasutuse projekt. Purustamisele määratud laepaneelid jm tooted said erinevateks maastikuobjektideks: nõva ületav purre, palliväljaku servad, tribüün, pinksilauad, liivakast, rattarajaelemendid ja pingid-terrassid.

Kõik objektid ja taimed on valitud selliselt, et neid saab vahekasutuse lõppedes mujale viia – välijõusaal, rattaraja elemendid, palliväljaku kate ja inventar on lihtsalt lahti võetavad ja uues kohas üles seatavad. Olemasolev ja täies mahus säilitatav rohelisus on isetekkeline ja seega inimese koostatud normidest hälbiv. Parki lisatud puittaimed – puukoolide ülejääkide hulgast valitud istikud – istutati jäätmekäitlusfirma maha kantud ehituskonteineritesse. Neis kasvavad lisaks puudele ja põõsastele erinevad püsikud, mis taluvad hästi kuiva ja päikselist kasvukohta.

Tekst: Karin Bachmann