Paide riigigümnaasium ei jäta kedagi külmaks. Kooli paikneb hooneansamblis, mis moodustub 20. sajandi algusel ehitatud koolimajast ja uuest juurdeehitisest, mille autorid on Salto arhitektid ning büroo PINK sisearhitektid. Loodud on väga eriline sümbioos – uus ja vana hoone on suurepäraselt ühendatud nii, et kummagi maja eripära paistab eeskujulikult välja.
Kool asetseb Vallimäe nõlval. Esmalt tervitab sisenejat 1909.–1910. aastal ehitatud historitsistlik punastest tellistest kahekordne hoone, mis pidi algselt saama linnakooliks, ent valmides kinkis Eestimaa kuberner selle tütarlaste gümnaasiumile. Vana koolimaja on nüüd kenasti korda tehtud ja välja valgustatud nii, et keskrisaliit paistab kaugele silma, markeerides koolimaja sissepääsu.
Siinne ruum on inspireeriv: liigendatud ja mitmekesine ruum kulgeb eri tasapindadel, kutsub end kasutama, seal liikuma ja teiste kasutajatega suhtlema. Üks funktsioon läheb üle teiseks ja ruume saab mitmeti kasutada. Salto arhitektide majadele on iseloomulik otsida ja luua uusi liikumisteid, mis panevad vanu tuttavaid kohti uue pilguga vaatama. Seda teeb ka Paide kool, kus juurdeehitus organiseerib ära terve krundi, tekitab mõnusa hooviala ning loob Posti ja Valli tänavate vahele ühendustee, mis on avatud kõigile. /…/ Salto varasemast loomingut kohtab siin tuttavat maja sidumist maastikuga ja treppidena lahendatud kastusemaastikku. Ralf Lõoke on öelnud, et püüab hoone kavandamisele läheneda krundi loodusliku kvaliteedi kaudu. Kui mõne varasema hoone juures on pidanud maastikku n-ö tekitama, siis Paide kooli krunt pakkus loomupäraselt igati huvitavat reljeefi – kõrguste vahe vallikraavi suunas on lausa viis meetrit.
Liina Jänes, Väikese maja suur mõju väikelinnas. MAJA, sügis 2022
Sisearhitektide tööd näeb vanas ja uues majas. Ajaloolisesse hoonesse sisenedes tervitab kõigepealt fuajee, kus on arvukalt pinke, mis on asetatud ümber võlve kandvate piilarite – nii on kooli saabujal mugav riietuda ja jalanõusid vahetada. Fuajee kohal asub saal, mis ei ole just väga suur, seega on mööblikasutus lahendatud praktiliselt – kogu inventar on peidul liigutatavates kappides. Sisearhitektid on kasutanud nii valmistooteid kui ka keerukamatel puhkudel eritellimusmööblit.
Vana hoone interjööri üks võluvamaid omapärasid on värviuuringute käigus ilmnenud tavatult kirju koloriit, mille sisearhitektid on otsustanud taas kasutusele võtta. Saal on seetõttu roosa, vestibüülis kohtab Yves Kleini ultramariinsiniseid detaile. Sondeerimisel tuli välja ka tõeline kunstipärl. Trepikoja seintelt leiti ulatuslikud maalingud, mille autoriks Paidest pärit kunstnik, dekoraator ja sisekujundaja August Roosileht (1887–1941). Art déco’likud, kohati ekspressiivsed maalingud on eriti väärtuslikud, sest on seda tüüpi ainus säilinud näide Roosilehe loomingust.
Uue hoone arhitektuur on tugeva karakteriga, mistõttu otsustasid sisearhitektid luua sinna rahuliku fooniga keskendumist võimaldavad ruumid. Vana ja uus maja on väga erinevad, nii pole teadlikult ka nende interjööre sisekujunduslike võtetega üheks liidetud. Kohati viitavad punakates toonides viimistlusmaterjalid tellishoonele, ent keskkond on pigem malbe, lastes hoone kaldus laepindadel ja läbi korruste voolaval ruumivormil mõjule pääseda.
Koolipere alustas õppetööga juba 2021. aasta lõpul. Maja mahutab 250 õpilast, kes on ruumid toredasti omaks võtnud ning andnud neile ka kindlad nimed. Nii leiab koolist Lähte, Õpioru, Tabula Rasa ja Foorumi. Viimane on koolimaja üks põnevama ruumilahenduse ja -kujundusega koht, kus saab ühtaegu einestada või rühmatöid teha. Paide riigigümnaasiumi kaunid ja kvaliteetsed ruumid moodustavad kvaliteetse terviku, mis toetavad koolis viibimist ja õppetöösse süvenemist.
Endise Paide Tütarlaste Gümnaasiumi hoone näol on tegemist ühe ilusaima ajaloolise koolihoonega Eestis. Ka looduslikult asub 1910. aastal rajatud koolimaja väga kaunis kohas, künkaveerel otse vastu Vallimäge, kus paiknevad Paide ordulinnuse varemed ja neid ümbritsev park. Uue kooli loomisel oli oluline, et uus hooneosa ei pakuks liialt konkurentsi olemasolevale hoonele, vaid oma lihtsa vormi ja paigutusega krundil pigem tõstaks teda esile. Suurt rolli uue ja vana hoone sümbioosis mängis ka krundi reljeef, andes võimaluse kasutada ära korruste kõrgusi Posti tänava ja Valli tänava nõlva vahel. Suurte klaaspindadega kolmekordne fassaad avaneb vaadetega Vallimäe poole, samas ajaloolise maja poolt tundub hoone oluliselt madalam ja tagasihoidlikum.
Kooli sisenemine toimub ajaloolise maja uhkest peauksest otse võlvidega fuajeesse. Sealt hargneb juba teekond läbi klaasgalerii uude hooneosasse või läbi maalingutega trepikoja ajaloolisse aulasse. Juurdeehitus on sisestruktuurilt ja konstruktsiooni skeemilt lihtne, koosnedes kolmest ristkülikukujulisest erineva kõrgusega kaldkatusega mahust. Igas mahus on lisaks klasside funktsioonile ka omanäoline kõrgete kaldlagedega avalik ala: esimesel korrusel kohvik, teisel korrusel raamatukogu ja kolmandal korrusel auditoorium. Kaldlaed seovad hoone sees kolme tasandi avalikud alad visuaalselt üheks suureks elutoalaadseks ruumiks, samas kui väljast mõjuvad kaldkatused naaberkrundi viilkatuste kõrval muhedalt väikelinnalikult.
Avaliku ala ja klassiruumide struktuur on tajutavad ka uue hoone välisilmes, kus ühed on visuaalselt suletumad ja teised avatumad. Hoone fassaadimaterjaliks valiti ajas muutuv termopuidust laudisvooder, mida ilmestavad sama viimistlusega kaetud puitlamellid.
1510 
TAGASI
