Olen kirglik linnaruumihuviline ning jälgin tähelepanelikult linnakeskkonna lahendusi kõikjal maailmas – see on kujundanud tugevalt ka Invego arenduspraktikat. Me ei arenda kunagi üksikut hoonet, vaid terviklikku ala – meie jaoks on oluline, milline on tunne hoonete vahel kõndides ja kuidas eri ruumiosad teineteist toetavad.
Krulli Pargi ärikvartali puhul oli visioon väga selgelt paigas – loome ruumi, mis pikendaks siseruumi loogiliselt välialale. Soovisime, et ei oleks tunnetuslikult vahet, kas töötad sees või väljas – väliruum pidi olema loomulik osa hoone funktsioonist ja igapäevasest kasutusest. Sellest lähtus ka sisend maastikuarhitektidele: soovime midagi eristuvat, kaasaegset ja linnaruumi päriselt rikastavat. Juba eos välistasime klassikalise pargiala ja eesmärgiks sai keskkond, mis toimib nii töö- kui puhkealadena.
Koostöö maastikuarhitektidega oli tõeliselt põnev ja kiidan väga nende julgust ja avatust meie ideede realiseerimisel. Kohe alguses oli selge, et keskpärast või tavapärast lahendust me ei loo ja esimesed paar eskiisi jäid ka kõrvale. Lõpplahendusena saime aga väga inspireeriva tulemi, kus väli- ja siseruum sulanduvad üheks.
Kristjan-Thor Vähi, Invego asutaja ja juht
Selle ala kõige suuremaks väärtuseks olid olemasolevad suured puud. Nende nimel püüdsime projekteerida lahenduse, et säiliksid puud ning ühtlasi saaksid ümbritsevate hoonete elanikud ja töötajad seda rekreatsioonialana kasutada. Nii lõimegi siia võimalikult loomuliku keskkonna, et inimene tunneks end justkui metsa matkarajal, kus saab parimal moel linna stressist taastuda.
Parki on kavandatud maapinna kohale tõstetud puitplatvorm ja selle peale erineva otstarbega istumisvõimalused (paviljonid, pöördtoolid, suuremad istumisplatvormid jne). Nii saavad kontoritöötajad kas üksi või grupiti õues töötamise võimaluse. Terrassiala liigendub puude järgi, nende alla kavandasime eesti metsadele iseloomuliku madalhaljastuse. Lisaks on parki loodud madalamaid lohke sademevee paremaks looduslikuks imbumiseks, mis aitab luua veelgi rikkama taimkatte parkmetsa alale. Kogu taimestik – väiksemad puud, kõrgemad ja madalamad põõsad ning erinevad rohttaimed –aitavad siia tuua juurde ka liigirikkust, sest varem kasvasid pargis ainult kõrged puud ja muru.