Maal võiks olla rohkem moodsat arhitektuuri ja arhitekti rätsepatööd. Talude õuedele kerkib putkasid ja kuure nagu seeni pärast vihma. Lusthoone uue sauna puhul meeldib mulle, et vana ja uus sai ühendatud üheks vormiks ja ruumiks ning see tulem oma terava katusejoone ja valtspleki kasutusega sobitub ka talu üldise arhitektuuriga.
Priidu Pärna, omanik
Meile oli oluline tundlikult täiendada Lusthoone väljakujunenud ja hästi toimivat talu. Ajaloolised hooned, maaliline loodus, põllu- ja heinamaa moodustasid terviku, kuhu asetasime plekk-paspartuuga raamitud „saunamaali.“
Omanäoline, inspireeriv – meie jaoks oli võimalus luua nn vahealasid, katuse ja seintega ümbritsetud mitmekülgset ja ebatraditsioonilist ruumi. Abstraktne, oma käike tegev metallkangas voogab siksakitades ümber saunamajade, neid endid minimaalselt puudutades. Saunakompleks loob mõnusa atmosfääri. Ilus vanaaegne vorm tänapäevaste materjalide valtsitud raamistuses tõmbab pingule rütmimängu. Suur katalüsaator oli vana, ümber ehitatud, samas arhailine suitsusaun.
Tänapäeva arhitektuuris moodustab detaili sageli mitte materjal, vaid ruum, mis ongi saunamaja juhtiv detail, nn masterdetail. Hoone iseloomu rõhutab personaalne õhtune „meik“ – valgustus, peegeldused, kumad. Harjumuspärase saunafunktsiooni ja kvaliteetse jõudeaja akvarelliliku sulandamisega avame uued võimalused. SAUN kui nähtus sai mitmevalentsem ja rikkalikum.
Peeter Pere
Eesti arhitektuuripreemiad 2019
ESIMEST KORDA Lusthoone talus käies mõjus vana (ümberehitatud) suitsusaun eemal põllul kui üksik hütike. Pererahvas soovis talle partnerit. Selleks, et eraldiseisev uus ei jätaks arhailist hoonet nukrasse seisu, tekkis idee ehitada talle sõna otseses mõttes peale ja juurde, pakkides mõlemad saunad samasse kesta.
INSPIREERIS Lusthoone eestiaegne elumaja, mis on oma valtspleki ja liistutatud seintega jõuline tegija. Kuna olen ise ka suur saunataja, sain soovitada muljeid kohtadest, kus olen käinud. Kahe sauna vahele jääv tühi aatriumi ala seob tervikuks nii hooned, maastiku kui ka taeva. Leilitatakse ju enamasti õhtuti ja tähistaeval või suve helendaval loojangul on saunlemises oma osa. Seintes ning terrassi kohal katuses on rombikujulised avad, kust kõiksust vaadelda, kosmost enda ümber.
SISERUUMIDES on lähtutud Eesti traditsioonist – siin on Soome sauna leiliruum, lisaks pesemis-, riietumis- ja puhkeruum, samuti WC ning kööginurk, sest elumaja asub eemal. Ja muidugi terrass. Kõik pidi mahtuma algselt lepitud üldmahtu… hiljem tundus, et võinuks siit-sealt avaram saada.
Koopalik, vaid ühe väikese aknaga leiliruum on tume nagu ürgne suitsusaun. Siit küljest väljudes satub privaatsele maastikule, kus on rahulik jahtuda. Vastukaaluks on klaasseintega kaminaruum, lustliku järelmaiguga lõõgastuskoht vaatega elumajale.
Kuna saunaruumis ei kasutata tavalist metalli nagu siin, on loodud ka väike intriig. Pererahvalt nõudis selle idee realiseerimine kahtlemata julgust.
KÕIGE KEERULISEMAKS osutus aga kõrval jooksev kuivenduskraav, millele oli nõukogude ajast jäänud kaitsetsoon. Vaidlus keskkonnaametiga võttis aega, ehitusluba siiski saadi. Eelarveprognoos ületati paraku kordades ja mõned materjalid vahetati seetõttu välja – alumiiniumi asemel on nüüd alutsink ning akna klaasseinaraamid laiemad kui algses plaanis. Materjalid käitusid teisiti kui ehitaja mõtles, seega pidi otsima õigete omadustega segusid, et anda siseruumides betooni matkivat viimistlust.
Kindlasti oli ehitajale pähkliks seegi, et kaskede jaoks tuli katusesse avad jätta ning jälgida, et puid ei kahjustuks. Mu meelest on need kased väga oluline lisadetail.
ENAM MEELDIB mulle mõnus atmosfäär, mis kompleksi loominguga tekkis. Ilus vanaaegne vorm tänapäevaste materjalide valtsitud raamistuses, milles on pingestatud rütmimängu. Hoone iseloomu rõhutab ka valgustus – peegeldused, kumad. Pimedas helendades mõjub saun veidi talumaale maabunud tulnukana.
Peeter Pere
Ruumipilt 2018
1957 
TAGASI
