Küsimustele vastasid Mari Koger ja Taavi Aunre.
Milline oli Velveti ja Uddu kontoriruumide kujundamise sisearhitektuurne lähtepunkt?
Meil on Velvetiga olnud pikaajaline koostöö ning juba mitu aastat oli neil mõlemal plaan kolida suuremale pinnale. Ideaalis otsisimegi ruume, kuhu mahutaksime kaks bürood kõrvuti, sest siis saaksime jagada teadmisi ja mõtteid vahetumalt. Ruumi leida ei olnud kerge. Välistasime tavalised büroohooned ja otsisime inspireerivamat keskkonda.
Et leitud ruum asub vanas tööstushoones, püüdsime võimalikult palju säilitada olemasolevat atmosfääri. Püüdsime ka võimalikult palju eksponeerida kõrget ja avarat ruumi. Vaheseinad ja piirded tegime võimalikult palju klaasist. Ruumiplaneeringus jäi sõelale avatud kontori kontseptsioon, sest sotsiaalne pool on meeskonnatöös oluline.
Esimese korruse jätsime täimahus sotsialiseerumispinnaks, kus ainus töölaud on büroojuhi oma. Peale mitme eri suurusega nõupidamisruumi, mida jagame vajadust mööda sõbralikult ka omavahel, on esimesel korrusel kõige tähtsam kogunemisruum köök koos suure söögilauaga. Seal on olemas kõik vajalik söögitegemiseks ja seda võimalust kasutame usinasti – suures ja kõrges avatud ruumis toimib see üllatavalt hubaselt ja koduselt. Kliendid tunnevad samamoodi ja sellises vabas õhkkonnas sünnivad ka otsused kergemini.
Milline oli ruumide olukord teie kätte tulles ja millega pidite uusi kontoriruume rajades arvestama? Püüdsime välja selgitada, kui palju saame olemasolevat alles jätta. Kõrged tellisseinad olid paksu krohviga kaetud ja me ei teadnud täpselt, mis seal all peidus on. Puhastamise käigus tulid välja kaootilised seinapinnad, kus paekivi läheb sujuvalt üle punaseks telliseks ja see omakorda valgeks silikaadiks. Ruum oli täiskõrguses tühi ja planeeringu saime täpselt teha niisuguse, nagu soovisime. Teise korruse saime ehitada just nii suure, et see mahutaks vajaliku hulga töökohti.
Mis teid neid bürooruume kujundades kõige rohkem proovile pani?
Keerukaid kohti ja olukordi töö käigus ei tekkinudki. Töö sujus ladusalt nii loomelinnaku, ehitaja kui ka koostööpartneritega.
Mis pakkus nende ruumide kujundamise juures suurimat rahulolu?
Tulemuse üle oleme õnnelikud, sest inimesed, kes siin töötavad, on rõõmsad ja rahul. See vast ongi kõige parem kompliment.
Küsis Karen Jagodin