Eesti arhitektuuripreemiad

Žüriisse kuulusid ehtekunstnik ja disainer Kärt Summatavet (esimees), arhitektid Joel Kopli, Martin Melioranski ja Kai Süda, arhitektuuriajaloolane Carl-Dag Lige, maastikuarhitekt Grete Veskiväli-Dubov ning sisearhitekt Maarja Valk-Falk.

Preemiakandidaadiks sai esitada objekte, mis valmisid perioodil 21.08.2023–20.08.2024, samuti pikemaaegseid tegevusi ja silmapaistnud isikuid. Žürii esimehe Kärt Summataveti sõnul olid esitatud tööd väga erinevad ja paiknevad üle kogu Eesti. Žürii töö võttis ta kokku nii: „Tänavuse aastapreemia valikul jäi silma kaasaegse arhitektuurse mõtte lai spekter. Inimese ja tema elukeskkonna koosmõju kogemuse avardumine mõjutab otseselt kogukondi, tellijaid ja teostajaid ning märkab ka loodust meie ümber teravama pilguga. Preemia nominendid ja nende looming muudab arusaamu meie senisest eluviisist, loob uusi võimalusi ning on kooskõlas säästlike ja keskkonnahoidlike mõtteviisidega rahvusvahelisel tasandil.“

Arhitektuuripreemia laureaadid selguvad Kultuurkapitali arhitektuuri sihtkapitali ning arhitektide liidu, sisearhitektide liidu ja maastikuarhitektide liidu ühisel auhinnatseremoonial 23. jaanuaril 2025.

Kultuurkapitali arhitektuuri sihtkapitali aastapreemia nominendid:

Ankru tn 8 tehasehoone rekonstrueerimine stuudiokorteritega elumajaks

arhitektuur: Karli Luik, Johan Tali, Harry Klaar (Molumba); sisearhitektuur: Aet Grigorjev, Kadi Laur (Pink); maastikuarhitektuur: KINO maastikuarhitektid

Keila Lauluväljak, rajatised ja pargimaastik

arhitektuur: Karli Luik, Johan Tali, Helina Maalt, Priit Rannik, Harry Klaar, Harri Kaplan (Molumba); sisearhitektuur: Annika Lill, Karli Luik, Johan Tali, Helina Maalt (Molumba); maastikuarhitektuur: Martin Allik, Häli-Ann Tooms (Mareld); Kersti Lootus, Marge Kõrgekuhi (Lootusprojekt); Karli Luik, Johan Tali (Molumba)

„Kureeritud elurikkus“

Merle Karro-Kalberg, Anna-Liisa Unt, Karin Bachmann

Kärdla Kool

arhitektuur: Ott Alver, Alvin Järving, Mari Rass, Lisett Eist, Kaire Koidu, Jõnn Sooniste, Andreas Krigoltoi (Arhitekt Must); sisearhitektuur: Kadi Berens, Mari Põld, Maria Stokkeby (T43 sisearhitektid); maastikuarhitektuur: Mirko Traks, Karin Bachmann, Juhan Teppart, Uku Mark Pärtel, Kristjan Talistu (KINO maastikuarhitektid)

Logi saun

Kaisa Sööt, Liina-Liis Urke, Margit Säde, Regina Viljasaar-Frenzel

Narva Eesti kool ja Narva vanalinna lasteaed

arhitektuur: Lisette Eriste, Gert Guriev, Karin Harkmaa, Markus Kaasik, Jana Pärn, Annika Valkna, Anne Vingisar (3+1 arhitektid); sisearhitektuur: Kadi Berens, Ahti Grünberg, Tõnis Kalve, Mari Põld, Maria Stokkeby, Mari-Liis Sõber (T43 sisearhitektid); maastikuarhitektuur: Kersti Lootus, Siim Lootus, Kiur Lootus, Kadri Uusen, Marge Kõrgekuhi (Lootusprojekt), Lisette Eriste, Gert Guriev, Karin Harkmaa, Markus Kaasik, Jana Pärn, Annika Valkna, Anne Vingisar (3+1 arhitektid)

Narva Kesklinna kool ja Narva Gümnaasium

arhitektuur: Ralf Lõoke, Maarja Kask, Ragnar Põllukivi, Margus Tamm, Märten Peterson (Salto arhitektid), kaasa töötasid: Martin McLean, Inke-Brett Eek, Moonika Liias, Tanel Teder, Ainiki Niinelaid; sisearhitektuur: Marja Abe, Liisa Hagelberg (Salto arhitektid); maastikuarhitektuur: Salto arhitektid, Polka

Näitus „Igavene Linnahall“

kuraatorid: Grete Tiigiste, Jarmo Kauge, Anna-Liiza Izbaš; ruumi- ja graafiline kujundus: Koit Randmäe ja Brit Pavelson (Viieline)

Näitus „Upmade in Estonia“ New Yorgi disaininädalal

kuraatorid: Reet Aus ja Ilona Gurjanova; näituse laua kujundus: Annika Kaldoja; pappmööbel: Tarmo Luisk; ürituse visuaal: Refleks; näituse kujundus: Reet Aus, Tarmo Luisk, Ilona Gurjanova

Näitus „Vaprad ja ilusad. Eesti eramuarhitektuur 1980. aastatel“

kuraator Triin Reidla; kujundajad Koit Randmäe ja Brit Pavelson; koordinaator Anna-Liiza Izbaš; näitusefilmi režissöör Maris Kerge

Raamat „Eesti linnaehituse ajalugu 1918–2020“

koostajad: Epp Lankots ja Triin Ojari; autorid: Riin Alatalu, Karin Hallas-Murula, Lilian Hansar, Mart Kalm, Keiti Kljavin, Maroš Krivý, Henry Kuningas, Kaija-Luisa Kurik, Epp Lankots, Triin Ojari, Kaja Pae, Toomas Tammis, Madis Tuuder; kujundaja: Andres Tali

Rüütelkonna hoone

sisearhitektuur: Gerly Vaikre, Pille Lausmäe-Lõoke (Pille Lausmäe Sisearhitektuuribüroo); arhitektuur: Urmas Lõoke, Kristiina Arusoo, Riina Poopuu (Urmas Lõokese Arhitektuuribüroo)

Telesaadete sari „Arhitektuurime“ koolinoortele

idee autorid ja saadete sisu väljatöötajad: Kadri Klementi, Kaire Nõmm, Katrin Koov

Vana-Kalamaja tänava rekonstrueerimine

Siiri Vallner, Indrek Peil (Kavakava); haljastuse projekteerijad: Kadi Nigul, Kristian Nigul, Kadi Uusen (Väli)

Kultuurkapitali arhitektuuri valdkonna peapreemia ja elutööpreemia antakse laureaatidele üle Eesti Kultuurkapitali pidulikul tseremoonial 23. jaanuaril 2025. Kultuurkapitali ja liitude kõigi nominentide galerii on avalik arhitektuuripreemiate kodulehel ning trükises „Eesti Arhitektuuripreemiad 2024“.

Eesti Sisearhitektide Liidu aastapreemia 2024 nominendid on selgunud

Eesti Sisearhitektide Liidu aastapreemia konkursile laekus tänavu 47 tööd, mille seast valis žürii välja 12 nominenti. Žürii koosseisu kuulusid sisearhitektid Hanna Karits ja Reio Raudsepp, sisearhitekt ja arhitekt Lauri Nõmme, arhitektuuriajaloolane Epp Lankots ning Soome Sisearhitektide Liidu juhatuse esimees, sisearhitekt Lars Räihä. Eesti Sisearhitektide Liit annab nomineeritud tööde hulgast välja kolm preemiat, laureaadid kuulutatakse välja pidulikul arhitektuuripreemiate tseremoonial jaanuaris 2025.

Konkursile laekunud töödest enamik on avaliku suunitlusega, mille tellijate sekka on lisaks Riigi Kinnisvarale tõusnud teadlikumad omavalitsused ja eratellijad. Žürii esimees Reio Raudsepp leiab, et hea ruumikultuur on leidnud tee targa tellijani, mis omakorda annab tunnistust Eesti sisearhitektuuri kõrgest tasemest.

Nomineeritud objektide hulgas tõusevad selgelt esile renoveeritud hooned. Valminud töid iseloomustavad pika aja jooksul tehtud rahulikud otsused, mida on mõjutanud maailma räsinud kriisid. Uued Eesti haridushooned õpetavad sirguvat põlvkonda hindama head arhitektuuri – selle tunnistuseks on nii riigigümnaasiumid kui kohalike omavalitsuste tellitud koolimajad.

Tänavu tõusis esile enam erasektori objekte hotellidest ja loodusspaadest esindusbüroodeni. Eramute puhul rõõmustab filigraanne sisearhitektuur, kus iga millimeeter on läbimõeldud. Žürii esimehe Reio Raudsepa sõnul muudab sisearhitektide põhjalik ja tundlik töö ruumid sündmuseks Eesti kultuuris.

Sisearhitektuuri autorid: Jan Skolimowski, Anne Pihel, Piret Noor, Ann-Katriin Kelder (KAMP Arhitektid)

Sisearhitektuur: Margit Argus, Katariina Teigar (studio ARGUS), kaasa töötasid: Anet Lukas, Marit-Brit Tamme, Maria Uiboaid, Agota Maziliauskaitè, Kadri Kerge, Maris Kerge

Sisearhitektuur: Narva Eesti gümnaasium ja Narva Eesti põhikool: Ahti Grünberg, Mari-Liis Sõber, Tõnis Kalve (T43 sisearhitektid)

Narva vanalinna lasteaed: Kadi Berens, Mari Põld, Maria Stokkeby (T43 sisearhitektid)

Arhitektuur: 3+1 arhitektid, maastikuarhitektuur: Lootusprojekt ja 3+1 arhitektid.

Rae Spordihoone: Kadri Kaldam, Raili Paling, Liis Lindvere (KOKO arhitektid)

Sisearhitektuur ja arhitektuur: Margit Aule, Laura Ojala (LUMIA), Margit Argus, Katariina Teigar (studio ARGUS), Liis Tarbe, Karina Krestinov-Priddle

Selgusid Eesti Arhitektide Liidu aastapreemiate nominendid 2024

Eesti Arhitektide Liidu aastapreemiatele esitati tänavu kahes kategoorias kokku 51 objekti: arhitekti aastapreemiale 31 ja VÄIKE preemiale 25. Žüriid on valinud neist kokku üheksa nominenti ja preemiate võitjad kuulutatakse välja pidulikul arhitektuuripreemiate tseremoonial 23. jaanuaril 2025. Lisaks annab EAL välja tudengipreemia.

Parimad VÄIKE objektid valis välja žürii, kuhu kuulusid arhitektid Marika Lõoke, Merilin Kaup ja Jaan Tiidemann, maastikuarhitekt Juhan Teppart ning kunstnik Edith Karlson.

Marika Lõokese sõnul seob VÄIKE preemiale kandideerinud objekte märksõna “õnnelikuma kogukonna nimel” ja võistlusele esitatud tööd on järjekordseks tõestuseks väitele, et ruutmeetrite arv ei määra arhitektuuri mõjukust. „Rõõm oli kogeda, et kõiki objekte iseloomustas keskkonnatundlikkus ja kohaspetsiifilisus,“ ütles Marika Lõoke.

Arhitekti aastapreemia osas tegid valiku saksa arhitektid Arno Brandlhuber ja Jonas Janke b+ büroost.

„Kliimamuutuste ja ressursinappuse ajastul tuleb ka ehitussektoril end ümber mõtestada ning kaasaegseid lahendusi leida. Valisime arhitekti aastapreemia nominentideks neli projekti, mis käsitlevad meie ajastu võtmeküsimusi erineval moel: mida võtame ette olemasoleva hoonevaramuga ja kuidas väärindame halli energiat, kuidas vähendame uute materjalide kasutust, tõstame teadlikkust näiliselt kasutuskõlbmatu ja „inetu“ arhitektuuri väärtusest, kuidas toetame kohalikku käsitööoskust ja kohalike materjalide kasutust ning kuidas säilitame hoonetesse põimitud ajalugu,“ sõnas Arno Brandlhuber ja kinnitas, et sellest vaatenurgast ja neid väärtusi silmas pidades vaatasid ja hindasid nad ka Eesti Arhitektide Liidu preemiale esitatud nominente.

Ankru tn. 8 tehasehoone rekonstrueerimine stuudiokorteritega elumajaks – arhitektuur: Karli Luik, Johan Tali (Molumba)

M-hoone läbipääs – arhitektuur: Peeter Pere, Kirke Päss (Peeter Pere arhitektid)

Rae Riigigümnaasium ja Tuule spordihoone – arhitektuur: Martin Tago, Lembit-Kaur Stöör, Merilin Jürimets, Raivo Kotov, Andrus Kõresaar, Xenia Sooniste; sisearhitektuur: Raili Paling, Kadri Kaldam, Lilian Männikust, Liis Lindvere; maastikuarhitektuur: Eleriin Tekko, Katri Soonberg, Elina Koel (KOKO arhitektid)

Vana-Kalamaja tänava rekonstrueerimine – arhitektuur: Siiri Vallner, Indrek Peil; haljastuse projekteerijad: Kadi Nigul, Kadri Uusen, Kristian Nigul (Väli)

Linn-Masin – arhitektuur: Mariann Drell, Ruuben-Jaan Rekkor; projektimeeskonna kaastöötaja: Johan Kirsimäe

Logi saun – autorid: Kaisa Sööt, Liina-Liis Urke, Margit Säde, Regina Viljasaar-Frenzel

MOMU Mootorispordi Muuseumi välinäitusealade elementide loomine – autor: Villem Tomiste (Stuudio Tallinn)

PÕHULA(va) – autorid: Aneth Traumann, Liispet Viira, Rasmus Meema, Roosmarii Kukk, Triinu Amboja, Valerii Krinberg

Preemiate võitjad tehakse teatavaks arhitektuurivaldkonna ühisel pidulikul auhinnatseremoonial 23. jaanuaril 2024. Lisaks annab EAL välja ka tudengipreemia. Kõigi nominentide tööde galerii avalikustatakse arhitektuuripreemiate ühisel kodulehel www.arhitektuuripreemiad.ee ning trükises „Eesti Arhitektuuripreemiad 2024“.

EALi arhitekti aastapreemia suurus on 6000 eurot ja VÄIKE preemia 5000 eurot, mõlema väljaandmist toetab Eesti Kultuurkapital.

Tudengipreemiat rahastavad igal aastal erinevad EALi liikmete arhitektuuribürood. Tänavu toetavad preemia (1350 eurot) väljaandmist DAGOpen, Arhitektibüroo Emil Urbel, PIN Arhitektid ja KAUSS Arhitektuur.

Selgunud on Eesti Maastikuarhitektide Liidu aastapreemiad 2024 nominendid

Sel aastal esitati kokku 19 erinevat projekti žüriile hindamiseks ja seda on kaks korda enam kui eelmisel aastal. Žürii moodustasid maastikuarhitektid Jekaterina Balicka, Laura Männamaa, Kristiina Kupper ja maastikuökoloog Lauri Klein. Projektid on väga erinevad nii vormilt kui sisult ja seetõttu oli žürii töö paras väljakutse. Üksmeelselt otsustati nomineerida 9 projekti ja jagada välja neli laureaati järgmistes kategooriates – Aasta maastik, Aasta tegu, Fööniks ja Eluruum. Laureaadid kuulutatakse välja pidulikul arhitektuurpreemiate tseremoonial jaanuaris 2025.

„Suur rõõm on projektide paljususe ja nende mitmekesisuse ning kvaliteedi üle. See näitab, et ühiskond väärtustab kõrgetasemelist maastikuarhitektuuri ja maastikuarhitekti tööd järjest enam. Hea on näha erinevaid lahendusi, mis kõik aitavad kaasa maastikku elurikkamaks ja kliimakindlamaks muuta ning loovad ka mängulusti ja liidavad kogukondi. Projektide põhjal võib öelda, et oluline on tahe – ka väga vähesega saab suuri asju teha. Samuti saab öelda, et teadlik tellija on tulemuse õnnestumiseks väga oluline“ kirjeldab esitatud projekte žürii esimees Kristiina Kupper.

Žürii otsustas välja anda preemiad kategooriates – AASTA TEGU, AASTA MAASTIK, ELURUUM ja FÖÖNIKS

Tallinna Botaanikaaia mägiaia rekonstrueerimine
Autorid: OÜ Kivisilla, Tallinna botaanikaaiast Krista Kirotar

Keila Lauluväljak, rajatised ja pargimaastik
Autorid: Karli Luik, Johan Tali, Martin Allik, Häli-Ann Tooms

Kureeritud elurikkus
Autorid: Merle Karro-Kalberg, Anna-Liisa Unt, Karin Bachmann

Tallinna Mustamäe Riigigümnaasiumi õppehoone maastikuarhitektuur
Autorid: Kadi Nigul, Kadri Uusen, Kristian Nigul

Vana-Kalamaja tänava rekonstrueerimine
Autorid: Siiri Vallner, Indrek Peil, haljastuse osa autorid Kadi Nigul, Kadri Uusen, Kristian Nigul

Telliskivi TLN maastikuarhitektuur (I etapp)
Autorid: Kristian Nigul, Kadri Uusen, Katariina Lepiku, Kadi Nigul

Eesti Maaülikooli linnaku projekti
Autorid: Johanna Etverk, Siim-Robin Noorem, Kaur Teras, Adeele Lepik, Erlend Ergma, Liisa Marie Luide, Cristin Aring, Angela Tohv, Kärt Nurme, Yvet Maxine Kopti, Simona Saal, Desiree Laanemets

Nominentide galerii avalikustatakse arhitektuuripreemiate ühisel kodulehel arhitektuuripreemiad.ee oktoobri jooksul ning trükises „Eesti arhitektuuripreemiad 2024“.

Eesti Maastikuarhitektide Liidu aastapreemia on rahaline, selle väljaandmist toetab Eesti Kultuurkapital.

Selgusid 2023. aasta arhitektuuripreemiate laureaadid

Reedel, 8. detsembril jagati Lillepaviljonis pidulikul auhinnatseremoonial aasta arhitektuuripreemiaid ja tunnustati parimaid arhitektuuritegusid ja -tegijaid.

Eesti Kultuurkapitali arhitektuuri sihtkapital, Eesti Arhitektide Liit, Eesti Sisearhitektide Liit, Eesti Maastikuarhitektide Liit ja arhitektuuriajakiri MAJA premeerisid tänavu kokku 14 laureaati – Eesti arhitektuurivaldkonna väljapaistvamate saavutuste ja teoste autoreid.

Eesti Kultuurkapitali arhitektuuri sihtkapital andis välja neli preemiat:

Arhitektuur: Margit Argus, Eliise Harjak (studio ARGUS), Margit Aule (LUMIA); Birte Böer. Sisearhitektuur: Margit Argus, Elo Liina Kaivo (studio ARGUS), Margit Aule (LUMIA). Konsultant: Artur Ümar. Arhitektuur (konvendihoone müürid ja katus): Ülo Mahoni, Andrus Rehemaa (ARC Projekt). Maastikuarhitektuur: Margit Argus, Eliise Harjak (studio ARGUS), Margit Aule (LUMIA); Sulev Nurme (AB Artes Terrae); Britt Mäekuusk (Projektibüroo).

Kui arhitektid tööga alustasid, olid hoonetest järel ainult varisemisohtlikud müürid, aga nüüdseks on piirkonna auks ja uhkuseks oleva pärandiobjekti väärikus taastatud ning võimalik jätkata lossi loo jutustamist tulevastele põlvkondadele. Rekonstrueerimisel osutus väljakutseks, kuidas lisada uut, mis looks sümboolse silla mineviku ja tänapäeva vahel. Žürii sõnul on põnev näha, kuidas Põltsamaa lossi rekonstrueerimisprojekti puhul toimivad geniaalselt lahendused, mis mõnes muus olukorras kalduksid pigem küsitavuse poole. Siin on tasakaalus toorus ja peenekoelisus. Standardseid ootusi nihestavad taaskasutus ja (näiline?) ajutisus, millega pääseb ruumis esile teatud mõttes isegi radikaalne esteetika.

Arhitektuur: Ott Alver, Alvin Järving, Mari Rass, Kaire Koidu, Jõnn Sooniste, Katrin Vilberg, Lisett Eist, Karoliine Kuus (Arhitekt Must). Sisearhitektuur: Tarmo Piirmets, Anni Leo (Pink). Maastikuarhitektuur: Mirko Traks, Uku Mark Pärtel, Kristjan Talvistu, Juhan Teppart, Karin Bachmann, Katariina Lepiku (Kino maastikuarhitektid).

Pelgulinna riigigümnaasiumi hoone on näide sellest, kuidas puit on suurepärane materjal, et luua õppimist ja arengut toetavat keskkonda. Pelgulinna koolimajast on puidust koguni 85%. Avaliku hoonena näitab see eeskuju ja julgustab ka teisi arendajaid ja arhitekte kasutama puitu mastaapsete hoonete juures. Pelgulinna riigigümnaasium loob suurepärased tingimused õpilastele ja õpetajatele ning heas mõttes iseseisva arhitektuurse kvaliteedi, mille mõjus arhitektoonika kujundab ka ümbritsevat ala.

Tegevuspreemia pälvis Toomas Paaver, kes on arhitektina tegutsenud kohtades, kuhu teised ametikaaslased pole väga tahtnud minna, ja teemadega, mis jäävad kuhugi taustale: teinud siseministeeriumis üleriigilist planeeringut, olnud linnaarhitekt, koostanud uuringuid, õppematerjale, võistlustele lähteülesandeid, viinud end kurssi õigusloomega, esindanud kodanikuühenduste häält arvukates planeerimise vägikaikavedudes. Tema tegevus on suunanud veel sündimata ruumi. Paaveri tegevuse jäljed on olemas mitmel pool ehitatud ruumis, kus seda aimatagi ei oskaks. Näiteks arhitektid õpivad endisesse sukavabrikusse rajatud EKA uues hoones, mille ruumilahendus baseerus tema 2014. aastal koostatud võistlusülesandel ning juba kümmekond aastat on suurema osa arhitektuurivõistluste aluseks paljuski tema struktuuri ja sõnastuste põhjal tehtud Eesti arhitektuurivõistluste juhend. Arhitektuurialase tegevuspreemia laureaat Toomas Paaver on, võiks öelda, lausa omaette suurus Eesti arhitektuuris – teist sellise missioonitundega avalikkuse huvides ja avaliku sektori vaatest arhitektuuri mitte ainult mõtestavat, vaid ka selle positsioonilt praktiseerivat arhitekti meil praegu ei ole.

Uurimuslikul näitusel „Prognoos ja fantaasia” sai kogeda teravaid momente ja intellektuaalset sügavust. Näitus keskendus Ida-Euroopa kontseptuaalsele arhitektuurile ning tõi selle kokku valitud paralleelidega läänest, esitades seeläbi uue tõlgenduse nn postmodernsest pöördest arhitektuuris 1960.–1980. aastatel. Külma sõja aegne võidujooks teaduse ja tehnika vallas kujundas nii ida- kui läänemaailmas uut laadi ettekujutuse tulevikust, mis pidi olema kaasajast radikaalselt erinev. Mudeldati erinevaid stsenaariume sellest, mis tulemas on. Paradoksaalsel kombel aga näitavad minevikus tehtud prognoosid mitte niivõrd seda, mis saabub, kui oma ajahetke intellektuaalseid ja kujutluslikke raame.

Eesti Kultuurkapitali arhitektuuri sihtkapitali žüriisse kuulusid arhitektid Emil Urbel ja Kai Süda, disainerid Eva Liisa Kubinyi, Marit Ilison ja Kristjan Mändmaa ning arhitektuuriteadlane Epp Lankots ja arhitektuuriajaloolane Mait Väljas.

Eesti Arhitektide Liit andis välja arhitekti aastapreemia, elamu preemia ning tudengipreemia

Arhitekti aastapreemia laureaat 2023 on Paide Gümnaasium. Arhitektuur: Ralf Lõoke, Maarja Kask, Helina Lass, Ragnar Põllukivi, Martin McLean (Salto AB). Sisearhitektuur: Birgit Palk, Tarmo Piirmets, Raul Tiitus (Pink).

Endise Paide Tütarlaste Gümnaasiumi hoone näol on tegemist ühe ilusaima ajaloolise koolihoonega Eestis. Koolimaja asub looduskaunis kohas, künka veerel otse vastu Vallimäge, kus paiknevad Paide ordulinnuse varemed ja neid ümbritsev park. Uue kooli loomisel oli oluline, et uus hoone osa ei pakuks liialt konkurentsi olemasolevale hoonele, vaid tõstaks teda esile. Suurt rolli uue ja vana hoone sümbioosis mängis ka krundi reljeef, andes võimaluse kasutada ära korruste kõrgusi. Kaldlaed seovad hoone sees kolme tasandi avalikud alad visuaalselt üheks suureks elutoalaadseks ruumiks, samas kui väljast mõjuvad kaldkatused naaberkrundi viilkatuste kõrval muhedalt väikelinnalikult. Siinne ruum on inspireeriv: liigendatud ja mitmekesine ruum kulgeb eri tasapindadel, kutsub end kasutama, seal liikuma ja teiste kasutajatega suhtlema. Paide kooli juurdeehitus organiseerib ära terve krundi, tekitab mõnusa hooviala ning loob Posti ja Valli tänavate vahele ühendustee, mis on avatud kõigile. Salto varasemast loomingust kohtab siin tuttavat maja sidumist maastikuga ja treppidena lahendatud katusemaastikku. Kui mõne varasema hoone juures on pidanud maastikku n-ö tekitama, siis Paide kooli krunt pakkus loomupäraselt igati huvitavat reljeefi – kõrguste vahe vallikraavi suunas on lausa viis meetrit.

ELAMU preemia laureaat 2023 on Põro maja. Arhitektuur, sisearhitektuur: Mari Hunt, Hanna Karits.

Põro talu asetseb Rõuge sügavate järvede, iidsete metsade ning kuldse viljaga kaetud kuplite vahel. Vanade ajalooliste taluhoonete taastamisele lükkas hoo sisse pereema, kelle hea eeskuju käivitas ka noorema põlvkonna, kes soovisid ehitada uue maja vanadele maakivist keldri müüridele. Põro maja võib nimetada 30-kilomeetri raadiuse ehituseks – kogu ehitusmeeskond on just nii lähedalt pärit, maja materjalgi tuli lähedalasuvast metsast. Ajalooline sisu, arhitektuur, sisekujunduselemendid ja sisseehitatud mööbel on põimitud üheks tervikuks, mis ühelt poolt tunnustab minevikupärandit ning teisalt loob kauni kaasaegse ruumi. Hoone eesmärk tundub üsna lihtne, ent ootamatu lahendus viitab tihedale koostööle kliendi, arhitekti, sisearhitekti ja meistrite vahel, saavutati ideaalne klapp, mille tulemusena on valminud tõhus maja, kus on arvestatud iga kliendi liigutusega. Läbimõeldud funktsionaalsus tundliku materjalikasutusega loob ka pealtnäha tavapärasest tüpoloogiast suurepärase ja omanäolise versiooni.

Tudengipreemia pälvis Kertu Johanna Jõeste ja tema magistritöö “Vastastikusel toel põhinevad puitkonstruktsioonid”. Magistritöö tuumaks on konstruktsioonimeetod, mida ümbritsevad ideed erialade ülesest disainiprotsessist, jätkusuutlikkusest ning materjalipõhisusest. Konstruktsioonimeetodi tutvustamise kaudu juhib Kertu tähelepanu arhitektuuri, inseneeria ja ehitusvaldkonna koostöö tähtsusele jätkusuutliku arhitektuuri kontekstis, sidudes selle nii materjalist lähtuva, lihttehnoloogilise kui ka modulaarse ja kohandatava disaini kontseptsioonidega.

Parimad elamud valis välja žürii, kuhu kuulusid arhitektid Joel Kopli ja Madis Eek, sisearhitekt Kadi Karmann ning väliseksperdina Linda Krumina Läti arhitektuuribüroost MADE arhitekti. Arhitekti aastapreemia osas tegi valiku saksa arhitekt ning Dortmundi Tehnikaülikooli arhitektuuri ja linnaplaneerimise professor Heike Hanada. Tudengipreemia žüriisse kuulusid arhitektid Vahur Sova ja Merilin Kaup ning arhitektuuriteadlane Epp Lankots.

Eesti Sisearhitektide Liit andis välja kaks aastapreemiat ning Vello Asi nimelise tudengipreemia

Sisearhitektuuri preemia laureaat 2023 on sisearhitektuuribüroo Pink (Tarmo Piirmets, Anni Leo, Raul Tiitus ja Birgit Palk). Büroos Pink töötavad silmapaistvad sisearhitektid, kelle portfooliosse kuulub mitu õppehoonet. Tänavu on nad esile toodud tänu vastvalminud Pelgulinna ja Paide riigigümnaasiumi interjööridele, mis on hästi õnnestunud. Pinki sisearhitektid projekteerivad koole suure hoolega. Nende sooviks on luua terviklik keskkond, mitte konkureerida kontseptsioonilt hoone välisilme ja -ruumiga. Olulist rolli mängib koostöö arhitektidega. Kui esialgu võivad arvamused lahknedagi, siis heas tiimis on vastasseis üks võimalusi, kuidas jõuda parima tulemuseni.

Sisearhitektuuri preemia laureaat 2023 on sisearhitekt Hanna Karits. Hanna Karits on sisearhitekt, kelle isikupärane käekiri ja tellija tabav mõistmine on tema loomingule pikalt tähelepanu tõmmanud. Sel aastal on kolm Hanna Karitsa osalusel valminud objekti – Wiigi maja Haapsalus, Bestwine’i vinoteek ja Põro maja Lõuna-Eestis – Eesti Sisearhitektide Liidu aastapreemiate konkursil esile tõstetud ja põhjusega. Neist töödest õhkub viimse detailini läbimõeldust, peenetundelist maitset ning harmooniat uue ruumi, olemasoleva keskkonna ja tellija soovide vahel.

Vello Asi nimelise tudengipreemia laureaadiks sai Sven Samyn, Eesti Kunstiakadeemia EKA sisearhitektuuri 3. kursuse tudeng. Eesti Kunstiakadeemia sisearhitektuuri osakonna professori Jüri Kermiku sõnul on Sven üks nendest tublidest sisearhitektuuri üliõpilastest, kellele ei ole õpingud kunagi piirdunud pelgalt tunniplaaniga sammu pidamise ja loengutes näo näitamisega. Sven on osanud arendada aktiivse suhtluse ja sündmuste ahela, mille käigus muutub õppimise-õpetamise protsess huvitavaks dialoogiks. Sveni olemuses on otsida erialaste oskuste ja loominguliste vahendite kaudu võimalusi, et luua ruumilisi lisaväärtuseid. See pakub positiivseid üllatusi nii õpingukaaslastele, õppejõududele kui ka Svenile endale.

Eesti Sisearhitektide Liidu žüriisse kuulusid kuulusid arhitekt Heleri Nõmmik (Norra), sisearhitekt Aulo Padar, sisearhitekt Liina Langemets, arhitekt Andres Ojari ja kunstiteadlane Eik Hermann.

Eesti Maastikuarhitektide Liit andis välja kolm aastapreemiat:

Maastikuarhitektuuri aastapreemia laureaat 2023 – Uus-Veerenni park. Maastikuarhitektuur: Juhan Teppart, Mirko Traks, Uku Mark Pärtel, Karin Bachmann, Katariina Lepiku, Kristjan Talistu, Liina-Kai Raivet (Kino maastikuarhitektid). Büstid „Lelud“: Jass Kaselaan.

Lammutatavatest hoonetest saadavate materjalide kasutamist uute hoonete ja/või väliruumi juures ei peeta Eestis veel normiks, pigem vaadeldakse seda kui erandjuhtu. Sageli ei ole asjade väljavahetamine uute vastu seotud mitte nende halva seisukorraga, vaid laiemalt aktsepteeritud mõtteviisiga, et uus tähendab alati paremat. Paljudel juhtudel võib see olla kvaliteedi mõttes hoopis vastupidi. Uus-Veerennis lõhuti vana vundamendiplaat servadest väiksemaks, betoonitükid külvati lastele turnimiseks kuhja ning tekkiv ruum liitus äratuntava mänguväljakuga, kus asuvad kiiged ja turnikas. Mujal muundus laoplatsi asfalt sisselõigete abil puhke- ja mänguruumiks. Krundi servas said asfaldi ja aia vundamendi vahelt välja kasvavad isetekkelised puud ja põõsad samasuguse hoole osaks. Olemasoleva materjaliga mängimisel oli ühtlasi üks teine tagamõte. Vana, muinsusväärtuseta, kore ja väsimusmärkidega juhuslik materjal peaks ideaalis mõjuma uude majja ja uude kvartalisse kolinuile vabastavalt: siledaks tooteks kujundatud korterist väljaspool on võimalik leida sundimatu keskkond, mis viib mõtted olmelt igavikulisele ja poeetilisele.

Maastikuarhitektuuri aastapreemia laureaat 2023 – Tallinna Loomaaia ekspositsiooniala „Pilvemets”. Maastikuarhitektuur: Eneli Niinepuu, Jaan Mettik (Sala Terrena), Ragne Sauman (ConArte). Arhitektuurialane konsultatsioon: Riin Kersalu (Kersalu projektbüroo).

Ekspositsiooniala loomiseks tuli arhitektidel end kurssi viia nii Kagu-Aasia taimestiku kui ka kavandatavas keskkonnas elama hakkavate loomade vajadustega. Kuna nii väikesel territooriumil pole võimalik luua tõelist troopilist vihmametsa, püüti valida detaile, mis aitaksid külastajatele vesta lugu maailma liigirikkaimast ökosüsteemist, kus on nii imeliselt toimivat koostööd kui halastamatut konkurentsi. Eri taimegruppide tutvustamiseks on kasvualad jaotatud osadeks, näiteks tarbetaimed nagu banaan, kardemon ja must pipar, puukujuliste sõnajalgade „mets“ jne. Kuna põnevaid plankjuuri hakkavad troopikapuud kasvatama alles mitmekümne meetri kõrgustena, tuli selle kohastumise tutvustamiseks tuua kohale troopiline surnud tüvi. Nõnda on lisaks loomade vaatamisele võimalik teha ka taime-ekskursioone. Koostöös loomaaiaga sündisid ka mugavad puurid ja kunstkaljudesse seatud terraariumid, kuid kahtlemata on projekti osa ka majas vabalt toimetavad elukad, kes omakorda taimestust kujundavad.

Maastikuarhitektuuri aastapreemia laureaat 2023 – Raamat “Vältimatu väliruum/Indispensable outdoor space”. Autorid: Karin Bachmann, Mirko Traks, Juhan Teppart, Kristjan Talistu (Kino maastikuarhitektid). Väljaandja: Kino maastikuarhitektid, 2023. Fotod: Kristjan Talistu. Keeletoimetus: Piret Põldver (Päevakera). Tõlge: Päevakera. Graafiline disain: Martin Rästa (Baas Disain)

Eesti kaasaegsest maastikuarhitektuurist ei ole senini raamatuid kirjutatud. Ilmunud on küll õpikuid, ajalooliste parkide ülevaateid, aiandusraamatuid jpm, kuid kvaliteetse väli(linna)ruumi stardipunkte, põhjuseid ja tegemise viise on süsteemselt kajastatud ainult erialaajakirjade artiklites. Raamat vastab Kino maastikuarhitektide töökogemuse abil küsimustele, milline on hea väliruum, mida tuleb seda luues silmas pidada, kellele mida ja kuidas tehakse ning mis on väliruumi kavandades esmatähtis. Raamatus arutlevad arhitektid, maastikuarhitektid, semiootik, meedianõunik jpt. Illustreerimiseks on kasutatud Eestis kavandatud ja välja ehitatud (ja valdavalt ka auhinnatud) lahendusi, mis vastavad hea väliruumi kriteeriumidele. Raamatust on näha, et maastikuarhitektuuriga saab lahendada palju kitsaskohti alates ökoloogilistest probleemidest kuni laste mängu mitmekesisuse ja materjaliringluseni. Hallist kalingurist kaante vahele köidetud kogumikus avaneb värviline ja mitmekesine pilt Kino autorite töödest, mis majakana Eesti maastikuarhitektuuris suunda näitavad.

Eesti Maastikuarhitektide Liidu žüriisse kuulusid maastikuarhitektid Ilze Rukšāne, Kersti Lootus, Laura Männamaa, Rutt Piir ja Kristiina Kupper.

Ajakirja Maja ruumipublikatsioonipreemia 2023

Madli Kaljuste artikkel „Raadio. Raha. Raamat.“ “Narva maantee otsas tõestab tööstuskarkassile ehitatud pangahoone oma võimekust majutada ka avalikku raamatukogu. Kohustus erinevatest ajastutest ja olukordadest läbi tulla on ühine nii hoonetele kui ka inimestele”, kirjutab Madli Kaljuste oma essees. Eesti arhitektuuriväljal näikse olevat esile tõusmas üks vahepeal unustusse vajunud kihistus –1990ndate teisel poolel ja 2000ndate alguses ehitatud majad. Paljud neist on aga sellesama protsessi käigus ka hävimas, kuna nad on sattunud ja sattumas üha intensiivsema ümberehitamise või mahalammutamise surve alla. Madli Kaljuste näitab, et nähtus väärib arutelu ning eksperimenteerib viisidega, kuidas mõelda selle pärandiks muutuva kihistuse üle. Tema essee võtab tähelepanu alla iga päev tallinlaste silme all oleva, aga sellegipoolest unustusse ja perifeeriasse vajunud piirkonna: endise Punase RETi tööstuskvartali ja Parda tänavaTallinna kesklinnas, mis oli üleminekuajal üks esimesi ümberehitatud tööstusalasid. Tundlik lähenemine, värske pilk ning detaile välja fokusseerivatest fotodest ja õlipastellidest illustratsioonid toovad esile endise Punase RETi maja dünaamika, kihistused ja transformatsioonid pangahooneks ning Rahvusraamatukogu asenduspinnaks. Uurides muuhulgas, kuidas kohaldada raha laenutamiseks (kohaldatud) hoonet raamatute laenutamiseks, võib artikkel ühtlasi panna mõtlema, kas taolisel esmalt industriaalseid ja seejärel kapitalistlikke funktsioone avalike ja/või kogukondlike funktsioonide vastu välja vahetaval dünaamikal võiks olla ka laiemat kõlapinda.

2023. aastal Maja ajakirjas ilmunud artiklite seast valis parima välja Eesti Kunstiakadeemia professor Linda Kaljundi.

Eesti Arhitektuuripreemiad algatati 2015. aastal selleks, et ühiselt tunnustada Eesti ruumiloome valdkonna silmapaistvamaid saavutusi. Kõikide nominentidega saab tutvuda kodulehel www.arhitektuuripreemiad.ee. Pikemalt võib kõikidest nominentidest ja laureaatidest lugeda väljaannetes Eesti Arhitektuuripreemiad 2023 ja Ruumipilt 2023, mida saab peale 8. detsembrit soetada Eesti suurematest raamatupoodidest või tellida arhitektuuripreemiate veebist.

Eesti arhitektuuripreemiad 2023 näitus on avatud Tammsaare pargi õuegaleriis 29. detsembrini.

2023. aasta parimate arhitektuuriteostega saab tutvuda saate “Aasta arhitektuuripreemiad 2023” vahendusel, mis linastub Eesti Televisiooni eetris pühapäeval 10. detsembril kell 17.30.
Saade on järelevaadatav Jupiteri lehel ning peagi ka arhitektuuripreemiate YouTube’i kanalil.

Preemiate väljaandmist toetab Eesti Kultuurkapital. Eesti Arhitektide Liidu tudengipreemia väljaandmist rahastavad liitu kuuluvate arhitektide bürood, sel aastal KARISMA arhitektid, KUU arhitektid ning KAVAKAVA arhitektuuribüroo.

Eesti arhitektuuripreemiad 2023 suurtoetajad: Eesti Kultuurkapital, SEOS Valgustus, Thermory.
Eesti arhitektuuripreemiad 2023 toetajad: Floorin, Hals, Interstudio, Jung, Knauf, Lincona, Silman, Velux, Vivarec, Wermstock.

Selgusid Kultuurkapitali arhitektuuri sihtkapitali aastapreemiate nominendid

Selgunud on Eesti Maastikuarhitektide Liidu aastapreemia 2023 nominendid

Maastikuarhitektide Liidu aastapreemiatele esitati 10 eriilmelist projekti, mille seast valis rahvusvaheline žürii 6 nominenti, mida sooviti erinevatel põhjustel esile tõsta. Žüriisse kuulusid maastikuarhitektid Ilze Rukšāne, Kersti Lootus, Laura Männamaa, Rutt Piir ja Kristiina Kupper. Laureaadid kuulutatakse välja pidulikul arhitektuuripreemiate tseremoonial 8. detsembril 2023.

„Esitatud tööde arv oli sel aastal väike, ent nende sisu seevastu suur. On tore, et aina enam on teemaks vahekasutus, linnaruumilised ajutised sekkumised ning taaskasutuse teemad. Ka keskkonnaharidus on olulisel kohal, tuues olulised teemad orgaaniliselt tavakasutajale lähemale. Maastikuarhitektuur on sel aastal serveeritud mitmel väga erineval moel ning see muutis valikuprotsessi kahtlemata väga huvitavaks,“ kirjeldab žürii tööd Laura Männamaa.

Tallinna Raekoja platsi ajutine park
Autorid: Ann Kristiin Entson, Hannes Aava

Uus-Veerenni park
Autorid: Juhan Teppart, Mirko Traks, Uku Mark Pärtel, Karin Bachmann,
Katariina Lepiku, Kristjan Talistu, Liina-Kai Raivet (Kino maastikuarhitektid)

Tallinna Loomaaia ekspositsiooniala „Pilvemets“ siseosa maastikuarhitektuurne lahendus
Autorid: Eneli Niinepuu, Ragne Sauman, Jaan Mettik

Raamat “Vältimatu väliruum/ Indispensable outdoor space”
Autorid: Karin Bachmann, Mirko Traks, Juhan Teppart, Kristjan Talistu (Kino maastikuarhitektid)

Putukaväila installatsioonivõistlus „Kohasumin”
Autorid installatsioonide kaupa:
Põhukabel: Eneli Kleemann, Katariina Mustasaar, Lill Volmer, Mia Martina Peil,
Marie Anette Veesaar
Roo: Triin Vallner, Ko Ai,
Liikidevaheline ristmik: Nabeel Imtiaz, Paulina Schröder, Augustas Lapinskas,
Christian Hörner

Kärdla keskväljak
Autorid: Martin Allik, Erik-Hugo Pajos, David Gough, Oskar Ivarsson, Laura-Kristine Bergman (MARELD landskapsarkitekter AB), Andreas Lyckefors, Johan Olsson (Olsson Lyckefors Arkitektur)

Nominentide galerii avalikustatakse arhitektuuripreemiate ühisel kodulehel arhitektuuripreemiad.ee oktoobri jooksul ning trükises „Eesti arhitektuuripreemiad 2023“.

Eesti Maastikuarhitektide Liidu aastapreemia on rahaline, selle väljaandmist toetab Eesti Kultuurkapital.

Kontakt:
Laura Männamaa
EMALi aastapreemia 2023 žürii esimees
tel 5814 2928
laura.mannamaa@gmail.com

Selgusid Eesti Arhitektide Liidu aastapreemiate nominendid 2023

26. september 2023
Selgusid Eesti Arhitektide Liidu aastapreemiate nominendid 2023

Eesti Arhitektide Liidu aastapreemiatele esitati tänavu kahes kategoorias kokku 39 objekti: arhitekti aastapreemiale 18 ja ELAMU preemiale 21. Žüriid on valinud neist kokku üheksa nominenti ja preemiate võitjad kuulutatakse välja pidulikul arhitektuuripreemiate tseremoonial 8. detsembril 2023. Lisaks annab EAL välja tudengipreemia.  

Parimad elamud valis välja žürii, kuhu kuulusid arhitektid Joel Kopli ja Madis Eek, sisearhitekt Kadi Karmann ning väliseksperdina Linda Krumina Läti arhitektuuribüroost MADE arhitekti. Linda Krumina sõnul üllatas Eesti, eriti Tallinn oma tohutu elamufondiga ─ nii viimastel aastatel ehitatud kui ka alles ehitatavate korterelamutega. “Paistab, et rahapuudust selles sektoris küll ei ole, kuid soovida võiks säästlikumaid lähenemisviise ja lahendusi. Teisalt tundub, et ühepereelamute loomisel on tänast võtmeküsimust paremini mõistetud ja neis avaldub ka oskus luua kvaliteetset kodust õhkkonda. Eesti arhitektide professionaalsus uudsete kontseptsioonide ja ning läbimõeldud funktsionaalsuse loomisel on märkimisväärne”, ütles Krumina.

Arhitekti aastapreemia osas tegi valiku saksa arhitekt ning Dortmundi Tehnikaülikooli arhitektuuri ja linnaplaneerimise professor Heike Hanada. „Kõik viis aastapreemiale valitud projekti on omal moel üksteisest erinevad. Auhind eristubki teistest selle poolest, et ei ole seotud ühegi konkreetse hoonetüpoloogiaga. Tuleb tunnistada, et eelvaliku etapis tundus selline lähtepunkt mulle esmalt pisut veider. Kuid strateegia eeliseks osutus, et žürii ei pea valikut tehes keskenduma üksnes hoone arhitektuurile või linnaehituslikele omadustele jõudmaks mõistlikult võrreldava otsuseni. Seetõttu oli minu jaoks oluline, et iga projekt, ükskõik kui intiimne või privaatne, tõstataks ka sotsiaalseid küsimusi. Valitud väikesed puidust metsaonnid ei ole seega minu arvates pelgalt eramajad, vaid peegeldavad ka minimalistliku elustiili küsimust ja tõstatavad seeläbi ökoloogilisuse ja jätkusuutlikkuse teema. Kaks nomineeritud kooli seevastu esindavad arhitektuuri- ja linnaehituslikke lahendusi, mis üllatavad ja võidavad külastajate südamed oma ühtlase kvaliteetse teostuse ja disainiga. Nendes kajastub ühtviisi nii uus kooli- ja õpikontseptsioon kui ka nõudlik arhitektuur. Tallinna Kunstihoone paviljon on valimist kindlasti kõige radikaalsem projekt. Ent siingi moodustavad ühelt poolt julgus ja tugev kontseptsioon ning teiselt poolt arhitektuuri kvaliteet suurepärase terviku, mis suudab end Euroopa kontekstis enesekindlalt kehtestada. Žüriiliikmena soovin kogu südamest õnnitleda kõigi viie hoone autoreid nende erakordse töö eest”.

Kloogaranna maamaja (foto: Tõnu Tunnel) – autor: Peeter Pere (Peeter Pere Arhitektid).

Minikin Hunt minimaja Laulasmaal (foto: Mari Hunt) – arhitektuur: Mari Hunt; sisearhitektuur: Mari Hunt ja Ines Haak.

Paide gümnaasium (foto: Elvo Jakobson) – arhitektuur: Maarja Kask, Ralf Lõoke, Helina Lass, Ragnar Põllukivi, Martin McLean (Salto arhitektuuribüroo); sisearhitektuur: PINK; haljastus: Maarja Gustavson.

Pelgulinna riigigümnaasium (foto: Tõnu Tunnel) – arhitektuur: Ott Alver, Alvin Järving, Mari Rass, Kaire Koidu, Jõnn Sooniste, Katrin Vilberg, Lisett Eist, Karoliine Kuus (Arhitekt Must); sisearhitektuur: PINK; maastikuarhitektuur: Kino maastikuarhitektid.

Tallinna Kunstihoone Lasnamäe paviljon (foto: Tõnu Tunnel) – autorid: Maarja Kask, Ralf Lõoke, Margus Tamm (Salto arhitektuuribüroo).

Kloogaranna maamaja (foto: Tõnu Tunnel) – autor: Peeter Pere (Peeter Pere Arhitektid).

Mustjala pansionaat (foto: Johan Tali) – arhitektuur: Karli Luik, Johan Tali (molumba); sisearhitektuur: Annika Lill, Karli Luik, Johan Tali; kaasa töötasid: Priit Rannik, Heleri Koltšin; haljastus: Maarja Gustavson.

Põro maja (foto: Tõnu Tunnel) – arhitektuur ja sisearhitektuur: Mari Hunt ja Hanna Karits.

Riia kvartal (foto: Ralf Lõoke) – arhitektuur: Maarja Kask, Ralf Lõoke, Margus Tamm, Ragnar Põllukivi (Salto arhitektuuribüroo); maastikuarhitektuur ja haljastus: AB Artes Terrae ja Polka.

Preemiate võitjad tehakse teatavaks arhitektuurivaldkonna ühisel pidulikul auhinnatseremoonial 8. detsembril 2023. Lisaks annab EAL välja ka tudengipreemia. Kõigi nominentide tööde galerii avalikustatakse arhitektuuripreemiate ühisel kodulehel www.arhitektuuripreemiad.ee ning trükises „Eesti Arhitektuuripreemiad 2023“.

EALi arhitekti aastapreemia suurus on 5000 eurot ja ELAMU preemia 4000 eurot, mõlema väljaandmist toetab Eesti Kultuurkapital. EALi tudengipreemiat (1000 eurot) rahastavad igal aastal erinevad Eesti arhitektuuribürood. Tänavu toetavad preemia väljaandmist KARISMA arhitektid, KUU arhitektid ning KAVAKAVA arhitektuuribüroo.

Eesti Sisearhitektide Liidu aastapreemia 2023 nominendid on selgunud

Eesti Sisearhitektide Liidu seekordsele aastapreemia konkursile laekus 49 tööd.
Viieliikmeline žürii, kuhu kuulusid arhitekt Heleri Nõmmik (Norra), sisearhitekt Aulo Padar, sisearhitekt Liina Langemets, arhitekt Andres Ojari ja kunstiteadlane Eik Hermann valis esitatud tööde seast 12 nominenti ja nende hulgast omakorda preemiad, mis kuulutatakse välja arhitektuurivaldkonna aastapreemiate sündmusel.

“On rõõm tõdeda, et nomineeritud ja žürii poolt külastatud objektid paiknesid üle Eesti – investeeringud ruumi kvaliteeti ei koondu vaid pealinna. Avaliku ruumi kontekstis domineerisid haridusasutused, mis on sihipärase ja tulevikku investeeriva tegevuse tulemus nii riigi kui ka kohaliku omavalitsuse tasandil. Uued koolijuhid olid siiralt uhked ning inspireerusid silmnähtavalt oma ruumist rääkides. Tasakaaluks eelnevale märkas žürii ka väikest skaalat ja sisearhitekti hoolivat ning täpset suhtumist elamise ruumikvaliteeti väga erinevates olukordades. Töökeskkondasid külastades tõdesime, et pandeemia järgne ruumikasutus ja -käsitlus on pöördumatult muutunud. Parimatest parimad keskkonnad jäid silma arhitektuuri terviklahenduse poolest, kus koostöö sisearhitekti ja arhitekti vahel oli suutnud esile tuua just ruumi enda olemuslikud väärtused,” ütles žürii liige Andres Ojari.
Žürii liige Heleri Nõmmik lisas, et “selle aasta kandidaatide seas leidus palju huvitavaid ideid ja lähenemisi, kuid nominentide sekka said valitud tööd, mille kvaliteet oli mitmetasandiline ja komplektne. Välja paistavad kaalutletud otsused ja läbimõeldud materjalivalikud, mille tulemuseks ajatu disain ning paindlikud ja funktsionaalsed interjöörid.“

Eesti Sisearhitektide Liidu (ESL) aastapreemia 2023 nominendid tööde konkursile laekumise järjekorras on:

1. Paide Riigigümnaasium – sisearhitektuur: Birgit Palk, Raul Tiitus, Tarmo Piirmets (PINK); arhitektuur: Salto AB; haljastus: Maarja Gustavson.
2. Mulgi Elamuskeskus – sisearhitektuur: Helen Rebane, Tanel Teder, Elo Liina Kaivo (NÜÜD ARHITEKTID).
3. Niguliste kiriku torn ja väike kabel – sisearhitektuur: Liis Lindvere, Indrek Mikk, Raivo Kotov, Andrus Kõresaar (KOKO arhitektid).
4. Pelgulinna Riigigümnaasium – sisearhitektuur: Tarmo Piirmets, Anni Leo (PINK); arhitektuur: Arhitekt Must; maastikuarhitektuur: Kino Maastikuarhitektid.
5. Bestwine Studio – sisearhitektuur: Hanna Karits; arhitektuur: LUMIA.
6. NOBE töökodu – sisearhitektuur: Kärt Tähema (KT DISAIN), Riina Harik (SAHA IN); arhitektuur: Arhitektuuribüroo Pluss.
7. Wiigi maja – sisearhitektuur: Hanna Karits.
8. Rakvere Riigigümnaasium – sisearhitektuur: Marja Abe, Liisa Põime, Ainiki Niinelaid (Salto AB); arhitektuur: Salto AB; haljastus: Maarja Gustavson.
9. Mustjala pansionaat – sisearhitektuur: Annika Lill, Karli Luik, Johan Tali. Kaasa töötas: Heleri Koltšin; arhitektuur: Molumba; haljastus: Maarja Gustavson.
10. Weizenbergi villa sisearhitektuur – sisearhitektuur: Reio Raudsepp, Rene Safin, Rasmus Tamme (ARS Projekt); arhitektuur: ARS Projekt; maastikuarhitektuur: TajuRuum.
11. Eesti Vabariigi suursaatkond Soulis – sisearhitektuur: Kadri Tamme, Harri Kaplan, Mia Tamme, Marleen Stokkeby.
12. Põro maja – sisearhitektuur ja arhitektuur: Hanna Karits, Mari Hunt.

Preemiate võitjad tehakse teatavaks arhitektuurivaldkonna ühisel pidulikul aastapreemiate auhinnatseremoonial reedel, 8. detsembril 2023. aastal Lillepaviljonis, kus lisaks aastapreemiate žürii valikule kuulutatakse välja ESLi juhatuse ja Eesti Kunstiakadeemia sisearhitektuuri osakonna koostööna väljaantava Vello Asi nimelise tudengipreemia saaja.

Eesti Sisearhitektide Liidu aastapreemia on rahaline, selle väljaandmist toetab Eesti Kultuurkapital.

Selgusid Eesti arhitektuuripreemiate 2022 laureaadid

Laupäeval, 28. jaanuaril jagati Tallinna Muusika- ja Balletikoolis pidulikul auhinnatseremoonial aasta arhitektuuripreemiaid ja tunnustati parimaid arhitektuuriobjekte ja -tegijaid.

Eesti Kultuurkapitali arhitektuuri sihtkapital, Eesti Arhitektide Liit, Eesti Sisearhitektide Liit, Eesti Maastikuarhitektide Liit ja arhitektuuriajakiri MAJA premeerisid tänavu kokku 16 laureaati – Eesti arhitektuurivaldkonna väljapaistvamate saavutuste ja teoste autoreid.

Eesti Kultuurkapitali arhitektuuri sihtkapital andis välja neli arhitektuuripreemiat:

Peapreemia pälvis Rakvere töö- ja tehnoloogiakeskus. Rakvere töö- ja tehnoloogiakeskuse võiks kokku võtta ühe sõnaga – „koostöö“. Arhitektuuriliselt on suurepäraselt kokku sobitatud puitkonstruktsioon ja metallkonstruktsioon – tehnoloogiline koostöö. Kõik õpperuumid on eraldi kasutatavad, samas on võimalik muuta kogu maja üheks suureks tervikuks. Arhitektuuris ja sisearhitektuuris domineerivad just need materjalid, millega lapsed seal töötavad: puit ja metall. Arhitektuur Joel Kopli (KUU arhitektid). Sisearhitektuur Kristel Jakobson (Haka Disain). Fotod: Tõnu Tunnel

Tegevuspreemia pälvis filosoofia ja praktikapõhise teooria lektor Eesti Kunstiakadeemias ning ajakirja Ehituskunst kaaspeatoimetaja Eik Hermann tegevuse eest arhitektuurimõtte edendamisel ja vahendamisel. Eesti oludes üsna unikaalse koostööpartnerina on Hermann koos arhitektidega osalenud mitmetel võistlustel, teinud näituseid ja publitseerinud arvukalt artikleid. Tema praeguses huviorbiidis on ennekõike erinevad vahe- ja üleminekualad – teoreetilise ja praktilise, meelelise ja kehalise, psüühilise ja poliitilise, pragmaatilise ja poeetilise vahel. Fotod: Reio Avaste, Rasmus Jurkatam, Evert Palmets, Margus Tammik

Sisearhitektuuripreemia pälvis MUBA ehk Tallinna Muusika- ja Balletikool. Kõige suurem omapära, mis eristab MUBAt teistest koolimajadest, on pidulikkus hoonesse sisenemisel. Tekib tunne, nagu siseneks teatrisse või kontserdimajja – unistusse, mille poole selle kooli õpilased iga päev püüdlevad. Muba väliskest varjab kiivalt selle rikast siseelu. Nõnda on tegu justkui aardelaekaga, mille avanedes on näha, kuidas tants ja muusika omavahel kokku sulanduvad.

Arhitektuur Thomas Pucher, Marvi Basha (Atelier Thomas Pucher), Markus Kaasik, Helina Lass, Taavi Lõoke, Hanna-Liisa Mõtus, Andres Ojari, Siim Tiisvelt, Pirko Võmma (3+1 arhitektid). Sisearhitektuur Ahti Grünberg, Tõnis Kalve, Kadi Karmann, Mari Põld, Ardo Hiiuväin, Kärt Hollo, Merje Karu (T43 sisearhitektid); Katrin Talvik; Markus Kaasik, Hanna-Liisa Mõtus (3+1 arhitektid). Maastikuarhitektuur Markus Kaasik, Helina Lass, Hanna-Liisa Mõtus, Siim Tiisvelt (3+1 arhitektid), Edgar Kaare, Laura Männamaa (TajuRuum). Fotod: Tõnu Tunnel, Kaido Haagen

Näitusepreemia pälvis näitus “Klaasimeistrid”. Näitus annab ülevaate Eesti klaasitööstuse ajaloost ja olulisematest klaasitootjatest. Külastaja saab tutvuda klaasiga kogu tema ilus – ekspositsiooni teemad algavad vanimate Eestist leitud klaasesemetega ning lõppevad tänase klaasitoodanguga. Sisearhitektuur Anne Määrmann, Kristi Prinzmann (Bob&Doko); kuraator Anne Ruussaar; graafiline disain Marje ja Martin Eelma (Tuumik Stuudio). Fotod: Kalle Veesaar

Eesti Arhitektide Liit andis välja arhitekti aastapreemia, väikeobjekti preemia ning tudengipreemia

Preemia VÄIKE pälvis Lugemispaviljon “Valge leht”. „Valge leht“ on Tallinnas Kadriorus asuv väike avalik raamatukogu ehk lugemispaviljon, mille arhitektuur on inspireeritud kirjandusliku idee kujundist. Ideed on õhus ja nii hõljub ka paviljoni katus kerge paberlehena õhus, toetudes vaid klaasist riiulitele. Riiulid on täis raamatuid, millest moodustuv sein annab paviljonis viibijale teatava privaatsuse. Paviljoni põrandaks on lihtne puitterrass, mis koos klaasist seintega loob paviljonis kohaliku miljööga haakuva suvise ja verandaliku atmosfääri. Lugemispaviljon aktiveerib endise söötis linnaruumi, tuues sinna inimesi ja tegevusi. Arhitektuur Jaan Tiidemann, Jarmo Vaik. Fotod: Paco Ulman

Arhitekti aastapreemia pälvis Rakvere töö- ja tehnoloogiakeskus. Arhitektuur Joel Kopli (KUU arhitektid). Sisearhitektuur Kristel Jakobson (Haka Disain). Fotod: Tõnu Tunnel

Tudengipreemia läks tänavu jagamisele ning selle pälvisid Merilin Kaup ja Eneli Kleemann. Olles mõlemad selgelt omanäolised, on nende erialases tegevuses ja tugevuses ometi mitmeid sarnaseid jooni. Mõlemal on tugev annus sotsiaalset närvi, mis on arhitekti töös olnud alati väga oluline, tänapäeval aga peaaegu vältimatu. Nad tegelevad väga oluliste küsimustega, milleks on mitmekesisuse, võrdsuse ja demokraatia praktiseerimine linnaruumis, igaühe õigus kodule ja eluruumile, linnaruumi segregeerumise seljatamise praktikad ning jätkusuutlik eluruumiloome.

Eesti Sisearhitektide Liit andis välja kolm aastapreemiat ning Vello Asi nimelise tudengipreemia

MUBA ehk Tallinna Muusika- ja Balletikool. Sisearhitektuur: Ahti Grünberg, Tõnis Kalve, Kadi Karmann, Mari Põld, Ardo Hiiuväin, Kärt Hollo, Merje Karu (T43 sisearhitektid); Katrin Talvik; Markus Kaasik, Hanna-Liisa Mõtus (3+1 arhitektid). Arhitektuur Thomas Pucher, Marvi Basha (Atelier Thomas Pucher), Markus Kaasik, Helina Lass, Taavi Lõoke, Hanna-Liisa Mõtus, Andres Ojari, Siim Tiisvelt, Pirko Võmma (3+1 arhitektid). Fotod: Tõnu Tunnel

Rakvere töö- ja tehnoloogiakeskus. Sisearhitektuur Kristel Jakobson (Haka Disain). Arhitektuur Joel Kopli (KUU arhitektid). Fotod: Tõnu Tunnel

Tabasalu põhikool ja spordihoone. Tabasalu põhikooli eripäraks on pesa tüüpi ruumikooslused, kus ühte pessa kuulub kolm klassiruumi ja puhkeala – nii on igal klassil oma koht, kus koolipäeviti toimetada. Selline lahendus oli väga praktiline koroona ajal, sest lapsi sai rühmade kaupa eraldada ja kool ei jäänud aasta jooksul kordagi täielikult kaugõppele. Igasse ruumikomplekti kuulub ka garderoob – nii saavad õpilased lihtsamini minna vahetunniks õue ja tulla tagasi. Sisearhitektuur Raul Tiitus, Tarmo Piirmets (PINK); projektimeeskond Brigit Palk, Anni Kotov. Arhitektuur Andro Mänd (Hoov AB), Pelle-Sten Viiburg (Doomino Arhitektid). Maastikuarhitektuur: Kaie Kuldkepp (Nüüd Arhitektid). Fotod: Tõnu Tunnel

Vello Asi nimelise tudengipreemia (liidu juhatuse ja Eesti Kunstiakadeemia sisearhitektuuri osakonna koostööna) pälvis Kätlin-Karin Lond.

Emajõe linnaujula. Olemasolevat randa kasutati ka enne nö ruutpesiti: inimesed olid jagunenud seltskondadeks, mille vahelt kulgesid pigem laiad käiguteed. Ei moodustunud ühtlast puhkajate massi, vaid selgelt tajutavad ajutiselt privatiseeritud kohad. Seda põhimõtet on jätkatud ka uues lahenduses, sest üksteisest mõistlikku kaugusse hoidmine on saanud kandvaks põhimõtteks.

Rand on liigendatud olemispesadeks, milles igaühes on istumis-päevitamisplatvorm ning mänguvahend. Ka laste mänguväljak ei ole koondatud ühte kohta, vaid hajutatud. Selliselt tekivad kohad, mis on tegevuste mahu poolest võrdsed, kuigi tegevused ise võivad erineda.

Maastikuarhitektuur Mirko Traks, Kristjan Talistu, Uku Mark Pärtel, Juhan Teppart, Karin Bachmann (Kino maastikuarhitektid). Fotod: Jaan Sokk, Mana Kaasik

Mõttepaus – linnakunstifestivali PÖÖRA! installatsioon. Eesti Arhitektide Liidu 100 aasta juubeli tähistamiseks korraldatud ning Ljudmilla Georgijeva ja Mae Köömnemägi kureeritud festivali kandev teema oli rohepööre, mis kõige laiemas mõttes tähendab inimtegevuse põhjustatud kliimamuutuste (tagasi)pööramist tasakaaluseisu. Vabaduse väljak Tallinnas sai „Mõttepausi“ rajamise käigus 2999 puitpakku – mõttepausiks ja puidu eluea tsükli pikendamiseks. Mõttepausil sai mõtiskleda puude käekäigust, pinnapealsest suhtumisest puudesse ja võimalikust tulevikuvaatest või siis lihtsalt olla. Hiljem anti puitpakk oma tavatsüklisse tagasi. Autor Mark Grimitliht. Fotod: Tõnu Tunnel

Tondiraba looduspark. 28 hektaril laiuv poollooduslik park on oluline lüli Lasnamäe rohelisest selgroost. Kunagine raba on pikalt olnud inimmõju ja seejärel loodusjõudude meelevallas. Seetõttu on sellest kujunenud ülipõnev ja omanäoline roheala. Seda kõike armastavad nii linnud ja loomad kui ka kaitsealused taimed ja kahepaiksed. Pargi maastikuarhitektuuri kandev idee on olemasolev eriilmeline, tühermaalik, kuid vaheldusrikas loodus – just seesama veidi metsik ja räsitud, kuid Lasnamäele iseloomulik ja isetekkeline, isepäine keskkond. Ühest küljest on maksimaalselt säilitatud juba olemasolevat ning seda ka delikaatselt, ilma looduslikku tasakaalu lõhkumata eksponeeritud. Teisalt on pargi keskmes ka inimene, keda pole loodusest eemale tõrjutud, vaid vastupidi, kõikvõimalike võimalustega parki meelitatud. Maastikuarhitektuur Heiki Kalberg, Tanel Breede, Merle Karro-Kalberg (AB Artes Terrae); panustasid Mirjam Tasa, Anna Belova, Sten Juur, Henri Kalm, Hendrik Kurrikoff. Fotod: Kaupo Kalda, Merle Karro-Kalberg

Arhitektuuriajakirja MAJA publitsistikapreemia pälvis Eik Hermann artikliga „Radikaalne kontekstualism“, mis ilmus arhitektuuriajakirjas Maja, suvi-sügis 2022 (lk. 109-110).

Publikulemmikud, mis valiti rahvahääletusega portaalis Moodne Kodu, selgusid kolmes kategoorias:

Sisearhitektuur: Kuusalu keskkooli algklasside hoonetiib. Kuusalu keskkooli algklasside tiib on ühe suure kooli väike osa, mis toimib eraldiseisva tervikuna. Arhitektide ees oli väljakutse uuendada õppehoonet järk-järgult nii, et see oleks igal ajahetkel kasutatav, sest ka ehituse ajal pidi kool kogu aeg töötama. Kooli ruumilahenduses on tugevalt arvestatud tänapäevaste õppemeetoditega, mis püüavad aktiveerida õpilaste vahelist suhtlust. Koolihoonet kasutatakse õhtusel ajal huvitegevuseks ja see lisab hoonele väärtuse kogukonna keskusena. Sisearhitektuur ja arhitektuur Kristiina Aasvee, Allan Pilter, Kaur Talpsep, Teele Kapsta, Elise Roos, Lauri Eltermaa (Kauss Arhitektuur); infograafika Reilika Purk ja Gertu Kallas (Sasu). Fotod: Terje Ugandi

Arhitektuur: Sindlinahk – Vaksali jalakäijate sild ja -tunnelid. Sindlinahk, ametliku nimega Vaksali sild Tartus, on kergliiklussõlm, mis koosneb jalakäijate- ja jalgrattasillast ning kahest tunnelist. Sindlinahk on maastik-maamärk, mille läbivaks kandjaks on looklev nahk, mis loob liikumisteede sujuva jätkuvuse ja toob klinkertellisega liiklussõlme inimmõõtmelisust. Vaksali sild ja tunnelid on hea näide ühe väga problemaatilise koha täielikust muutumisest kvaliteetse arhitektuuri kaudu. Autorid: Sille Pihlak, Siim Tuksam (PART). Fotod: Tõnu Tunnel

Maastikuarhitektuur: Tondiraba looduspark. Maastikuarhitektuur Heiki Kalberg, Tanel Breede, Merle Karro-Kalberg (AB Artes Terrae); panustasid Mirjam Tasa, Anna Belova, Sten Juur, Henri Kalm, Hendrik Kurrikoff. Fotod: Kaupo Kalda, Merle Karro-Kalberg

Raamatupoodides on peagi saadaval trükised “Eesti arhitektuuripreemiad 2022” ja “Ruumipilt 2022” ning 2022. aasta parimate arhitektuuriteostega saab tutvuda ka saate “Aasta arhitektuuripreemiad 2022” vahendusel, mis esilinastub ETV eetris 29. jaanuaril kell 17:30; kordussaadet saab vaadata samuti ETVs, 04. veebruaril kell 12:05.

Eesti Arhitektuuripreemiad algatati 2015. aastal selleks, et ühiselt tunnustada Eesti ruumiloome valdkonna silmapaistvamaid saavutusi. Kõikide nominentidega saab tutvuda kodulehel arhitektuuripreemiad.ee. Pikemalt võib kõikidest nominentidest ja laureaatidest lugeda väljaannetes Eesti Arhitektuuripreemiad 2022 ja Ruumipilt 2022, mida saab peale 28. jaanuari soetada Eesti suurematest raamatupoodidest või tellida arhitektuuripreemiate veebist.

Preemiate väljaandmist toetab Eesti Kultuurkapital. Eesti Arhitektide Liidu tudengipreemia väljaandmist rahastavad liitu kuuluvate arhitektide bürood, sel aastal Kolm Pluss Üks, Okas&Lõoke ning Sport.

Eesti arhitektuuripreemiad 2022 peatoetajad: Eesti Kultuurkapital, Schüco, Floorin / Forbo

Eesti arhitektuuripreemiad 2022 toetajad: ISKU, Jung, Knauf, Lincona, Silmani Elekter, Thermory, Velux, Vivarec, Wermstock

Kaart

Otsing

Selgusid Kultuurkapitali arhitektuuri aastapreemiate nominendid