Kooli väliruumi põhiline märksõna on võimaldavus – see on pigem varieeruv aste kui nähtus iseenesest. Keskkond peab pakkuma midagi sellist, mida kasutaja tajub tegutsemispotentsiaalina, kuid mis ilmneb kättesaadavana alles siis, kui lapse tunnusjooned (füüsilised mõõdud, võimed, sotsiaalsed oskused jne) ja isiklikud kavatsused klapivad keskkonna omadustega. Põhimõtteliselt on ju keskkonna potentsiaalsete võimaldavuste komplekt lõppematu ja avaneb järk-järgult vastavalt erinevatele kasutajatele. Kooli väliruumi elementide ja maastikuvormide valik ning kombinatsioonid on koostatud selle järgi, et lastel oleksid kaetud erinevad n-ö. algtegevused – kiikumine, hüppamine, jooksmine, peitumine, liuglemine. Nende kombineerimisel tekibki tavalisest karusselliga keerutamisest või batuudil hüppamisest seostatud mitmekihiline liikumine – mäng.
Uue koolihoonega loodud välialad on üks osa muudest olemasolevatest välialadest, mida võib käsitleda ühtse tervikuna, lisaks on koolil staadion, park ja kergteed. Ümber koolimaja on piisavalt istumiskohti ja siin on hea liikuda. Iga päev toimuvad õuevahetunnid ning välialade erinevad osad on õpilaste kasutuses. Koolivälisel ajal kasutavad nii mänguväljakut kui muid võimalusi kogukonna liikmed. Galerii ees oleval alal toimuvad erinevad üritused (vastlasupi söömine, tunnustusüritused, pidulikud sündmused). Talvisel ajal on hea voortelt kelguga alla sõita.
Piret Siivelt, Tabivere Põhikooli direktor
Koolihoovi maastikulise struktuuri kese on hoone keskelt õue avanev terrass, millel on potentsiaali kujuneda õues istujate meelispaigaks. Pika hoone päikesepoolsem hoov on lineaarsete pinnavormidena liigendatud väiksemateks ruumideks. Nii on akendest välja vaadates hooviosad kogu aeg muutumises ning ka õpilastel on mõnusam viibida lapsemõõtmelises õueruumis.
Mitmesugustes kõrgustes ja laiustes pinnavormid kulgevad terrassi suunas, moodustades selle ette platsi ning tekitades iseendi vahele suuremaid ja väiksemaid tegevuskohti (pallimängud, õuesõppe, kiikumise jm jaoks). Elementide paigutus võimaldab erinevaid mänge ja loogiliselt järgnevaid tegevusi (liumäelt allalaskmine, sealt kiigele, sealt mäkke jms). Lisaks on kasutatud maastikulisi võimalusi: nii saab mäe otsas batuudil hüpates kogeda suurema kõrguse illusiooni, viljapuude lähedale tehtud künkal võtta puult õunu ja ronida puu otsa.