Selgusid 2023. aasta arhitektuuripreemiate laureaadid

PRESSITEADE
9. detsember 2023

Reedel, 8. detsembril jagati Lillepaviljonis pidulikul auhinnatseremoonial aasta arhitektuuripreemiaid ja tunnustati parimaid arhitektuuritegusid ja -tegijaid.

Eesti Kultuurkapitali arhitektuuri sihtkapital, Eesti Arhitektide Liit, Eesti Sisearhitektide Liit, Eesti Maastikuarhitektide Liit ja arhitektuuriajakiri MAJA premeerisid tänavu kokku 14 laureaati – Eesti arhitektuurivaldkonna väljapaistvamate saavutuste ja teoste autoreid.

Eesti Kultuurkapitali arhitektuuri sihtkapital andis välja neli preemiat:

Peapreemia pälvis Põltsamaa loss

Arhitektuur: Margit Argus, Eliise Harjak (studio ARGUS), Margit Aule (LUMIA); Birte Böer. Sisearhitektuur: Margit Argus, Elo Liina Kaivo (studio ARGUS), Margit Aule (LUMIA). Konsultant: Artur Ümar. Arhitektuur (konvendihoone müürid ja katus): Ülo Mahoni, Andrus Rehemaa (ARC Projekt). Maastikuarhitektuur: Margit Argus, Eliise Harjak (studio ARGUS), Margit Aule (LUMIA); Sulev Nurme (AB Artes Terrae); Britt Mäekuusk (Projektibüroo).

Kui arhitektid tööga alustasid, olid hoonetest järel ainult varisemisohtlikud müürid, aga nüüdseks on piirkonna auks ja uhkuseks oleva pärandiobjekti väärikus taastatud ning võimalik jätkata lossi loo jutustamist tulevastele põlvkondadele. Rekonstrueerimisel osutus väljakutseks, kuidas lisada uut, mis looks sümboolse silla mineviku ja tänapäeva vahel. Žürii sõnul on põnev näha, kuidas Põltsamaa lossi rekonstrueerimisprojekti puhul toimivad geniaalselt lahendused, mis mõnes muus olukorras kalduksid pigem küsitavuse poole. Siin on tasakaalus toorus ja peenekoelisus. Standardseid ootusi nihestavad taaskasutus ja (näiline?) ajutisus, millega pääseb ruumis esile teatud mõttes isegi radikaalne esteetika.

Arhitektuuripreemia pälvis Tallinna Pelgulinna Riigigümnaasium.

Arhitektuur: Ott Alver, Alvin Järving, Mari Rass, Kaire Koidu, Jõnn Sooniste, Katrin Vilberg, Lisett Eist, Karoliine Kuus (Arhitekt Must). Sisearhitektuur: Tarmo Piirmets, Anni Leo (Pink). Maastikuarhitektuur: Mirko Traks, Uku Mark Pärtel, Kristjan Talvistu, Juhan Teppart, Karin Bachmann, Katariina Lepiku (Kino maastikuarhitektid).

Pelgulinna riigigümnaasiumi hoone on näide sellest, kuidas puit on suurepärane materjal, et luua õppimist ja arengut toetavat keskkonda. Pelgulinna koolimajast on puidust koguni 85%. Avaliku hoonena näitab see eeskuju ja julgustab ka teisi arendajaid ja arhitekte kasutama puitu mastaapsete hoonete juures. Pelgulinna riigigümnaasium loob suurepärased tingimused õpilastele ja õpetajatele ning heas mõttes iseseisva arhitektuurse kvaliteedi, mille mõjus arhitektoonika kujundab ka ümbritsevat ala.

Tegevuspreemia pälvis Toomas Paaver, kes on arhitektina tegutsenud kohtades, kuhu teised ametikaaslased pole väga tahtnud minna, ja teemadega, mis jäävad kuhugi taustale: teinud siseministeeriumis üleriigilist planeeringut, olnud linnaarhitekt, koostanud uuringuid, õppematerjale, võistlustele lähteülesandeid, viinud end kurssi õigusloomega, esindanud kodanikuühenduste häält arvukates planeerimise vägikaikavedudes. Tema tegevus on suunanud veel sündimata ruumi. Paaveri tegevuse jäljed on olemas mitmel pool ehitatud ruumis, kus seda aimatagi ei oskaks. Näiteks arhitektid õpivad endisesse sukavabrikusse rajatud EKA uues hoones, mille ruumilahendus baseerus tema 2014. aastal koostatud võistlusülesandel ning juba kümmekond aastat on suurema osa arhitektuurivõistluste aluseks paljuski tema struktuuri ja sõnastuste põhjal tehtud Eesti arhitektuurivõistluste juhend. Arhitektuurialase tegevuspreemia laureaat Toomas Paaver on, võiks öelda, lausa omaette suurus Eesti arhitektuuris – teist sellise missioonitundega avalikkuse huvides ja avaliku sektori vaatest arhitektuuri mitte ainult mõtestavat, vaid ka selle positsioonilt praktiseerivat arhitekti meil praegu ei ole.

Näitusepreemia pälvis näitus “Prognoos ja fantaasia: piirideta arhitektuur 1960.–1980. aastatel”.

Kuraatorid: Andres Kurg, Mari Laanemets

Uurimuslikul näitusel „Prognoos ja fantaasia” sai kogeda teravaid momente ja intellektuaalset sügavust. Näitus keskendus Ida-Euroopa kontseptuaalsele arhitektuurile ning tõi selle kokku valitud paralleelidega läänest, esitades seeläbi uue tõlgenduse nn postmodernsest pöördest arhitektuuris 1960.–1980. aastatel. Külma sõja aegne võidujooks teaduse ja tehnika vallas kujundas nii ida- kui läänemaailmas uut laadi ettekujutuse tulevikust, mis pidi olema kaasajast radikaalselt erinev. Mudeldati erinevaid stsenaariume sellest, mis tulemas on. Paradoksaalsel kombel aga näitavad minevikus tehtud prognoosid mitte niivõrd seda, mis saabub, kui oma ajahetke intellektuaalseid ja kujutluslikke raame.

Eesti Kultuurkapitali arhitektuuri sihtkapitali žüriisse kuulusid arhitektid Emil Urbel ja Kai Süda, disainerid Eva Liisa Kubinyi, Marit Ilison ja Kristjan Mändmaa ning arhitektuuriteadlane Epp Lankots ja arhitektuuriajaloolane Mait Väljas.

Eesti Arhitektide Liit andis välja arhitekti aastapreemia, elamu preemia ning tudengipreemia

Arhitekti aastapreemia laureaat 2023 on Paide Gümnaasium. Arhitektuur: Ralf Lõoke, Maarja Kask, Helina Lass, Ragnar Põllukivi, Martin McLean (Salto AB). Sisearhitektuur: Birgit Palk, Tarmo Piirmets, Raul Tiitus (Pink).

Endise Paide Tütarlaste Gümnaasiumi hoone näol on tegemist ühe ilusaima ajaloolise koolihoonega Eestis. Koolimaja asub looduskaunis kohas, künka veerel otse vastu Vallimäge, kus paiknevad Paide ordulinnuse varemed ja neid ümbritsev park. Uue kooli loomisel oli oluline, et uus hoone osa ei pakuks liialt konkurentsi olemasolevale hoonele, vaid tõstaks teda esile. Suurt rolli uue ja vana hoone sümbioosis mängis ka krundi reljeef, andes võimaluse kasutada ära korruste kõrgusi. Kaldlaed seovad hoone sees kolme tasandi avalikud alad visuaalselt üheks suureks elutoalaadseks ruumiks, samas kui väljast mõjuvad kaldkatused naaberkrundi viilkatuste kõrval muhedalt väikelinnalikult. Siinne ruum on inspireeriv: liigendatud ja mitmekesine ruum kulgeb eri tasapindadel, kutsub end kasutama, seal liikuma ja teiste kasutajatega suhtlema. Paide kooli juurdeehitus organiseerib ära terve krundi, tekitab mõnusa hooviala ning loob Posti ja Valli tänavate vahele ühendustee, mis on avatud kõigile. Salto varasemast loomingust kohtab siin tuttavat maja sidumist maastikuga ja treppidena lahendatud katusemaastikku. Kui mõne varasema hoone juures on pidanud maastikku n-ö tekitama, siis Paide kooli krunt pakkus loomupäraselt igati huvitavat reljeefi – kõrguste vahe vallikraavi suunas on lausa viis meetrit.

ELAMU preemia laureaat 2023 on Põro maja. Arhitektuur, sisearhitektuur: Mari Hunt, Hanna Karits.

Põro talu asetseb Rõuge sügavate järvede, iidsete metsade ning kuldse viljaga kaetud kuplite vahel. Vanade ajalooliste taluhoonete taastamisele lükkas hoo sisse pereema, kelle hea eeskuju käivitas ka noorema põlvkonna, kes soovisid ehitada uue maja vanadele maakivist keldri müüridele. Põro maja võib nimetada 30-kilomeetri raadiuse ehituseks – kogu ehitusmeeskond on just nii lähedalt pärit, maja materjalgi tuli lähedalasuvast metsast. Ajalooline sisu, arhitektuur, sisekujunduselemendid ja sisseehitatud mööbel on põimitud üheks tervikuks, mis ühelt poolt tunnustab minevikupärandit ning teisalt loob kauni kaasaegse ruumi. Hoone eesmärk tundub üsna lihtne, ent ootamatu lahendus viitab tihedale koostööle kliendi, arhitekti, sisearhitekti ja meistrite vahel, saavutati ideaalne klapp, mille tulemusena on valminud tõhus maja, kus on arvestatud iga kliendi liigutusega. Läbimõeldud funktsionaalsus tundliku materjalikasutusega loob ka pealtnäha tavapärasest tüpoloogiast suurepärase ja omanäolise versiooni.

Tudengipreemia pälvis Kertu Johanna Jõeste ja tema magistritöö “Vastastikusel toel põhinevad puitkonstruktsioonid”. Magistritöö tuumaks on konstruktsioonimeetod, mida ümbritsevad ideed erialade ülesest disainiprotsessist, jätkusuutlikkusest ning materjalipõhisusest. Konstruktsioonimeetodi tutvustamise kaudu juhib Kertu tähelepanu arhitektuuri, inseneeria ja ehitusvaldkonna koostöö tähtsusele jätkusuutliku arhitektuuri kontekstis, sidudes selle nii materjalist lähtuva, lihttehnoloogilise kui ka modulaarse ja kohandatava disaini kontseptsioonidega.

Parimad elamud valis välja žürii, kuhu kuulusid arhitektid Joel Kopli ja Madis Eek, sisearhitekt Kadi Karmann ning väliseksperdina Linda Krumina Läti arhitektuuribüroost MADE arhitekti. Arhitekti aastapreemia osas tegi valiku saksa arhitekt ning Dortmundi Tehnikaülikooli arhitektuuri ja linnaplaneerimise professor Heike Hanada. Tudengipreemia žüriisse kuulusid arhitektid Vahur Sova ja Merilin Kaup ning arhitektuuriteadlane Epp Lankots.

Eesti Sisearhitektide Liit andis välja kaks aastapreemiat ning Vello Asi nimelise tudengipreemia

Sisearhitektuuri preemia laureaat 2023 on sisearhitektuuribüroo Pink (Tarmo Piirmets, Anni Leo, Raul Tiitus ja Birgit Palk). Büroos Pink töötavad silmapaistvad sisearhitektid, kelle portfooliosse kuulub mitu õppehoonet. Tänavu on nad esile toodud tänu vastvalminud Pelgulinna ja Paide riigigümnaasiumi interjööridele, mis on hästi õnnestunud. Pinki sisearhitektid projekteerivad koole suure hoolega. Nende sooviks on luua terviklik keskkond, mitte konkureerida kontseptsioonilt hoone välisilme ja -ruumiga. Olulist rolli mängib koostöö arhitektidega. Kui esialgu võivad arvamused lahknedagi, siis heas tiimis on vastasseis üks võimalusi, kuidas jõuda parima tulemuseni.

Sisearhitektuuri preemia laureaat 2023 on sisearhitekt Hanna Karits. Hanna Karits on sisearhitekt, kelle isikupärane käekiri ja tellija tabav mõistmine on tema loomingule pikalt tähelepanu tõmmanud. Sel aastal on kolm Hanna Karitsa osalusel valminud objekti – Wiigi maja Haapsalus, Bestwine’i vinoteek ja Põro maja Lõuna-Eestis – Eesti Sisearhitektide Liidu aastapreemiate konkursil esile tõstetud ja põhjusega. Neist töödest õhkub viimse detailini läbimõeldust, peenetundelist maitset ning harmooniat uue ruumi, olemasoleva keskkonna ja tellija soovide vahel.

Vello Asi nimelise tudengipreemia laureaadiks sai Sven Samyn, Eesti Kunstiakadeemia EKA sisearhitektuuri 3. kursuse tudeng. Eesti Kunstiakadeemia sisearhitektuuri osakonna professori Jüri Kermiku sõnul on Sven üks nendest tublidest sisearhitektuuri üliõpilastest, kellele ei ole õpingud kunagi piirdunud pelgalt tunniplaaniga sammu pidamise ja loengutes näo näitamisega. Sven on osanud arendada aktiivse suhtluse ja sündmuste ahela, mille käigus muutub õppimise-õpetamise protsess huvitavaks dialoogiks. Sveni olemuses on otsida erialaste oskuste ja loominguliste vahendite kaudu võimalusi, et luua ruumilisi lisaväärtuseid. See pakub positiivseid üllatusi nii õpingukaaslastele, õppejõududele kui ka Svenile endale.

Eesti Sisearhitektide Liidu žüriisse kuulusid kuulusid arhitekt Heleri Nõmmik (Norra), sisearhitekt Aulo Padar, sisearhitekt Liina Langemets, arhitekt Andres Ojari ja kunstiteadlane Eik Hermann.

Eesti Maastikuarhitektide Liit andis välja kolm aastapreemiat:

Maastikuarhitektuuri aastapreemia laureaat 2023 – Uus-Veerenni park. Maastikuarhitektuur: Juhan Teppart, Mirko Traks, Uku Mark Pärtel, Karin Bachmann, Katariina Lepiku, Kristjan Talistu, Liina-Kai Raivet (Kino maastikuarhitektid). Büstid „Lelud“: Jass Kaselaan.

Lammutatavatest hoonetest saadavate materjalide kasutamist uute hoonete ja/või väliruumi juures ei peeta Eestis veel normiks, pigem vaadeldakse seda kui erandjuhtu. Sageli ei ole asjade väljavahetamine uute vastu seotud mitte nende halva seisukorraga, vaid laiemalt aktsepteeritud mõtteviisiga, et uus tähendab alati paremat. Paljudel juhtudel võib see olla kvaliteedi mõttes hoopis vastupidi. Uus-Veerennis lõhuti vana vundamendiplaat servadest väiksemaks, betoonitükid külvati lastele turnimiseks kuhja ning tekkiv ruum liitus äratuntava mänguväljakuga, kus asuvad kiiged ja turnikas. Mujal muundus laoplatsi asfalt sisselõigete abil puhke- ja mänguruumiks. Krundi servas said asfaldi ja aia vundamendi vahelt välja kasvavad isetekkelised puud ja põõsad samasuguse hoole osaks. Olemasoleva materjaliga mängimisel oli ühtlasi üks teine tagamõte. Vana, muinsusväärtuseta, kore ja väsimusmärkidega juhuslik materjal peaks ideaalis mõjuma uude majja ja uude kvartalisse kolinuile vabastavalt: siledaks tooteks kujundatud korterist väljaspool on võimalik leida sundimatu keskkond, mis viib mõtted olmelt igavikulisele ja poeetilisele.

Maastikuarhitektuuri aastapreemia laureaat 2023 – Tallinna Loomaaia ekspositsiooniala „Pilvemets”. Maastikuarhitektuur: Eneli Niinepuu, Jaan Mettik (Sala Terrena), Ragne Sauman (ConArte). Arhitektuurialane konsultatsioon: Riin Kersalu (Kersalu projektbüroo).

Ekspositsiooniala loomiseks tuli arhitektidel end kurssi viia nii Kagu-Aasia taimestiku kui ka kavandatavas keskkonnas elama hakkavate loomade vajadustega. Kuna nii väikesel territooriumil pole võimalik luua tõelist troopilist vihmametsa, püüti valida detaile, mis aitaksid külastajatele vesta lugu maailma liigirikkaimast ökosüsteemist, kus on nii imeliselt toimivat koostööd kui halastamatut konkurentsi. Eri taimegruppide tutvustamiseks on kasvualad jaotatud osadeks, näiteks tarbetaimed nagu banaan, kardemon ja must pipar, puukujuliste sõnajalgade „mets“ jne. Kuna põnevaid plankjuuri hakkavad troopikapuud kasvatama alles mitmekümne meetri kõrgustena, tuli selle kohastumise tutvustamiseks tuua kohale troopiline surnud tüvi. Nõnda on lisaks loomade vaatamisele võimalik teha ka taime-ekskursioone. Koostöös loomaaiaga sündisid ka mugavad puurid ja kunstkaljudesse seatud terraariumid, kuid kahtlemata on projekti osa ka majas vabalt toimetavad elukad, kes omakorda taimestust kujundavad.

Maastikuarhitektuuri aastapreemia laureaat 2023 – Raamat “Vältimatu väliruum/Indispensable outdoor space”. Autorid: Karin Bachmann, Mirko Traks, Juhan Teppart, Kristjan Talistu (Kino maastikuarhitektid). Väljaandja: Kino maastikuarhitektid, 2023. Fotod: Kristjan Talistu. Keeletoimetus: Piret Põldver (Päevakera). Tõlge: Päevakera. Graafiline disain: Martin Rästa (Baas Disain)

Eesti kaasaegsest maastikuarhitektuurist ei ole senini raamatuid kirjutatud. Ilmunud on küll õpikuid, ajalooliste parkide ülevaateid, aiandusraamatuid jpm, kuid kvaliteetse väli(linna)ruumi stardipunkte, põhjuseid ja tegemise viise on süsteemselt kajastatud ainult erialaajakirjade artiklites. Raamat vastab Kino maastikuarhitektide töökogemuse abil küsimustele, milline on hea väliruum, mida tuleb seda luues silmas pidada, kellele mida ja kuidas tehakse ning mis on väliruumi kavandades esmatähtis. Raamatus arutlevad arhitektid, maastikuarhitektid, semiootik, meedianõunik jpt. Illustreerimiseks on kasutatud Eestis kavandatud ja välja ehitatud (ja valdavalt ka auhinnatud) lahendusi, mis vastavad hea väliruumi kriteeriumidele. Raamatust on näha, et maastikuarhitektuuriga saab lahendada palju kitsaskohti alates ökoloogilistest probleemidest kuni laste mängu mitmekesisuse ja materjaliringluseni. Hallist kalingurist kaante vahele köidetud kogumikus avaneb värviline ja mitmekesine pilt Kino autorite töödest, mis majakana Eesti maastikuarhitektuuris suunda näitavad.

Eesti Maastikuarhitektide Liidu žüriisse kuulusid maastikuarhitektid Ilze Rukšāne, Kersti Lootus, Laura Männamaa, Rutt Piir ja Kristiina Kupper.

Ajakirja Maja ruumipublikatsioonipreemia 2023

Madli Kaljuste artikkel „Raadio. Raha. Raamat.“ “Narva maantee otsas tõestab tööstuskarkassile ehitatud pangahoone oma võimekust majutada ka avalikku raamatukogu. Kohustus erinevatest ajastutest ja olukordadest läbi tulla on ühine nii hoonetele kui ka inimestele”, kirjutab Madli Kaljuste oma essees. Eesti arhitektuuriväljal näikse olevat esile tõusmas üks vahepeal unustusse vajunud kihistus –1990ndate teisel poolel ja 2000ndate alguses ehitatud majad. Paljud neist on aga sellesama protsessi käigus ka hävimas, kuna nad on sattunud ja sattumas üha intensiivsema ümberehitamise või mahalammutamise surve alla. Madli Kaljuste näitab, et nähtus väärib arutelu ning eksperimenteerib viisidega, kuidas mõelda selle pärandiks muutuva kihistuse üle. Tema essee võtab tähelepanu alla iga päev tallinlaste silme all oleva, aga sellegipoolest unustusse ja perifeeriasse vajunud piirkonna: endise Punase RETi tööstuskvartali ja Parda tänavaTallinna kesklinnas, mis oli üleminekuajal üks esimesi ümberehitatud tööstusalasid. Tundlik lähenemine, värske pilk ning detaile välja fokusseerivatest fotodest ja õlipastellidest illustratsioonid toovad esile endise Punase RETi maja dünaamika, kihistused ja transformatsioonid pangahooneks ning Rahvusraamatukogu asenduspinnaks. Uurides muuhulgas, kuidas kohaldada raha laenutamiseks (kohaldatud) hoonet raamatute laenutamiseks, võib artikkel ühtlasi panna mõtlema, kas taolisel esmalt industriaalseid ja seejärel kapitalistlikke funktsioone avalike ja/või kogukondlike funktsioonide vastu välja vahetaval dünaamikal võiks olla ka laiemat kõlapinda.

2023. aastal Maja ajakirjas ilmunud artiklite seast valis parima välja Eesti Kunstiakadeemia professor Linda Kaljundi.

***

Eesti Arhitektuuripreemiad algatati 2015. aastal selleks, et ühiselt tunnustada Eesti ruumiloome valdkonna silmapaistvamaid saavutusi. Kõikide nominentidega saab tutvuda kodulehel www.arhitektuuripreemiad.ee. Pikemalt võib kõikidest nominentidest ja laureaatidest lugeda väljaannetes Eesti Arhitektuuripreemiad 2023 ja Ruumipilt 2023, mida saab peale 8. detsembrit soetada Eesti suurematest raamatupoodidest või tellida arhitektuuripreemiate veebist.

Eesti arhitektuuripreemiad 2023 näitus on avatud Tammsaare pargi õuegaleriis 29. detsembrini.

2023. aasta parimate arhitektuuriteostega saab tutvuda saate “Aasta arhitektuuripreemiad 2023” vahendusel, mis linastub Eesti Televisiooni eetris pühapäeval 10. detsembril kell 17.30.
Saade on järelevaadatav Jupiteri lehel ning peagi ka arhitektuuripreemiate YouTube’i kanalil.

Preemiate väljaandmist toetab Eesti Kultuurkapital. Eesti Arhitektide Liidu tudengipreemia väljaandmist rahastavad liitu kuuluvate arhitektide bürood, sel aastal KARISMA arhitektid, KUU arhitektid ning KAVAKAVA arhitektuuribüroo.

Eesti arhitektuuripreemiad 2023 suurtoetajad: Eesti Kultuurkapital, SEOS Valgustus, Thermory.
Eesti arhitektuuripreemiad 2023 toetajad: Floorin, Hals, Interstudio, Jung, Knauf, Lincona, Silman, Velux, Vivarec, Wermstock.

Fotod: Raul Mee

Sündmuse visuaalne identiteet: Unt / Tammik

Info ja uudised:

Facebook: eestiarhitektuuripreemiad
Instagram: arhitektuuripreemiad
YouTube: eestiarhitektuuripreemiad

www.arhitektuuripreemiad.ee

Selgusid Kultuurkapitali arhitektuuri sihtkapitali aastapreemiate nominendid

Eesti Kultuurkapitali arhitektuuri sihtkapitali aastapreemiate žürii valis 29 kandidaadi hulgast välja 12 nominenti. Žüriisse kuulusid arhitektid Emil Urbel ja Kai Süda, disainerid Eva Liisa Kubinyi, Marit Ilison ja Kristjan Mändmaa ning arhitektuuriteadlane Epp Lankots ja arhitektuuriajaloolane Mait Väljas.

Preemiakandidaadiks sai esitada objekte, mis valmisid perioodil 21.08.2022–20.08.2023, samuti pikemaaegseid tegevusi ja silmapaistnud isikuid. Žürii esimehe Emil Urbeli sõnul olid esitatud tööd tugevad, samas ka väga erinevad: „Oli ehitisi ja hooneid onnist lossini, maastiku- ja näitusekujundusi ning kirjutisi ja installatsioone. Valiku tegemisel eelistas žürii töid, mis kõnetasid tänapäevaselt ühiskonnale olulisi teemasid või esindasid uudselt arhitekti eriala kvaliteete. Parimad tööd tegid seda mõlemat,“ selgitas Urbel.

Arhitektuuripreemia laureaadid selguvad Kultuurkapitali arhitektuuri sihtkapitali ning Arhitektide Liidu, Sisearhitektide Liidu ja Maastikuarhitektide Liidu ühisel auhinnatseremoonial 8. detsembril 2023. Kultuurkapitali arhitektuuri valdkonna peapreemia ja elutööpreemia antakse laureaatidele üle Eesti Kultuurkapitali pidulikul tseremoonial järgmise aasta alguses. Kultuurkapitali ja liitude kõigi nominentide galerii avalikustatakse Eesti arhitektuuripreemiate lehel ning trükises „Eesti Arhitektuuripreemiad 2023“.

Nominendid:

Toomas Paaver – nomineeritud arhitektuurialase tegevuse eest

Foto: Piia Ruber

Kloogaranna maamaja

Peeter Pere (Peeter Pere Arhitektid)

Foto: Tõnu Tunnel

Mulgi Elamuskeskus

Helen Rebane, Kaie Kuldkepp, Tanel Teder, Elo Liina Kaivo (NÜÜD arhitektid)

Foto: Helen Rebane

Mustjala Pansionaat

Arhitektuur: Karli Luik, Johan Tali, Priit Rannik (molumba). Sisearhitektuur: Annika Lill, Karli Luik, Johan Tali, Heleri Koltsin. Haljastus: Maarja Gustavson

Foto: Johan Tali

Näitus „Linnamaardla. Spolia naasemine“

Autorid ja kuraatorid: Laura Linsi, Roland Reemaa. Kaaskuraator: Maria Helena Luiga. Installatsiooni autorid: LLRRLLRR (Laura Linsi, Roland Reemaa, Maria Helena Luiga). Näituse ehitus: Dream Team (Johannes Säre, Dénes Farkas, Mihkel Säre, Villem Säre, Hans-Otto Ojaste). Graafiline kujundus: Koit Randmäe. Valguskujundus: Aleksander Sprohgis

Foto: Päär Keedus

Näitus „Prognoos ja fantaasia: piirideta arhitektuur 1960.–1980. aastatel“

Kuraatorid: Andres Kurg, Mari Laanemets; assistent Kristina Papstel. Kujundus: Kaisa Sööt. Graafiline kujundus: Indrek Sirkel. Näituse ehitus: Dream Team (Johannes Säre, Dénes Farkas, Mihkel Säre, Villem Säre, Hans-Otto Ojaste)

Foto: Evert Palmets

Paide Gümnaasium

Arhitektuur: Maarja Kask, Ralf Lõoke, Helina Lass, Ragnar Põllukivi, Martin McLean (Salto AB). Sisearhitektuur: Birgit Palk, Raul Tiitus, Tarmo Piirmets (PINK). Konstruktor: Arro & Agasild Inseneribüroo

Foto: Elvo Jakobson

Pelgulinna riigigümnaasium

Arhitektuur: Ott Alver, Alvin Järving, Mari Rass, Kaire Koidu, Jõnn Sooniste, Katrin Vilberg, Lisett Eist, Karoliine Kuus (Arhitekt Must). Sisearhitektuur: Tarmo Piirmets, Anni Leo (PINK). Maastikuarhitektuur: Kino Maastikuarhitektid

Foto: Tõnu Tunnel

Põltsamaa lossikompleks

Autorid: Margit Argus, Eliise Harjak, Elo Liina Kaivo, Margit Aule, Birte Böer, Artur Ümar.

Arhitektuur ja sisearhitektuur: studio ARGUS ja LUMIA. Konvendihoone müüride konserveerimise ja katuse projekt: Arc Projekt. Maastikuarhitektuur: Artes Terrae, studio ARGUS ja LUMIA. Ekspositsioon: Pult, studio ARGUS ja LUMIA

Foto: Tõnu Tunnel

Põro maja

Hanna Karits ja Mari Hunt

Foto: Tõnu Tunnel

Rakvere Riigigümnaasium

Arhitektuur: Maarja Kask, Ralf Lõoke, Helina Lass, Ragnar Põllukivi, Martin McLean (Salto AB). Sisearhitektuur: Marja Abe, Liisa Põime, Ainiki Niinelaid (Salto AB). Konstruktor: Arro & Agasild Inseneribüroo. Haljastus: Polka

Foto: Tõnu Tunnel

Tallinna Kunstihoone Lasnamäe paviljon

Arhitektuur: Maarja Kask, Ralf Lõoke, Margus Tamm (Salto AB). Konstruktor: Estpanel

Foto: Tõnu Tunnel

Selgunud on Eesti Maastikuarhitektide Liidu aastapreemia 2023 nominendid

Eesti Maastikuarhitektide Liit (EMAL)
PRESSITEADE
27.09.2023

Selgunud on Eesti Maastikuarhitektide Liidu aastapreemia 2023 nominendid.

Maastikuarhitektide Liidu aastapreemiatele esitati 10 eriilmelist projekti, mille seast valis rahvusvaheline žürii 6 nominenti, mida sooviti erinevatel põhjustel esile tõsta. Žüriisse kuulusid maastikuarhitektid Ilze Rukšāne, Kersti Lootus, Laura Männamaa, Rutt Piir ja Kristiina Kupper. Laureaadid kuulutatakse välja pidulikul arhitektuuripreemiate tseremoonial 8. detsembril 2023.

„Esitatud tööde arv oli sel aastal väike, ent nende sisu seevastu suur. On tore, et aina enam on teemaks vahekasutus, linnaruumilised ajutised sekkumised ning  taaskasutuse teemad. Ka keskkonnaharidus on olulisel kohal, tuues olulised teemad orgaaniliselt tavakasutajale lähemale. Maastikuarhitektuur on sel aastal serveeritud mitmel väga erineval moel ning see muutis valikuprotsessi kahtlemata väga huvitavaks,“ kirjeldab žürii tööd Laura Männamaa.

Eesti Maastikuarhitektide Liidu aastapreemia 2023 nominendid on:

Tallinna Raekoja platsi ajutine park
Autorid:  Ann Kristiin Entson, Hannes Aava

Uus-Veerenni park
Autorid: Juhan Teppart, Mirko Traks, Uku Mark Pärtel, Karin Bachmann,
Katariina Lepiku, Kristjan Talistu, Liina-Kai Raivet (Kino maastikuarhitektid)

Tallinna Loomaaia ekspositsiooniala „Pilvemets“ siseosa maastikuarhitektuurne lahendus
Autorid: Eneli Niinepuu, Ragne Sauman, Jaan Mettik

Raamat “Vältimatu väliruum/ Indispensable outdoor space”
Autorid: Karin Bachmann, Mirko Traks, Juhan Teppart, Kristjan Talistu (Kino maastikuarhitektid)

Putukaväila installatsioonivõistlus „Kohasumin”
Autorid installatsioonide kaupa:
Põhukabel: Eneli Kleemann, Katariina Mustasaar, Lill Volmer, Mia Martina Peil,
Marie Anette Veesaar
Roo: Triin Vallner, Ko Ai,
Liikidevaheline ristmik: Nabeel Imtiaz, Paulina Schröder, Augustas Lapinskas,
Christian Hörner

Kärdla keskväljak
Autorid: Martin Allik, Erik-Hugo Pajos, David Gough, Oskar Ivarsson, Laura-Kristine Bergman (MARELD landskapsarkitekter AB), Andreas Lyckefors, Johan Olsson (Olsson Lyckefors Arkitektur)

Nomineeritud tööde fotod leiab SIIT.

Nominentide galerii avalikustatakse arhitektuuripreemiate ühisel kodulehel arhitektuuripreemiad.ee oktoobri jooksul ning trükises „Eesti arhitektuuripreemiad 2023“.

Eesti Maastikuarhitektide Liidu aastapreemia on rahaline, selle väljaandmist toetab Eesti Kultuurkapital.

Kontakt:
Laura Männamaa
EMALi aastapreemia 2023 žürii esimees
tel 5814 2928
laura.mannamaa@gmail.com

Selgusid Eesti Arhitektide Liidu aastapreemiate nominendid 2023

Pressiteade

26. september 2023
Selgusid Eesti Arhitektide Liidu aastapreemiate nominendid 2023

Eesti Arhitektide Liidu aastapreemiatele esitati tänavu kahes kategoorias kokku 39 objekti: arhitekti aastapreemiale 18 ja ELAMU preemiale 21. Žüriid on valinud neist kokku üheksa nominenti ja preemiate võitjad kuulutatakse välja pidulikul arhitektuuripreemiate tseremoonial 8. detsembril 2023. Lisaks annab EAL välja tudengipreemia. 


Parimad elamud valis välja žürii, kuhu kuulusid arhitektid Joel Kopli ja Madis Eek, sisearhitekt Kadi Karmann ning väliseksperdina Linda Krumina Läti arhitektuuribüroost MADE arhitekti. Linda Krumina sõnul üllatas Eesti, eriti Tallinn oma tohutu elamufondiga ─ nii viimastel aastatel ehitatud kui ka alles ehitatavate korterelamutega. “Paistab, et rahapuudust selles sektoris küll ei ole, kuid soovida võiks säästlikumaid lähenemisviise ja lahendusi. Teisalt tundub, et ühepereelamute loomisel on tänast võtmeküsimust paremini mõistetud ja neis avaldub ka oskus luua kvaliteetset kodust õhkkonda. Eesti arhitektide professionaalsus uudsete kontseptsioonide ja ning läbimõeldud funktsionaalsuse loomisel on märkimisväärne”, ütles Krumina.

Arhitekti aastapreemia osas tegi valiku saksa arhitekt ning Dortmundi Tehnikaülikooli arhitektuuri ja linnaplaneerimise professor Heike Hanada. „Kõik viis aastapreemiale valitud projekti on omal moel üksteisest erinevad. Auhind eristubki teistest selle poolest, et ei ole seotud ühegi konkreetse hoonetüpoloogiaga. Tuleb tunnistada, et eelvaliku etapis tundus selline lähtepunkt mulle esmalt pisut veider. Kuid strateegia eeliseks osutus, et žürii ei pea valikut tehes keskenduma üksnes hoone arhitektuurile või linnaehituslikele omadustele jõudmaks mõistlikult võrreldava otsuseni. Seetõttu oli minu jaoks oluline, et iga projekt, ükskõik kui intiimne või privaatne, tõstataks ka sotsiaalseid küsimusi. Valitud väikesed puidust metsaonnid ei ole seega minu arvates pelgalt eramajad, vaid peegeldavad ka minimalistliku elustiili küsimust ja tõstatavad seeläbi ökoloogilisuse ja jätkusuutlikkuse teema. Kaks nomineeritud kooli seevastu esindavad arhitektuuri- ja linnaehituslikke lahendusi, mis üllatavad ja võidavad külastajate südamed oma ühtlase kvaliteetse teostuse ja disainiga. Nendes kajastub ühtviisi nii uus kooli- ja õpikontseptsioon kui ka nõudlik arhitektuur. Tallinna Kunstihoone paviljon on valimist kindlasti kõige radikaalsem projekt. Ent siingi moodustavad ühelt poolt julgus ja tugev kontseptsioon ning teiselt poolt arhitektuuri kvaliteet suurepärase terviku, mis suudab end Euroopa kontekstis enesekindlalt kehtestada. Žüriiliikmena soovin kogu südamest õnnitleda kõigi viie hoone autoreid nende erakordse töö eest”.

 

Eesti Arhitektide Liidu (EAL) arhitekti aastapreemia 2023 nominendid on:

FOTOD

Kloogaranna maamaja (foto: Tõnu Tunnel) – autor: Peeter Pere (Peeter Pere Arhitektid).

Minikin Hunt minimaja Laulasmaal (foto: Mari Hunt) – arhitektuur: Mari Hunt; sisearhitektuur: Mari Hunt ja Ines Haak.

Paide gümnaasium (foto: Elvo Jakobson) – arhitektuur: Maarja Kask, Ralf Lõoke, Helina Lass, Ragnar Põllukivi, Martin McLean (Salto arhitektuuribüroo); sisearhitektuur: PINK; haljastus: Maarja Gustavson.

Pelgulinna riigigümnaasium (foto: Tõnu Tunnel) – arhitektuur: Ott Alver, Alvin Järving, Mari Rass, Kaire Koidu, Jõnn Sooniste, Katrin Vilberg, Lisett Eist, Karoliine Kuus (Arhitekt Must); sisearhitektuur: PINK; maastikuarhitektuur: Kino maastikuarhitektid.

Tallinna Kunstihoone Lasnamäe paviljon (foto: Tõnu Tunnel) – autorid: Maarja Kask, Ralf Lõoke, Margus Tamm (Salto arhitektuuribüroo).

 

Eesti Arhitektide Liidu (EAL) preemia ELAMU 2023 nominendid on:

FOTOD

Kloogaranna maamaja (foto: Tõnu Tunnel) – autor: Peeter Pere (Peeter Pere Arhitektid).

Mustjala pansionaat (foto: Johan Tali) – arhitektuur: Karli Luik, Johan Tali (molumba); sisearhitektuur: Annika Lill, Karli Luik, Johan Tali; kaasa töötasid: Priit Rannik, Heleri Koltšin; haljastus: Maarja Gustavson.

Põro maja (foto: Tõnu Tunnel) – arhitektuur ja sisearhitektuur: Mari Hunt ja Hanna Karits.

Riia kvartal (foto: Ralf Lõoke) – arhitektuur: Maarja Kask, Ralf Lõoke, Margus Tamm, Ragnar Põllukivi (Salto arhitektuuribüroo); maastikuarhitektuur ja haljastus: AB Artes Terrae ja Polka.

Preemiate võitjad tehakse teatavaks arhitektuurivaldkonna ühisel pidulikul auhinnatseremoonial 8. detsembril 2023. Lisaks annab EAL välja ka tudengipreemia. Kõigi nominentide tööde galerii avalikustatakse arhitektuuripreemiate ühisel kodulehel www.arhitektuuripreemiad.ee ning trükises „Eesti Arhitektuuripreemiad 2023“.

EALi arhitekti aastapreemia suurus on 5000 eurot ja ELAMU preemia 4000 eurot, mõlema väljaandmist toetab Eesti Kultuurkapital. EALi tudengipreemiat (1000 eurot) rahastavad igal aastal erinevad Eesti arhitektuuribürood. Tänavu toetavad preemia väljaandmist KARISMA arhitektid, KUU arhitektid ning KAVAKAVA arhitektuuribüroo.

 

Lisainfo:
Ingrid Kormašov
509 7294
Eesti Arhitektide Liit

 

Eesti Sisearhitektide Liidu aastapreemia 2023 nominendid on selgunud

Pressiteade
25.09.2023

Eesti Sisearhitektide Liidu 2023 aastapreemiatele kandideerib 12 nominenti.

Eesti Sisearhitektide Liidu seekordsele aastapreemia konkursile laekus 49 tööd.
Viieliikmeline žürii, kuhu kuulusid arhitekt Heleri Nõmmik (Norra), sisearhitekt Aulo Padar, sisearhitekt Liina Langemets, arhitekt Andres Ojari ja kunstiteadlane Eik Hermann valis esitatud tööde seast 12 nominenti ja nende hulgast omakorda preemiad, mis kuulutatakse välja arhitektuurivaldkonna aastapreemiate sündmusel.

“On rõõm tõdeda, et nomineeritud ja žürii poolt külastatud objektid paiknesid üle Eesti – investeeringud ruumi kvaliteeti ei koondu vaid pealinna. Avaliku ruumi kontekstis domineerisid haridusasutused, mis on sihipärase ja tulevikku investeeriva tegevuse tulemus nii riigi kui ka kohaliku omavalitsuse tasandil. Uued koolijuhid olid siiralt uhked ning inspireerusid silmnähtavalt oma ruumist rääkides. Tasakaaluks eelnevale märkas žürii ka väikest skaalat ja sisearhitekti hoolivat ning täpset suhtumist elamise ruumikvaliteeti väga erinevates olukordades. Töökeskkondasid külastades tõdesime, et pandeemia järgne ruumikasutus ja -käsitlus on pöördumatult muutunud. Parimatest parimad keskkonnad jäid silma arhitektuuri terviklahenduse poolest, kus koostöö sisearhitekti ja arhitekti vahel oli suutnud esile tuua just ruumi enda olemuslikud väärtused,” ütles žürii liige Andres Ojari.
Žürii liige Heleri Nõmmik lisas, et “selle aasta kandidaatide seas leidus palju huvitavaid ideid ja lähenemisi, kuid nominentide sekka said valitud tööd, mille kvaliteet oli mitmetasandiline ja komplektne. Välja paistavad kaalutletud otsused ja läbimõeldud materjalivalikud, mille tulemuseks ajatu disain ning paindlikud ja funktsionaalsed interjöörid.“

Eesti Sisearhitektide Liidu (ESL) aastapreemia 2023 nominendid tööde konkursile laekumise järjekorras on:

1. Paide Riigigümnaasium – sisearhitektuur: Birgit Palk, Raul Tiitus, Tarmo Piirmets (PINK); arhitektuur: Salto AB; haljastus: Maarja Gustavson.
2. Mulgi Elamuskeskus – sisearhitektuur: Helen Rebane, Tanel Teder, Elo Liina Kaivo (NÜÜD ARHITEKTID).
3. Niguliste kiriku torn ja väike kabel – sisearhitektuur: Liis Lindvere, Indrek Mikk, Raivo Kotov, Andrus Kõresaar (KOKO arhitektid).
4. Pelgulinna Riigigümnaasium – sisearhitektuur: Tarmo Piirmets, Anni Leo (PINK); arhitektuur: Arhitekt Must; maastikuarhitektuur: Kino Maastikuarhitektid.
5. Bestwine Studio – sisearhitektuur: Hanna Karits; arhitektuur: LUMIA.
6. NOBE töökodu – sisearhitektuur: Kärt Tähema (KT DISAIN), Riina Harik (SAHA IN); arhitektuur: Arhitektuuribüroo Pluss.
7. Wiigi maja – sisearhitektuur: Hanna Karits.
8. Rakvere Riigigümnaasium – sisearhitektuur: Marja Abe, Liisa Põime, Ainiki Niinelaid (Salto AB); arhitektuur: Salto AB; haljastus: Maarja Gustavson.
9. Mustjala pansionaat – sisearhitektuur: Annika Lill, Karli Luik, Johan Tali. Kaasa töötas: Heleri Koltšin; arhitektuur: Molumba; haljastus: Maarja Gustavson.
10. Weizenbergi villa sisearhitektuur – sisearhitektuur: Reio Raudsepp, Rene Safin, Rasmus Tamme (ARS Projekt); arhitektuur: ARS Projekt; maastikuarhitektuur: TajuRuum.
11. Eesti Vabariigi suursaatkond Soulis – sisearhitektuur: Kadri Tamme, Harri Kaplan, Mia Tamme, Marleen Stokkeby.
12. Põro maja – sisearhitektuur ja arhitektuur: Hanna Karits, Mari Hunt.

NOMINEERITUD TÖÖDE FOTOD LEIAB SIIT.

Preemiate võitjad tehakse teatavaks arhitektuurivaldkonna ühisel pidulikul aastapreemiate auhinnatseremoonial reedel, 8. detsembril 2023. aastal Lillepaviljonis, kus lisaks aastapreemiate žürii valikule kuulutatakse välja ESLi juhatuse ja Eesti Kunstiakadeemia sisearhitektuuri osakonna koostööna väljaantava Vello Asi nimelise tudengipreemia saaja.

Eesti Sisearhitektide Liidu aastapreemia on rahaline, selle väljaandmist toetab Eesti Kultuurkapital.

Lisainfo:

Kristiina Raid
ESL

+372 5161900
info@esl.ee

Selgusid Eesti arhitektuuripreemiate 2022 laureaadid

PRESSITEADE
29. jaanuar 2023

Selgusid Eesti arhitektuuripreemiate 2022 laureaadid 

Laupäeval, 28. jaanuaril jagati Tallinna Muusika- ja Balletikoolis pidulikul auhinnatseremoonial aasta arhitektuuripreemiaid ja tunnustati parimaid arhitektuuriobjekte ja -tegijaid.

Eesti Kultuurkapitali arhitektuuri sihtkapital, Eesti Arhitektide Liit, Eesti Sisearhitektide Liit, Eesti Maastikuarhitektide Liit ja arhitektuuriajakiri MAJA premeerisid tänavu kokku 16 laureaati – Eesti arhitektuurivaldkonna väljapaistvamate saavutuste ja teoste autoreid. 

Eesti Kultuurkapitali arhitektuuri sihtkapital andis välja neli arhitektuuripreemiat: 

Peapreemia pälvis Rakvere töö- ja tehnoloogiakeskus. Rakvere töö- ja tehnoloogiakeskuse võiks kokku võtta ühe sõnaga – „koostöö“. Arhitektuuriliselt on suurepäraselt kokku sobitatud puitkonstruktsioon ja metallkonstruktsioon – tehnoloogiline koostöö. Kõik õpperuumid on eraldi kasutatavad, samas on võimalik muuta kogu maja üheks suureks tervikuks. Arhitektuuris ja sisearhitektuuris domineerivad just need materjalid, millega lapsed seal töötavad: puit ja metall. Arhitektuur Joel Kopli (KUU arhitektid). Sisearhitektuur Kristel Jakobson (Haka Disain). Fotod: Tõnu Tunnel

Tegevuspreemia pälvis filosoofia ja praktikapõhise teooria lektor Eesti Kunstiakadeemias ning ajakirja Ehituskunst kaaspeatoimetaja Eik Hermann tegevuse eest arhitektuurimõtte edendamisel ja vahendamisel. Eesti oludes üsna unikaalse koostööpartnerina on Hermann koos arhitektidega osalenud mitmetel võistlustel, teinud näituseid ja publitseerinud arvukalt artikleid. Tema praeguses huviorbiidis on ennekõike erinevad vahe- ja üleminekualad – teoreetilise ja praktilise, meelelise ja kehalise, psüühilise ja poliitilise, pragmaatilise ja poeetilise vahel. Fotod: Reio Avaste, Rasmus Jurkatam, Evert Palmets, Margus Tammik

Sisearhitektuuripreemia pälvis MUBA ehk Tallinna Muusika- ja Balletikool. Kõige suurem omapära, mis eristab MUBAt teistest koolimajadest, on pidulikkus hoonesse sisenemisel. Tekib tunne, nagu siseneks teatrisse või kontserdimajja – unistusse, mille poole selle kooli õpilased iga päev püüdlevad. Muba väliskest varjab kiivalt selle rikast siseelu. Nõnda on tegu justkui aardelaekaga, mille avanedes on näha, kuidas tants ja muusika omavahel kokku sulanduvad. 

Arhitektuur Thomas Pucher, Marvi Basha (Atelier Thomas Pucher), Markus Kaasik, Helina Lass, Taavi Lõoke, Hanna-Liisa Mõtus, Andres Ojari, Siim Tiisvelt, Pirko Võmma (3+1 arhitektid). Sisearhitektuur Ahti Grünberg, Tõnis Kalve, Kadi Karmann, Mari Põld, Ardo Hiiuväin, Kärt Hollo, Merje Karu (T43 sisearhitektid); Katrin Talvik; Markus Kaasik, Hanna-Liisa Mõtus (3+1 arhitektid). Maastikuarhitektuur Markus Kaasik, Helina Lass, Hanna-Liisa Mõtus, Siim Tiisvelt (3+1 arhitektid), Edgar Kaare, Laura Männamaa (TajuRuum). Fotod: Tõnu Tunnel, Kaido Haagen

Näitusepreemia pälvis näitus “Klaasimeistrid”. Näitus annab ülevaate Eesti klaasitööstuse ajaloost ja olulisematest klaasitootjatest. Külastaja saab tutvuda klaasiga kogu tema ilus – ekspositsiooni teemad algavad vanimate Eestist leitud klaasesemetega ning lõppevad tänase klaasitoodanguga. Sisearhitektuur Anne Määrmann, Kristi Prinzmann (Bob&Doko); kuraator Anne Ruussaar; graafiline disain Marje ja Martin Eelma (Tuumik Stuudio). Fotod: Kalle Veesaar

Eesti Arhitektide Liit andis välja arhitekti aastapreemia, väikeobjekti preemia ning tudengipreemia

Preemia VÄIKE pälvis Lugemispaviljon “Valge leht”. „Valge leht“ on Tallinnas Kadriorus asuv väike avalik raamatukogu ehk lugemispaviljon, mille arhitektuur on inspireeritud kirjandusliku idee kujundist. Ideed on õhus ja nii hõljub ka paviljoni katus kerge paberlehena õhus, toetudes vaid klaasist riiulitele. Riiulid on täis raamatuid, millest moodustuv sein annab paviljonis viibijale teatava privaatsuse. Paviljoni põrandaks on lihtne puitterrass, mis koos klaasist seintega loob paviljonis kohaliku miljööga haakuva suvise ja verandaliku atmosfääri. Lugemispaviljon aktiveerib endise söötis linnaruumi, tuues sinna inimesi ja tegevusi. Arhitektuur Jaan Tiidemann, Jarmo Vaik. Fotod: Paco Ulman

Arhitekti aastapreemia pälvis Rakvere töö- ja tehnoloogiakeskus. Arhitektuur Joel Kopli (KUU arhitektid). Sisearhitektuur Kristel Jakobson (Haka Disain). Fotod: Tõnu Tunnel

Tudengipreemia läks tänavu jagamisele ning selle pälvisid Merilin Kaup ja Eneli Kleemann. Olles mõlemad selgelt omanäolised, on nende erialases tegevuses ja tugevuses ometi mitmeid sarnaseid jooni. Mõlemal on tugev annus sotsiaalset närvi, mis on arhitekti töös olnud alati väga oluline, tänapäeval aga peaaegu vältimatu. Nad tegelevad väga oluliste küsimustega, milleks on mitmekesisuse, võrdsuse ja demokraatia praktiseerimine linnaruumis, igaühe õigus kodule ja eluruumile, linnaruumi segregeerumise seljatamise praktikad ning jätkusuutlik eluruumiloome. 

Eesti Sisearhitektide Liit andis välja kolm aastapreemiat ning Vello Asi nimelise tudengipreemia 

Eesti Sisearhitektide Liidu aastapreemia 2022 laureaadid on:

MUBA ehk Tallinna Muusika- ja Balletikool. Sisearhitektuur: Ahti Grünberg, Tõnis Kalve, Kadi Karmann, Mari Põld, Ardo Hiiuväin, Kärt Hollo, Merje Karu (T43 sisearhitektid); Katrin Talvik; Markus Kaasik, Hanna-Liisa Mõtus (3+1 arhitektid). Arhitektuur Thomas Pucher, Marvi Basha (Atelier Thomas Pucher), Markus Kaasik, Helina Lass, Taavi Lõoke, Hanna-Liisa Mõtus, Andres Ojari, Siim Tiisvelt, Pirko Võmma (3+1 arhitektid). Fotod: Tõnu Tunnel

Rakvere töö- ja tehnoloogiakeskus. Sisearhitektuur Kristel Jakobson (Haka Disain). Arhitektuur Joel Kopli (KUU arhitektid). Fotod: Tõnu Tunnel

Tabasalu põhikool ja spordihoone. Tabasalu põhikooli eripäraks on pesa tüüpi ruumikooslused, kus ühte  pessa kuulub kolm klassiruumi ja puhkeala – nii on igal klassil oma koht, kus koolipäeviti toimetada. Selline lahendus oli väga praktiline koroona ajal, sest lapsi sai rühmade kaupa eraldada ja kool ei jäänud aasta jooksul kordagi täielikult kaugõppele. Igasse ruumikomplekti kuulub ka garderoob – nii saavad õpilased lihtsamini minna vahetunniks õue ja tulla tagasi. Sisearhitektuur Raul Tiitus, Tarmo Piirmets (PINK); projektimeeskond Brigit Palk, Anni Kotov. Arhitektuur Andro Mänd (Hoov AB), Pelle-Sten Viiburg (Doomino Arhitektid). Maastikuarhitektuur: Kaie Kuldkepp (Nüüd Arhitektid). Fotod: Tõnu Tunnel 

Vello Asi nimelise tudengipreemia (liidu juhatuse ja Eesti Kunstiakadeemia sisearhitektuuri osakonna koostööna) pälvis Kätlin-Karin Lond.

Eesti Maastikuarhitektide Liit andis välja kolm aastapreemiat

Eesti Maastikuarhitektide Liidu aastapreemia 2022 laureaadid on:

Emajõe linnaujula. Olemasolevat randa kasutati ka enne nö ruutpesiti: inimesed olid jagunenud seltskondadeks, mille vahelt kulgesid pigem laiad käiguteed. Ei moodustunud ühtlast puhkajate massi, vaid selgelt tajutavad ajutiselt privatiseeritud kohad. Seda põhimõtet on jätkatud ka uues lahenduses, sest üksteisest mõistlikku kaugusse hoidmine on saanud kandvaks põhimõtteks.

Rand on liigendatud olemispesadeks, milles igaühes on istumis-päevitamisplatvorm ning mänguvahend. Ka laste mänguväljak ei ole koondatud ühte kohta, vaid hajutatud. Selliselt tekivad kohad, mis on tegevuste mahu poolest võrdsed, kuigi tegevused ise võivad erineda. 

Maastikuarhitektuur Mirko Traks, Kristjan Talistu, Uku Mark Pärtel, Juhan Teppart, Karin Bachmann (Kino maastikuarhitektid). Fotod: Jaan Sokk, Mana Kaasik

Mõttepaus – linnakunstifestivali PÖÖRA! installatsioon. Eesti Arhitektide Liidu 100 aasta juubeli tähistamiseks korraldatud ning Ljudmilla Georgijeva ja Mae Köömnemägi kureeritud festivali kandev teema oli rohepööre, mis kõige laiemas mõttes tähendab inimtegevuse põhjustatud kliimamuutuste (tagasi)pööramist tasakaaluseisu. Vabaduse väljak Tallinnas sai „Mõttepausi“ rajamise käigus 2999 puitpakku – mõttepausiks ja puidu eluea tsükli pikendamiseks. Mõttepausil sai mõtiskleda puude käekäigust, pinnapealsest suhtumisest puudesse ja võimalikust tulevikuvaatest või siis lihtsalt olla. Hiljem anti puitpakk oma tavatsüklisse tagasi. Autor Mark Grimitliht. Fotod: Tõnu Tunnel

Tondiraba looduspark. 28 hektaril laiuv poollooduslik park on oluline lüli Lasnamäe rohelisest selgroost. Kunagine raba on pikalt olnud inimmõju ja seejärel loodusjõudude meelevallas. Seetõttu on sellest kujunenud ülipõnev ja omanäoline roheala. Seda kõike armastavad nii linnud ja loomad kui ka kaitsealused taimed ja kahepaiksed. Pargi maastikuarhitektuuri kandev idee on olemasolev eriilmeline, tühermaalik, kuid vaheldusrikas loodus – just seesama veidi metsik ja räsitud, kuid Lasnamäele iseloomulik ja isetekkeline, isepäine keskkond. Ühest küljest on maksimaalselt säilitatud juba olemasolevat ning seda ka delikaatselt, ilma looduslikku tasakaalu lõhkumata eksponeeritud. Teisalt on pargi keskmes ka inimene, keda pole loodusest eemale tõrjutud, vaid vastupidi, kõikvõimalike võimalustega parki meelitatud. Maastikuarhitektuur Heiki Kalberg, Tanel Breede, Merle Karro-Kalberg (AB Artes Terrae); panustasid Mirjam Tasa, Anna Belova, Sten Juur, Henri Kalm, Hendrik Kurrikoff. Fotod: Kaupo Kalda, Merle Karro-Kalberg

Ajakiri MAJA publitsistikapreemia 

Arhitektuuriajakirja MAJA publitsistikapreemia pälvis Eik Hermann artikliga „Radikaalne kontekstualism“, mis ilmus arhitektuuriajakirjas Maja, suvi-sügis 2022 (lk. 109-110).

Publikulemmikud, mis valiti rahvahääletusega portaalis Moodne Kodu, selgusid kolmes kategoorias: 

Sisearhitektuur: Kuusalu keskkooli algklasside hoonetiib. Kuusalu keskkooli algklasside tiib on ühe suure kooli väike osa, mis toimib eraldiseisva tervikuna. Arhitektide ees oli väljakutse uuendada õppehoonet järk-järgult nii, et see oleks igal ajahetkel kasutatav, sest ka ehituse ajal pidi kool kogu aeg töötama. Kooli ruumilahenduses on tugevalt arvestatud tänapäevaste õppemeetoditega, mis püüavad aktiveerida õpilaste vahelist suhtlust. Koolihoonet kasutatakse õhtusel  ajal  huvitegevuseks  ja see lisab hoonele väärtuse kogukonna keskusena. Sisearhitektuur ja arhitektuur Kristiina Aasvee, Allan Pilter, Kaur Talpsep, Teele Kapsta, Elise Roos, Lauri Eltermaa (Kauss Arhitektuur); infograafika Reilika Purk ja Gertu Kallas (Sasu). Fotod: Terje Ugandi

Arhitektuur: Sindlinahk – Vaksali jalakäijate sild ja -tunnelid. Sindlinahk, ametliku nimega Vaksali sild Tartus, on kergliiklussõlm, mis koosneb jalakäijate- ja jalgrattasillast ning kahest tunnelist. Sindlinahk on maastik-maamärk, mille läbivaks kandjaks on looklev nahk, mis loob liikumisteede sujuva jätkuvuse ja toob klinkertellisega liiklussõlme inimmõõtmelisust. Vaksali sild ja tunnelid on hea näide ühe väga problemaatilise koha täielikust muutumisest kvaliteetse arhitektuuri kaudu. Autorid: Sille Pihlak, Siim Tuksam (PART). Fotod: Tõnu Tunnel

Maastikuarhitektuur: Tondiraba looduspark. Maastikuarhitektuur Heiki Kalberg, Tanel Breede, Merle Karro-Kalberg (AB Artes Terrae); panustasid Mirjam Tasa, Anna Belova, Sten Juur, Henri Kalm, Hendrik Kurrikoff. Fotod: Kaupo Kalda, Merle Karro-Kalberg

Raamatupoodides on peagi saadaval trükised “Eesti arhitektuuripreemiad 2022” ja “Ruumipilt 2022” ning 2022. aasta parimate arhitektuuriteostega saab tutvuda ka saate “Aasta arhitektuuripreemiad 2022” vahendusel, mis esilinastub ETV eetris  29. jaanuaril kell 17:30; kordussaadet saab vaadata samuti ETVs, 04. veebruaril kell 12:05. 

Eesti Arhitektuuripreemiad algatati 2015. aastal selleks, et ühiselt tunnustada Eesti ruumiloome valdkonna silmapaistvamaid saavutusi. Kõikide nominentidega saab tutvuda kodulehel arhitektuuripreemiad.ee. Pikemalt võib kõikidest nominentidest ja laureaatidest lugeda väljaannetes Eesti Arhitektuuripreemiad 2022 ja Ruumipilt 2022, mida saab peale 28. jaanuari soetada Eesti suurematest raamatupoodidest või tellida arhitektuuripreemiate veebist.

Preemiate väljaandmist toetab Eesti Kultuurkapital. Eesti Arhitektide Liidu tudengipreemia väljaandmist rahastavad liitu kuuluvate arhitektide bürood, sel aastal Kolm Pluss Üks, Okas&Lõoke ning Sport.

Eesti arhitektuuripreemiad 2022 peatoetajad: Eesti Kultuurkapital, Schüco, Floorin / Forbo 

Eesti arhitektuuripreemiad 2022 toetajad: ISKU, Jung, Knauf, Lincona, Silmani Elekter, Thermory, Velux, Vivarec, Wermstock

Arhitektuuripreemiate 2022 piduliku auhinnatseremoonia fotogalerii.

Võitjate fotod pressile.

Tutvu nominentide ja võitjatega: www.arhitektuuripreemiad.ee

Eesti Sisearhitektide Liidu aastapreemia 2022 nominendid

Eesti Sisearhitektide Liidu aastapreemiatele kandideerib 11 nominenti

Eesti Sisearhitektide Liidu aastapreemia konkursile laekus tänavu 33  tööd, mille seast valis žürii välja 11 nominenti. Žürii koosseisu kuulusid: sisearhitektid Meelis Press ja Pille Lausmäe-Lõoke, arhitekt Margit Mutso, ehitusettevõtja Tiit Nurklik  ja Soome sisearhitekt Pia Sabelström. Kolm aastapreemia laureaati kuulutatakse välja 28. jaanuaril 2023. aastal toimuval Eesti Arhitektuuripreemiad 2022 auhinnatseremoonial.

„Kuna sisearhitektuuri aastapreemiale esitatud objektide projekteerimine algab paar aastat enne nende valmimist, siis on selleaastased nominendid nii-öelda kriisiaastate saak, mis arvult veidi väiksem. Eesti sisearhitektuuri seis on väga hea ja tööde tase kõrge. Nomineeritud objektid on valminud tellija ja sisearhitekti suurepärase koostöö tulemusena ning annavad väärikale arhitektuurile tugeva ja kasutajat arvestava sisu, mis on filigraanne kooslus täpsest lähteülesandest ja loomingust,“ ütles žürii esimees Pille Lausmäe-Lõoke.

Eesti koolide arhitektuur ja sisearhitektuur on saavutanud taseme, millel laste ja noorte arvelt enam allahindlust ei tehta. Loodame, et selline suund jätkub ning loob uusi väljakutseid nii projekteerijatele kui ka hariduse valdkonna otsustajatele,“ kiitis Lausmäe-Lõoke. Samas nentis ta, et „žürii oleks oodanud rohkem erasektori objektide, söögikohtade ja esindusbüroode kujundusi.“

„Eesti eramute sisearhitektuuri tase on püsinud juba aastaid kõrge tänu teadlike ja nõudlike tellijate ning professionaalsete sisearhitektide heale koostööle. Selles valdkonnas on žüriid üllatada juba üpris keeruline,“ ütles Lausmäe-Lõoke.

Eesti Sisearhitektide Liidu (ESL) aastapreemia 2022 nominendid tähestikulises järjekorras on:

Coop hotell

Sisearhitektuur: Andres Põime, Reet Põime, Lauri Vaimel, Liisa Põime (AB Studio 3)

Infograafika, graafiline disain ja viidandus: Loovagentuur PULT, Jüri Lõun

Ehitaja: MP Tootmine, Matti Põder

Tellija: Jõgeva Majandusühistu, Guido Põldkivi

Häädemeeste Muuseum ja Häädemeeste Vallavalitsuse Häädemeeste teenuskeskus

Sisearhitektuur: Tiina Kesküla (Schoberg)

Ekspositsioon: Indrek Aija

Tellija: Häädemeeste Vallavalitsus, Külliki Kiiver

Kuressaare päevakeskuse saali juurdeehitus

Sisearhitektuur: Annika Lill, Karli Luik, Johan Tali, Heleri Koltšin

Arhitektuur: Karli Luik, Johan Tali, Harry Klaar, Heidi Urb, Harri Kaplan

Maastikuarhitektuur: Molumba

Konstruktsioonid: Viljar Sepp

Ehitaja: Arens Ehitus

Tellija: Kuressaare Hoolekanne, Ene Vahter

Kuusalu keskkooli algklasside hoonetiib

Sisearhitektuur ja arhitektuur: Kristiina Aasvee, Allan Pilter, Kaur Talpsep, Teele Kapsta, Elise Roos, Lauri Eltermaa (Kauss Arhitektuur)

Infograafika: Reilika Purk ja Gertu Kallas (Sasu)

MUBA (Tallinna muusika- ja balletikool)

Sisearhitektuur: T43 sisearhitektid (Ahti Grünberg, Tõnis Kalve, Kadi Karmann, Mari Põld, Ardo Hiiuväin, Kärt Hollo, Merje Karu), Katrin Talvik; 3+1 arhitektid (Markus Kaasik, Hanna-Liisa Mõtus).

Arhitektuur: Atelier Thomas Pucher (Thomas Pucher, Marvi Basha), 3+1 arhitektid (Gert Guriev, Markus Kaasik, Helina Lass, Taavi Lõoke, Hanna-Liisa Mõtus, Andres Ojari, Siim Tiisvelt, Pirko Võmma)

Maastikuarhitektuur: 3+1 arhitektid (Markus Kaasik, Helina Lass, Hanna-Liisa Mõtus, Siim Tiisvelt), TajuRuum (Edgar Kaare, Laura Männamaa)

Ehitaja: Merko Ehitus Eesti

Tellija: Riigi Kinnisvara AS, EV Haridus- ja teadusministeerium

RADISSON COLLECTION HOTEL TALLINN

Sisearhitektuur: Argo Vaikla, Katrin Vaikla, Kristoffer Vaikla, Kaidi Org, Mari-Liis Süld (Vaikla disain)

Projektimeeskond: Tiina-Mai Nummert, Karl Anders Vaikla

Tellija: Tõnu Uustalu, EFTEN Capital

Ehitaja: Mihkel Kruuse, FUND Ehitus

Rakvere töö- ja tehnoloogiakeskus    

Sisearhitektuur: Kristel Jakobson (Haka disain)

Arhitektuur: Joel Kopli (KUU arhitektid)

Ehitaja: Revin Grupp

Tellija: Rakvere Linn, Angeelika Pärna

Restoran Tokumaru Tartu Lõunakeskuses    

Sisearhitektuur: Tomomi Hayashi (HG Arhitektuur)

Ehitaja: Toomas Mere, Harupex

Mööbli valmistaja: Jüri Värv, Sisustusgrupp

Tellija: Daigo Takagi, Falcon Japan

Silmiku tänava eramu

Sisearhitektuur: Lilian Esing, Kätlin Ölluk, Aet Kiivet (Aeris)

Arhitektuur:Tarmo Teedumäe (Arhitektuuriagentuur)

Ehitaja: Dreibau, Oliver Akenpärg

Tabasalu põhikool ja spordihoone

Sisearhitektuur: Raul Tiitus, Tarmo Piirmets (Pink)

Arhitektuur: Andro Mänd (Hoov AB), Pelle-Sten Viiburg (Doomino Arhitektid)

Maastikuarhitektuur: Kaie Kuldkepp, Nüüd Arhitektid

Projektimeeskond: Brigit Palk, Anni Kotov

Ehitaja: Astlanda Ehitus OÜ, Timo Jalakas

Tellija: Harku vallavalitsus

Väikemaja iOhouse

Sisearhitektuur: Riin Kärema (Kuup Design)

Arhitektuur: Jaan Tiidemann (Jaan Tiidemann AB)

Tellija/teostaja: iOhouse, Mario Ojala

Nominentide galerii avalikustatakse arhitektuuripreemiate kodulehel arhitektuuripreemiad.ee ning trükises „Ruumipilt 2022“ järgmise aasta algul.

ESL aastapreemia võitjad tehakse teatavaks laupäeval, 28. jaanuaril 2023 arhitektuurivaldkonna ühisel pidulikul auhinnatseremoonial Eesti arhitektuuripreemiad 2022, kus lisaks aastapreemiate žürii valikule kuulutatakse välja ESLi juhatuse ja Eesti Kunstiakadeemia sisearhitektuuri osakonna koostööna väljaantava Vello Asi nimelise tudengipreemia saaja.

Eesti Sisearhitektide Liidu aastapreemia on rahaline, selle väljaandmist toetab Eesti Kultuurkapital.

Selgusid Kultuurkapitali arhitektuuri sihtkapitali aastapreemiate nominendid

Selgusid Kultuurkapitali arhitektuuri sihtkapitali 2022. aasta preemiate nominendid. Preemiakandidaadid valis välja žürii, kuhu kuulusid arhitektid Peeter Pere ja Kai Süda, disainerid Tõnis Vellama, Marit Ilison ja Kristjan Mändmaa ning arhitektuuriteadlane Epp Lankots ja arhitektuuriajaloolane Mait Väljas.

Preemiakandidaadiks sai esitada objekte, mis valmisid perioodil 21.08.2021–23.08.2022, samuti pikemaaegseid tegevusi ja silmapaistnud isikuid. Žürii esimehe Peeter Pere sõnul oli rõõmustav näha, et meie arhitektuurielu oma kõikides vormides on väga heal tasemel. “Hea arhitektuuri tunnuseks on, et suurus ei loe. Tõestuseks on kolm väga eriilmelist kontserdipaika Tallinnas, Viimsis ja Treski külas Setomaal. See näitab, et kui tellija usaldab arhitekti, sünnib nende viljakas koostöös meie kultuuripilti rikastav sündmus,” selgitas Pere.

Arhitektuuripreemia laureaadid selguvad Kultuurkapitali arhitektuuri sihtkapitali ning Arhitektide Liidu, Sisearhitektide Liidu ja Maastikuarhitektide Liidu ühisel auhinnatseremoonial 28. jaanuaril 2023. Kultuurkapitali arhitektuuri valdkonna peapreemia ja elutööpreemia antakse laureaatidele üle Eesti Kultuurkapitali pidulikul tseremoonial järgmise aasta alguses.

Nominendid:

Eik Hermann – nomineeritud tegevuse eest arhitektuurimõtte edendamisel ja vahendamisel

Foto Rasmus Jurkatam

Näitus “Klaasimeistrid”

Kuraator: Anne Ruussaar. Sisearhitektid: Kristi Prinzmann ja Anne Määrmann (Bob & Doko). Graafiline disain: Marje ja Martin Eelma (Tuumik Stuudio OÜ)

Foto: Kalle Veesaar

Näitus ja raamat “Rutiin ja plahvatus. Siim.Kreis.Ausing”
Näituse kuraator ja kataloogi koostaja: Triin Ojari. Kataloogi koostaja: Karin Paulus. Näituse ruumikujundajad: Raul Kalvo, Triin Kampus. Kataloogi ja näituse graafiline disain: Jan Tomson

Foto: Evert Palmets

Raamat “Betoonist võlutud. Ehitusinsener August Komendant”
Carl-Dag Lige, Marje Eelma

Foto: Marje Eelma

Loodusvilla Käbi
Mari Hunt, Arvi Anderson (b210)

Foto: Tõnu Tunnel

Loodusvilla Poku

Arhitektuur: Mihkel Tüür, Ott Kadarik, Aleksei Petrov (KTA).
Sisearhitektuur: Kadri Tamme. Konstruktor: Laur Lõvi

Foto: Tõnu Tunnel

Sindlinahk – Vaksali jalakäijate sild ja tunnelid
Siim Tuksam, Sille Pihlak (PART)

Foto: Tõnu Tunnel

Treski Küüni välilava
Tomomi Hayashi, Jüri Nigulas (HG Arhitektuur)

Foto: Aigar Nagel

MUBA – Tallinna Muusika- ja Balletikool

Arhitektuur: Thomas Pucher, Marvi Basha (Atelier Thomas Pucher), Gert Guriev, Markus Kaasik, Helina Lass, Taavi Lõoke, Hanna-Liisa Mõtus, Andres Ojari, Siim Tiisvelt, Pirko Võmma (3+1 arhitektid). Sisearhitektuur: Ahti Grünberg, Tõnis Kalve, Kadi Karmann, Mari Põld, Ardo Hiiuväin, Kärt Hollo, Merje Karu (T43 sisearhitektid), Markus Kaasik, Hanna-Liisa Mõtus (3+1 arhitektid). Maastikuarhitektuur: Markus Kaasik, Helina Lass, Hanna-Liisa Mõtus, Siim Tiisvelt (3+1 arhitektid), Edgar Kaare, Laura Männamaa (TajuRuum)

Foto: Tõnu Tunnel


Rakvere töö- ja tehnoloogiakeskus
Arhitektuur: Joel Kopli (KUU arhitektid). Sisearhitektuur: Kristel Jakobson (Haka Disain)

Foto: Tõnu Tunnel

Tabasalu haridushoonete kompleks
Arhitektuur: Andro Mänd (Hoov AB), Pelle-Sten Viiburg (Doomino Arhitektid OÜ)
Tabasalu gümnaasiumi sisearhitektuur: Helen Oja, Raul Kalvo (HO Studio)
Tabasalu kooli sisearhitektuur: Raul Tiitus, Tarmo Piirmets (Pink);
Maastikuarhitektuur: Kaie Kuldkepp (Nüüd Arhitektid)

Foto: Tõnu Tunnel

Viimsi Artium
Siiri Vallner, Indrek Peil (Kavakava)

Foto: Tiit Mõtus

Võru Tervisekeskus

Autorid: Koit Ojaliiv, Liis Juuse, Johannes Madis Aasmäe. Sisearhitektuur: Birgit Palk, Tarmo Piirmets (Pink). Maastikuarhitektuur: Kristjan Talistu, Mirko Traks, Karin Bachmann (Kino Maastikuarhitektid)

Foto: Birgit Palk

Galerii

Selgunud on Eesti Maastikuarhitektide Liidu aastapreemia 2022 nominendid

Maastikuarhitektide liidu aastapreemiatele esitati 13 eriilmelist projekti, mille seast valis rahvusvaheline žürii koosseisus maastikuarhitektid Ilze Rukšāne, Laura Männamaa, Rutt Piir, Remi Kübar ja keskkonnapsühholoog Grete Arro 5 nominenti. Laureaadid kuulutatakse välja 2023. aasta jaanuarikuus auhinnatseremoonial Eesti arhitektuuripreemiad 2022.

„Võrreldes varasemate aastatega oli auhindadele esitatud tööde hulk pigem kesine, mille põhjuseid võib otsida nii valimiste vaheaastast, rahvatervise kriisi järellainetustes, kui ka globaalset mõju omavatest sündmustest meie välispiiri taga. On tunda, et ühiskonna fookus on hetkel teistel teemadel ning võib eeldada, et varasemate aastate buum meie väliskeskkonna mõtestamisel ning ehitamisel näitab mõningaid jahenemise märke. Sellest hoolimata on ka sel aastal kaalukausil mitmeid märgilisi objekte, mis püünele pääsemist väärivad,“ kirjeldab žürii tööd selle esimees Remi Kübar.„Žürii oli ka sel aastal rahvusvaheline, kaasates maastikuarhitekt Ilze Rukšāne tuntud Läti maastikuarhitektuuribüroost ALPS ning lisamõõdet ruumipsühholoogia hindamisel tõi aruteludesse keskkonnapsühholoog Grete Arro. Kaalukausile jäid seetõttu ka rohkem pehmeid väärtusi esindavad sotsiaalsed ja tunnetuslikud aspektid. Just kunsti ja installatsioonide roll väliruumis, olgu see siis linna- või maakeskkonnas, väärivad kindlasti laiemat tähelepanu ja tunnustust. See rõhupunkt on eriti käesoleval aastal olnud emotsionaalselt väga laetud. Žürii soovis esile tõsta, et kandes universaalseid väärtusi ning neid teadlikult mõtestades võib tundlikult loodud väliruumi installatsioon kogukondadele pakkuda ka ühendavat ja tervendavat mõju,“ lisab Kübar.
Eesti Maastikuarhitektide Liidu aastapreemia 2022 nominendid on:Emajõe linnaujula (Tartu). Autorid Mirko Traks, Karin Bachmann, Uku Mark Pärtel, Kristjan Talistu, Juhan Teppart (Kino maastikuarhitektid)

Foto autor: Jaan Sokk

Tondiraba looduspark (Tallinn). Autorid Merle Karro-Kalberg, Heiki Kalberg, Tanel Breede (AB Artes Terrae)

Foto autor: Tallinna Teede As

Oa tänava rekonstrueerimine (Tartu).  Autorid Uku Mark Pärtel, Kristjan Talistu, Mirko Traks, Karin Bachmann, Juhan Teppart (Kino maastikuarhitektid)

Foto autor: Mana Kaasik

Pesa (Vilsandi). Autor Trine Tõniste
Teostus: Trine Tõniste, Harold Kiisler, Aurelia Minev, Laura Pormeister, Auli Vaino, Hanna Loora Arro, Markus Sirg, Roger Laas, Elisabeth Perk, Karl August Johannes Pedoson, Hanna Maria Kruusmaa, õppejõud Ardo Hiiuväin, Ahti Grünberg ja Tõnu Kalpus (Eesti Kunstiakadeemia sisearhitektuuri teise kursuse tudengid – BSA20)

Foto autor: Trine Tõniste

Mõttepaus (Tallinn). Autor Mark Grimitliht
Teostus: Elina Tommik, Edwin Smagin, Andra Palla, Sander Kõiv, Elise-Irene Lensment, Sofia Robbe, Hanna Mia Sooman, Anna Maria Teras, Merili Aitsam, Mari Liis Aader, Marily Pern, Saskia Krautman, Karin Malm, Terke Kram, Meri-Ly Luik, Nicole Reitsakas, Liisa-Lotta Pahkma (Tallinna Tehnikaülikooli arhitektuuri ja urbanistika akadeemia). Kuraatorid: Ljudmilla Georgijeva ja Mae Köömnemägi.

Foto autor: Tõnu Tunnel

Nomineeritud tööde fotod leiab SIIT.
Nominentide galerii avalikustatakse arhitektuuripreemiate ühisel kodulehel
arhitektuuripreemiad.ee  oktoobri jooksul ning trükises „Eesti arhitektuuripreemiad 2022“ järgmise aasta algul.

 

Eesti Maastikuarhitektide Liidu aastapreemiate laureaadid kuulutatakse välja 2023. aasta 28. jaanuaril arhitektuurivaldkonna auhinnatseremoonial Eesti Arhitektuuripreemiad 2022, mida korraldavad arhitektide, maastikuarhitektide ja sisearhitektide liidud ühiselt.

Eesti Maastikuarhitektide Liidu aastapreemia on rahaline, selle väljaandmist toetab Eesti Kultuurkapital.

Maastikuarhitektide liidu eelmiste aastate laureaate ja nominente võib vaadata siin: maastikuarhitekt.ee/aastapreemiad

Selgusid Eesti Arhitektide Liidu aastapreemiate nominendid 2022

Eesti Arhitektide Liidu aastapreemiatele esitati tänavu kahes kategoorias kokku 42 objekti: arhitekti aastapreemiale 16 tööd ja VÄIKE preemiale 26 tööd. Kokku on üheksa nominenti ja preemiate võitjad kuulutatakse välja pidulikul arhitektuuripreemiate tseremoonial jaanuaris 2023. Lisaks annab EAL välja tudengipreemia. 

Parimad väikeobjektid valis välja žürii, kuhu kuulusid arhitektid Emil Urbel ja Sille Pihlak, maastikuarhitekt Grete Veskiväli, disainer Tarmo Luisk ja ettevõtja ning veebidisainer Tõnu Runnel. Arhitekti aastapreemia osas tegi valiku Jonas Elding Rootsist – arhitekt, arhitektuuribüroo Elding Oscarson üks asutajatest ja omanikest. „Ringsõidul auhinna kandidaatidega tutvudes olin positiivselt üllatunud ühe aasta jooksul valminud projektide hulga üle, sest Eesti pole kuigi suur riik. Innovatsiooni, kvaliteedi ja viimistluse tase on kõrge ja kavatsen Eesti arhitektuuri nüüdsest rohkem jälgida“, ütles Elding.

Eesti Arhitektide Liidu (EAL) arhitekti aastapreemia 2022 nominendid on:

FOTOD

Muba (Tallinna muusika- ja balletikool) (foto: Tõnu Tunnel) – arhitektuur: Thomas Pucher, Marvi Basha (Atelier Thomas Pucher), Markus Kaasik, Helina Lass, Taavi Lõoke, Hanna-Liisa Mõtus, Andres Ojari, Siim Tiisvelt, Pirko Võmma (3+1 arhitektid);

sisearhitektuur: Ahti Grünberg, Tõnis Kalve, Kadi Karmann, Mari Põld, Ardo Hiiuväin, Kärt Hollo, Merje Karu (T43 sisearhitektid); maastikuarhitektuur: Markus Kaasik, Helina Lass, Hanna-Liisa Mõtus, Siim Tiisvelt (3+1 arhitektid) ja Edgar Kaare, Laura Männamaa (TajuRuum).

Rakvere töö- ja tehnoloogiakeskus (foto: Tõnu Tunnel) – arhitektuur: Joel Kopli (KUU arhitektid); sisearhitektuur: Kristel Jakobson.

Tabasalu haridushoonete kompleks (Tabasalu gümnaasium ja Tabasalu kool) (foto: Tõnu Tunnel) – arhitektuur: Andro Mänd (Hoov AB), Pelle-Sten Viiburg (Doomino Arhitektid); sisearhitektuur: gümnaasiumil Helen Oja, Raul Kalvo (HO Studio), koolil Raul Tiitus, Tarmo Piirmets (Pink); maastikuarhitektuur: Kaie Kuldkepp (Nüüd Arhitektid).

Viimsi Artium (foto: Tiit Mõtus) – arhitektuur: Siiri Vallner, Indrek Peil, Ko Ai, Kristel Niisuke, Ivo-Martin Veelma, Arseniy Kukuškin, Allan Pits (Kavakava);

sisearhitektuur: Siiri Vallner, Mari-Liis Sõber (Kavakava); maastikuarhitektuur: Marge Kõrgekuhi, Kersti Lootus (Lootusprojekt).

Eesti Arhitektide Liidu (EAL) preemia VÄIKE 2022 nominendid on:

FOTOD

Lugemispaviljon „Valge leht“ (foto: Paco Ulman) – autorid: Jaan Tiidemann, Jarmo Vaik

Lusthoone traktorimaja – MTJ (foto: Sten-Erik Remmel) –  autorid: Peeter Pere, Eva Kedelauk (Peeter Pere Arhitektid)

Treski küüni välilava (foto: Aigar Nagel) – autorid: Tomomi Hayashi, Jüri Nigulas (HG Arhitektuur)

Varjualune „Kino“ (foto: Alis Mäesalu) – autorid  Alis Mäesalu, Tuule Kangur, Darja Gužovskaja, Madis Arp Keerd

Väike maja Otepääl (foto: Christine Kompus) – arhitektuur: Ülo-Tarmo Stöör, Lembit-Kaur Stöör (ÖÖ-ÖÖ arhitektid); sisearhitektuur: Raul Tiitus (Pink); maastikukujundus: Liina Rehepapp (Rehepapp aiakujundus).

Preemiate võitjad tehakse teatavaks arhitektuurivaldkonna ühisel pidulikul auhinnatseremoonial jaanuaris  2023. Lisaks annab EAL välja ka tudengipreemia. Kõigi nominentide tööde galerii avalikustatakse arhitektuuripreemiate ühisel kodulehel www.arhitektuuripreemiad.ee novembris ning trükises „Eesti Arhitektuuripreemiad 2022“ jaanuaris.