Kohalik kogukond ja hotelli külastajad on Coopi hotelli väga hästi vastu võtnud. Jõgeva linnas ja selle ümbruses puudus varem hotellimajutus – lähim hotell asus siiani Tartus.
Sisearhitektuuri juures on väga meeldiv, et arhitektid on suutnud renoveeritud hoones säilitada selle maja ehitamise aegse hingamise. Hoonele on seest ja väljast antud uus elu, mis on igati selle maja vääriline.
Guido Põldkivi, haldusjuht
Majandusühistu hoone renoveerimisega sai Jõgeva endale üle 80 aasta tagant jälle hotelli. Nimelt purustas Punaarmee 1941. aastal üle poole Jõgeva ajaloolisest hoonestusest, sealhulgas palju ühiskondlikke ja ärihooneid.
Jõgeva Majandusühistu esimese, sajandivanuse hoone tellisarhitektuur on taastatud võimalikult autentsena. Hoone kivikehandisse on loodud 1920ndate kortermajahõngune interjöör. Esimese korruse avarat ruumi, kus paiknevad kohvikuala ja fuajee, piiravad otsaseintest väljapuhastatud tellispinnad. Tubade seinu ääristavad lambriid, põrandatel on kahekümnendatest inspireeritud mustritega vaipkatted. Vannitubade siseaknad on tööstusarhitektuurist inspireerituna metallraamides.
Väljakutseks osutus väikesesse majja kahe tuleohutusnõuetele vastava trepikoja mahutamine. Lõpuks paigutati teine neist hoone keskele nii, et see ulatub tagafassaadist omaette mahuna välja. Siseruumis kaaluti võimalust luua trepikodade ja muu hoone vahele vana ja uue, betooni ja tellise vastandus. Sisearhitektidele tundus aga trepikoja suuruse tõttu, et tööstuslikult siledate betoonpindade kasutamine lööks vana-uue jõuvahekorra balansist. Lahenduseks oli kasutada struktuurkrohvi, mis pehmendab uue mahu iseloomu, samuti aitab peita vanade kiviseintega kaasnevad ebatasasused ning ennetada uue ja vana hoonemahu vahele pragude tekkimist.
Esimese korruse endine kaupluseruum on kavandatud nii fuajeeks, kohvikuruumiks kui ka baarialaks. Lähtutud on ideest, et eraldi hotelli registreerimise letti ei ole, vaid teenindus toimubki kohvikuletist. Sisearhitektid pidasid hoonet renoveerides silmas seda, et loodav ruum annaks midagi ka linnarahvale. Seetõttu taheti, et interjöör oleks piisavalt sõbralik ja kutsuv, et kohalik inimene julgeks hotelli kohvikusse sisse astuda ja tunneks end seal istudes mugavalt. Väiksemates linnades seisnebki arhitekti ja sisearhitekti üks rolle selles, et nad suudaksid pakkuda kvaliteetset ruumi ka kohalikule elanikule.
Vanades kontoriruumides teisel ja kolmandal korrusel paiknevad numbritoad. Majas oli küllaltki vähe pinda. Samas, kuna tuli luua kõik hotellitoa baastüübid – üksiktuba, paaristuba, peretuba, invatuba –, tekkiski hotelli 16 eri tüüpi tuba. Keldrikorruse endistesse laoruumidesse on mahutatud saun ning tehnilised ja abiruumid.
Hoone tellija oli mõneski mõttes erakordne. Olles väga teadlik asjaolust, et hotell ei pruugi kasumisse jääda, väärtustas ta kasumimarginaalist enam seda, et vanale hoonele saaks eluvaim sisse puhutud ja et see annaks oma panuse linnaruumi parendamisse.
Ehitajate puhul oli tunda, et kohalik inimene teeb seda tööd endale. Juhtus sedagi, et sisearhitekti jaoks oli ehituskvaliteet juba enam kui tagatud, aga ehitaja leidis, et ta soovib seda veelgi perfektsemaks lihvida. Hiljem Jõgevale sattudes on sisearhitektid kohalikelt kuulnud, et Jõgeva kõige ilusam maja on korda tehtud.
944 
TAGASI
