Arhitektide Liit / preemia vÄike 2018 võitja
Äramärgitud töö

Asukoht
Tõrva, Valgamaa
Arhitektuur
Mari Rass, Ott Alver, Alvin Järving, Kaidi Põder (Arhitekt Must)
Valmis
2018
Tellija
Tõrva Linnavalitsus
Ehitaja
Merko Ehitus
Konstruktsioon
Novarc Group
Fotod
Tiit Veermäe

Näita kaardil
Žürii kommentaar

Tõrva korsten on linnakese tunnusmärk. See on osa edukast väikelinna keskväljaku kujundusest. Korsten on inimliku mõõtkavaga, funktsionaalne ja vormilt huvitav.

Austris Mailītis,

Eesti Arhitektide Liidu aastapreemia žürii liige

 

  1287
TAGASI

Väike Eestimaa linn Tõrva on võlunud oma looduse ja heakorrastusega. Ainult kesklinn on olnud mureks ja ka häbiks juba aastakümneid. Seoses Eesti 100 sündmustega on ka Tõrva kesklinn uus. Linlased ja ka linna külalised on avaldanud erinevaid arvamusi ja seisukohti. Väljak on kaunis ja avar, eriti meeldib kõrtsihoone ja uue bussijaama vaheline ala. Puhkealad, kaunid lilled, mulgi mustris kivipõrand – suurepärane väline eluruum erinevate ürituste korraldamiseks ja lihtsalt puhkamiseks. Augustis Tõrvat külastanud moekunstnik Maria Kalling ütles, et õhtuse bussiga oma vanavanemate kodulinna jõudes oli tal tunne, nagu oleks saabunud ühte Itaalia väikelinna. Imeilus on linnavalitsuse ümbrus ja kaldapealne – vaade Õhne jõele ja Veskijärvele. Veaks peetakse liikluse sulgemist Veski tänavalt keskväljakule, kuna see koormab kesklinna liiklust. Kõrged mustad sambad meenutavad vanadele tõrvalastele aga 1944. aasta sõjasügisel hävinud linna, kus olid püsti ainult korstnad.
Ilmar Kõverik, Tõrva elanik

Tõrvas puudus keskväljak. Praeguse keskuse asemel laius suur asfaltväli, kus parkisid bussid, autod ja suured veokid nii, kuidas neil parasjagu parem oli, ala läbis ka busside ümberkeeramise trass. Tegu oli totaalse liiklusparadiisiga väikelinnas. Eks nagu ikka oldi sellise elukorraldusega ka harjutud ning kohalikele oli mõnevõrra raske selgeks teha loodava uue keskkonna vajalikkust, näiteks vähenes märkimisväärselt parkimisala, liikus veidi eemale ega lasknud enam harjumuspäraselt otse äripindade lävepakule sõita ning bussiliikluse kulg üle keskuseala peatati sootuks.

Liikluse asemel toob uus keskuseala roheluse tagasi keskmesse. Haljastus algab kohe vana kõrtsihoone külje pealt ja voolab Õhne jõe oruga ühtseks tervikuks. Kaotati vastandus asfaltplatsi ja suurte puudega hämara pargi vahel. Kõrtsihoone eest saab alguse madalhaljastus, olemasolevaid puid pargis kärbiti ja maapinna järsakut jõe ääres muudeti.

Et inimesi jõe juurde kutsuda, rajati skulpturaalne vaateplatvorm Tõrva korsten, mis keskväljaku poolt töötab maamärgina ning avaneb lõunapoolsete istumisplatvormidena jõele ja ilusale vaatele. Keskusesse tagasi toodud haljastuse sisse lõigati range kandilise kujuga väljakud – keskväljak, parkimise väljak ja turuväljak –, kuivõrd väikelinnas peab olema selge, kus lõpeb loodus ja algab linn.

Väljakutseks oli pikk protsess paljude huvitatud osapoolte ja arvamustega. See kõik on ka projekti suurim tugevus.

 

Arhitekt Must