Telliskivi kvartalis on üks hiigelsuur maja. See on M-hoone, mis nagu Berliini müür poolitab kvartalit mõtteliselt ja füüsiliselt. M-hoone on „Telliskivis“ suurim. Hoones on endised tootmispinnad, mida kasutatakse parkla ja näituseruumina. Lisaks on seal mitmed baarid ja kohvikud.
Rajatud läbipääs poolitab mammuthoone, ühendades suuresti eraldi toimivad kvartali maailmad.
Läbikäik tekitab ruumilisi elamusi – eriti kui läbida nii sise- kui välisarhitektuurilt väärtuslikku avarat tootmistšehhi.
Läbipääsus kogetakse tööstusarhitektuuri erinevaid ajaloolisi kihistusi. Vanemad fragmendid on 19.sajandi lõpust, uusimad eelmise sajandi teisest poolest. Värskeimaks sekkumiseks on läbipaistev võrkseinast tunnelilaadne läbipääs. Venitatud terasvõrgust konstruktsioon on olemuselt ühtaegu nähtav ja nähtamatu.
Sissepääsu markeerivad kujundid on tööstusarhitektuuri portaalid, mis on meie täiendus mitmekihilisele, maalilisele M-hoone kontseptuaalsele arhitektuurile.
Rajatud tunneli konstruktsioonid on ajutised. See on lahtivõetav ja teisaldatav Telliskivi kvartalis väliobjektide rajamiseks.
Telliskivi loomelinnaku arenduste elurikkuse miljöö on loonud eelkõige kasutajad. Ka M-hoone lahendusel pole olnud täpset arhitektuuriprojekti – hoone on kasvanud ja seda on kasvatatud vajaduspõhiselt. Kui vajati täiendavat pinda, lisati hoonele järgmine tükk. Tegu on omaaegse tootmispinna vajadustest välja kasvanud „isetekkelise arhitektuuriga“.
Arhitektid on sekkunud muutmise protsessi hiljuti.
Tekst: Peeter Pere