Eesti Sisearhitektide Liidu 2021 aastapreemia nominendid on selgunud!
Eesti Sisearhitektide Liidu aastapreemia konkursile laekus tänavu 56 tööd, mille seast valis žürii välja 15 nominenti. Tänavuse žürii koosseisu kuulusid: sisearhitektid Ville Lausmäe ja Maarja Valk-Falk, arhitekt Koit Ojaliiv, kuraator Karen Jagodin ning Muinsuskaitseameti peadirektor Siim Raie. Kolm aastapreemiate laureaati kuulutatakse välja 9. detsembril toimuval Eesti Arhitektuuripreemiad 2021 auhinnatseremoonial.
„Sisearhitektuuri aastapreemiate konkursil osalenud objektid on sel aastal kireval skaalal – õuelauast, kodudest, kontseptuaalsetest-kaduvast ruumikogemusest koolimajade ja lasteaedadeni. Sisearhitektid on loonud juba harjumuspäraseid ruumilahendusi, mille kõrval esitati konkursile objekte, kus tavapärased raamid ja veendumused ruumiloome alustest on lõhutud. Žürii tõdes, et intrigeeriv lähenemine rikastab ja arendab eriala,“ ütles žürii esimees Maarja Valk-Falk.
„Nominatsioonide valiku osas oli žürii töö pingeline ja mitte iga osaleva töö puhul polnud otsus konsensuslik. Kokkuvõttes oli rõõm näha kolleegide professionaalse töö tulemusi ning tajuda tellijate vankumatut usku autoritesse,“ lisas Valk-Falk.
Eesti Sisearhitektide Liidu (ESL) aastapreemia 2021 nominendid tähestikulises järjekorras on:
1. Eesti Ajaloomuuseumi näituse „Vabad müürlased. 250 aastat vabamüürlust Eestis“ ¬kujundus ¬– näituse ruumiline lahendus: Andres Labi ,Janno Roos (Ruumilabor OÜ), graafiline lahendus: Ionel Lehari, Maret Põldre (Identity OÜ); kuraatorid: Anne Ruussaar, Milan Pening (Eesti Ajaloomuuseum); Cäroly Anton (Eesti Ajaloomuuseum).
Foto: Vahur Lõhmus
2. Eesti Arhitektuurimuuseumi näituse „Majad, mida me vajame“ kujundus. – autorid: Eva Kedelauk, Kristel Niisuke (NIKITA ATIKIN); kuraator: Jarmo Kauge; graafiline disain: Margus Tamm.
Foto: Sten-Erik Remmel
3. Eesti Arhitektuurimuuseumi näitus „Sisearhitekt Aulo Padar. Märgilised interjöörid“ – näituse kuraatorid: Grete Veskiväli, Kadi Karmann; näituse kujundajad: Ahti Grünberg, Ardo Hiiuväin, Tõnu Kalpus; näituse töörühm: Maarja Varkki, Merje Karu, Sille Pihlak, Irene Randrüüt; Aulo Padari arhiivi koostajad: Mari Luukas, Grete Veskiväli, Maarja Varkki, Mari Põld, Kadi Karmann; filmi režissöör: Maris Kerge; graafiline disain: Robi Jõeleht. Kataloogi koostajad: Karen Jagodin, Sille Pihlak
Foto: Reio Avaste
4. Eesti Vabariigi suursaatkond Helsingis – sisearhitektuur: Jan Skolimowski, Piret Noor.
Foto: Tõnu Tunnel
5. Haapsalu põhikool – sisearhitektuur: Tuuliki Širokova (SEES OÜ), Maarja Mets, Martin Kukk; kaasa töötas: Nicolas Johann Pratt; arhitektuur: 3+1 arhitektid.
Foto: Tõnu Tunnel
6. Kuku-Ranna suvemaja – projekti autor: Madis Eek (Arhitektuuribüroo Eek & Mutso OÜ).
Foto: Toomas Tuul
7. Lauamäng – autorid: Kaisa Sööt, Koit Randmäe.
Foto: Koit Randmäe
8. Maja Pärnus – arhitektuur ja sisearhitektuur: Emil Urbel, Kristjan Naaris, Taso Mähar, Karin Kitse (Arhitektibüroo Emil Urbel OÜ).
Foto: Martin Siplane
9. Näitus „Väino Tamm 90“ kujundus – kujunduse autor: Taso Mähar; kuraator: Karen Jagodin; graafiline disain: Kadri-Maria Mitt (Polaar); animatsioon: Eerik Kändler.
Foto: Laur Kalev
10. Pärsti mõisalasteaia ruumide renoveerimine – sisearhitektuur: Kaari Metslang (Ruumimeister OÜ); mustrite kujundus: Kristiina Ribelus (OÜ Tartu Restauraator); arhitektuurne projekt: Eva Tammpere (OÜ Hekse).
Foto: Märt Lillesiim
11. Restoran 0 – autorid: Henri Papson, Andrea Tamm, Hannes Praks, Maria Helena Luiga (Stuudio Kuidas); kaasa töötasid: Kaarel Kuusk, Ann-Katriin Kelder, Kaisa Sööt.
Foto: Tõnu Tunnel
12. Tanki uus kodu – autorid: Age Lenk, Anneli Volkov, Joel Volkov; projektimeeskond: Marge Kari, Triin Moos.
Foto: Kalle Veesaar
13. Tallinna Sadama Vanasadama kruiisiterminal – arhitektuur ja sisearhitektuur: Ralf Lõoke, Maarja Kask, Ragnar Põllukivi, Marja Viltrop, Margus Tamm (Salto AB) Villem Tomiste (Stuudio Tallinn).
Foto: Tõnu Tunnel
14. TalTech teadus- ja õppehoone sisearhitekturne lahendus – sisearhitektuur: Tarmo Piirmets.
Foto: Reio Avaste
15. Thermory showroom ja kontor – sisearhitektuur: Jan Skolimowski, Piret Noor.
Foto: Terje Ugandi
Selgunud on Eesti Maastikuarhitektide Liidu aastapreemia 2021 nominendid
Eesti Maastikuarhitektide Liidu aastapreemiatele esitati 28 eriilmelist projekti, mille seast valis rahvusvaheline žürii koosseisus maastikuarhitektid Pia Kuusiniemi ja Eleriin Tekko, keskkonnapsühholoog Silver Sternfeldt ning arhitekt ja urbanist Elo Kiivet 13 nominenti. Laureaadid kuulutatakse välja 9. detsembril auhinnatseremoonial Eesti arhitektuuripreemiad 2021.
„Seekord iseloomustas esitatud töid haruldaselt ühtlane tase, kust oli päris raske töid nominentide hulgast välja jätta. Poolnaljaga võib öelda, et head maastikuarhitektuuri ei kiputa märkama, sest enam riivavad silma ikka puudujäägid ja hädad. Seetõttu võib maastikuarhitekti sekkumine keskkonda olla päris delikaatne, kuid mõjuda väga hästi ning vahel võib üleküllus just kogumuljet ja ruumikogemust kahjustada. Sel korral hindasime ka ruumi psühholoogilist mõju,“ kirjeldab žürii tööd selle esimees Elo Kiivet.
„Maastikuarhitektuuri on vahel võimatu hinnata ilma sellega piirneva hooneta, seepärast tekitasime kategooriates erisuse väliruumi vahel, mis on mõjuvas dialoogis kõrvaloleva arhitektuuriga või pigem iseseisev objekt. Mänguväljakute teemaplokki avardasid mitmed sportliku või puhkefunktsiooniga projektid, kus aktiivsele kulgemisruumile on lisakvaliteete antud. Ja muidugi jäävad alati eriprojektid ja teod, mis füüsilisest keskkonnast kaugemale ulatuvad,“ lisab Kiivet.
Eesti Maastikuarhitektide Liidu aastapreemia 2021 nominendid kolmes kategoorias on:
MAASTIK JA HOONE
Fahle pargi sisegalerii – autorid Mirko Traks, Karin Bachmann, Uku Mark Pärtel, Kristjan Talistu, Juhan Teppart (Kino maastikuarhitektid)
Fahle Pargi sisegalerii_foto Juhan Teppart
Sisekaitseakadeemia Narva õppekeskuse lineaarpark– autorid Edgar Kaare, Priit Paalo, Laura Männamaa (Tajuruum)
Sisekaitseakadeemia Narva õppekeskuse lineaarpark_foto Kärt Reedi
Vanemuise tänav ja teatri väljak – autord Heiki Kalberg, Merle Karro-Kalberg (AB Artes Terrae)
Vanemuise tänav ja teatri väljak_foto Heik Kalberg
PARK JA LINNARUUM
Keila keskpark – autorid Kersti Lootus, Katri Soonberg, Marge Kõrgekuhi, Kadri Uusen, Kiur Lootus, Siim Lootus (Lootusprojekt)
Keila keskpark_foto Ingrid Sembach-Hõbemägi
Kopli kasepark – autorid Merle Karro-Kalberg, Heiki Kalberg, Tanel Breede (AB Artes Terrae)
Kopl kasepark_foto Maris Tomba
Reidi tee maastikuarhitektuur – autorid Kersti Lootus, Kadri Uusen, Kiur Lootus, Siim Lootus (Lootusprojekt)
Reidi tee maastikuarhitektuur_foto Maris Tomba
Tammsaare park – autorid Liis Saarnak, Marleen Stokkeby, Katerina Veerde, Katrin Kapanen, Kadri Tamme, Kerttu Kõll, Maarja Tüür, Ott Kadarik, Mihkel Tüür, Pille-Riin Villem, Maarja Gustavson
Tammsaare park_foto Tõnu Tunnel
Valga-Valka kaksiklinna keskus – autorid Jordi Safont-Tria, Anna Gutiérrez, Álvaro Cuéllar
Valga_Valka kaksiklnna keskus_foto Ragnar Vutt
LIIKUMINE JA MÄNG
Kaunase pst 58a mänguväljak – autorid Rutt Piir, Kristi Kuuse
Kaunase pst 58a mänguväljak_foto Rutt Piir
Kloogaranna avalik rand – autorid Liina Link, Maarja Zingel, Kerti Saega
Kloogaranna avalik rand – foto: Kristiine Kukk
Kääriku spordikeskuse maastikupark – autorid Edgar Kaare, Liina Einla, Kristian Nigul, Kadi Nigul
Kääriku spordikeskuse maastikupark_foto Kääriku Spordikeskuse kogust
Pae promenaad – autorid Merle Karro-Kalberg, Heiki Kalberg, Tanel Breede
Pae promenaad_foto Kaupo Kalda
Tabivere põhikooli välialad – autorid Mirko Traks, Karin Bachmann, Uku Mark Pärtel, Kritjan Talistu, Juhan Teppart
Tabivere põhikooli välialad_foto Kristjan Talistu
Lisaks soovib žürii tõsta esile maastikuarhitektuuri tegusid, mis valdkonna arengule kaasa aitavad:
Euroopa päev ja emadepäev Tallinnas 09.05.2021 – autor Maali Roomet-Allese
Olev Abner – hea ja usaldusväärse koostöö ning panuse eest linnahaljastuse väärtustamisse
Raamat „Tallinna pargid ja haljasalad“ – autorid Tiina Tallinn, Tiina Tuulik, Elle Pent, Olev Abner; toimetajad Kristiina Kupper, Tiina Tammet; keeletoimetaja Sirje Ootsing; graafiline disain Marje Eelma; kaastöötaja Lyyli Virkus.
Nominentide galerii avalikustatakse arhitektuuripreemiate ühisel kodulehel arhitektuuripreemiad.ee oktoobri jooksul ning trükises „Eesti arhitektuuripreemiad 2021“ alates 9. detsembrist.
Eesti Maastikuarhitektide Liidu aastapreemiate laureaadid kuulutatakse välja käesoleva aasta detsembris arhitektuurivaldkonna auhinnatseremoonial Eesti Arhitektuuripreemiad 2021, mida korraldavad sisearhitektide, maastikuarhitektide ja arhitektide liidud ühiselt.
Eesti Maastikuarhitektide Liidu aastapreemia on rahaline, selle väljaandmist toetab Eesti Kultuurkapital.
Maastikuarhitektide liidu eelmiste aastate laureaate ja nominente võib vaadata siin: maastikuarhitekt.ee/aastapreemiad.
Selgusid Eesti arhitektuuripreemiad 2020
PRESSITEADE
Selgusid Eesti Arhitektuuripreemiad 2020 laureaadid
Eesti Kultuurkapitali arhitektuuri sihtkapital ning loomeliidud Eesti Arhitektide Liit, Eesti Sisearhitektide Liit ja Eesti Maastikuarhitektide Liit andsid välja tänavused arhitektuuripreemiad, millega tunnustati Eesti arhitektuurivaldkonna väljapaistvamaid saavutusi, teoseid ja nende autoreid.
Arhitektuuripreemiatele esitati tänavu 200 kandidaati, kelle hulgast žüriid valisid 70 nominenti ning tunnustasid 20 laureaati, sh anti välja kaks tudengipreemiat. 2020. aasta arhitektuuripreemiate eripära on laureaatide üle-eestilisus: tänavused pärjatud tõstavad esile paljud, ka kõige kaugemad Maarjamaa nurgad Saaremaast Narvani, Tallinnast Vastseliina, Võru ja Valgani.
Arhitektuuriteadlase Triin Ojari sõnul kostavad praeguses tehnoloogia arengu ja kliimakriisiga võidu jooksvas maailmas võlusõnadena hajutatud asustus, energiasõltumatus ja isemajandamine, taasavastatakse kogukond, kodutöö, koduõpe ja kodutoit. „Vajame kollektiivseid lahendusi, mis tõstaks ühiselukvaliteeti kõigile võrdselt, ning arhitektuuril on siin mängida oluline roll,“ märkis ta.
„Igal aastal arhitektuuripreemiatele nomineeritud tööd on omamoodi pusletükid keskkonnast, nagu see tervikuna peakski olema – inimesele heaks äraolemiseks mõeldud. Fookuses on taastuvad loodusmaterjalid – näiteks Sisekaitseakadeemia ja Tartu Ülikooli ühine õppehoone Narvas on suurim avalik puithoone Eestis –, ajaloopärandi taaskasutus, mida esindavad uuendatud kindlusmuuseumid, rohealad ja platsid kui omamoodi laadimiskohad, mis muudavad linnakeskkonna inimestele elamisväärsemaks, ning uued koolimajad, mis on teadagi üks parimaid võimalikke tulevikuinvesteeringuid,“ kommenteeris Ojari tänavusi arhitektuuripreemiaid.
Ojari lisas, et uued keskväljakud, hoovid, koolimajad, kultuuriobjektid ja isegi disainitud kõrgepingemast mõjutavad ühiselu kvaliteeti. „Need loovad ruume koosolemiseks, panevad inimesed oma linna üle uhkust tundma, sõlmivad sidemeid ajaloolise pärandiga, toovad looduse meile lähemale, et me näeksime aastaaegade vaheldumist, tunneksime ümbritsevast rahulolu ja et kuskil kuklas tuksuks teadmine, et kõik ei ole veel kadunud,“ täheldas Ojari.
Eesti Kultuurkapitali arhitektuuri sihtkapitali, Eesti Arhitektide Liidu ja Eesti Maastikuarhitektide Liidu aastapreemiate laureaadid ja nominendid ning arhitektuuriajakirja MAJA ja kultuurilehe Sirp parima ruumipublikatsiooni preemia laureaadid on kogutud ka kaante vahele aastaraamatusse „Eesti Arhitektuuripreemiad 2020“. Eesti Sisearhitektide Liidu laureaate ja nominente koondab aastaraamat „Ruumipilt 2020“.
EESTI KULTUURKAPITALI ARHITEKTUURI SIHTKAPITALI AASTAPREEMIAD 2020
Žürii: arhitektid Emil Urbel ja Koit Ojaliiv, sisearhitekt Maarja Valk-Falk, maastikuarhitekt Merle Karro-Kalberg, tootedisainer Merike Rehepapp, arhitektuuriajaloolased Liina Jänes ja Mait Väljas.
Arhitektuuri valdkonna peapreemia
Sisekaitseakadeemia Narva õppekeskuse ja Tartu Ülikooli Narva kolledži ühine õppe- ja majutushoone
Arhitektuur: Markus Kaasik, Kerstin Kivila, Mihkel Meriste, Gert Guriev, Siim Tiisvelt, Pirko Võmma (3+1 arhitektid)
Sisearhitektuur: Kadi Karmann, Mari Põld, Ahti Grünberg, Tõnis Kalve (T43 Sisearhitektid)
Maastikuarhitektuur: Edgar Kaare, Priit Paalo, Laura Männamaa (TajuRuum)
Sisekaitseakadeemia Narva õppekeskuse ja Tartu Ülikooli Narva kolledži ühine õppe- ja majutushoone on puitarhitektuuri maamärk – Eesti suurim avalik puithoone, mis teenib mitut eesmärki. Kadetid, tudengid ja sisejulgeoleku ametnikud said praktikabaasi ja majutushoone, laiemalt aga sai Narva linn juurde kvaliteetse avaliku ruumi ja lõpuks ka nüüdisaegse ujula. Narva külastajale mõjub hoone oma positiivse totaalsusega ootamatult. „Rangete turvanõuetega rajatis on maastikuarhitektuursete võtetega märkamatult sulatatud olemasolevasse keskkonda. „Valminud on väga terviklik lahendus. Kindlasti on sama oluline selle hoone sümboolne tähendus – hea arhitektuur märgib Eesti riigi kohalolu Narvas,“ kommenteeris žürii peapreemiat.
Foto: Tõnu Tunnel
Link: https://bit.ly/3nNSDed
Disainialase tegevuse preemia
Avaliku sektori innovatsioonitiim
Daniel Kotsjuba, Helelyn Tammsaar, Merilin Truuväärt
Kaks aastat tagasi Riigikantselei juurde loodud innovatsioonitiimi ülesanne on muuta Eesti avalikke teenuseid kasutajasõbralikumaks ja inimkesksemaks ning aidata kujundada lahendusi konkreetsetele probleemidele. Innovatsioonitiimi toimetamiste juures tõstis žürii esile nende tegevuse laiaulatuslikku mõju ühiskonnale. Erinevalt traditsioonilisest disainitööst, mis pakub valmislahendusi tellijale ja kasutajale, otsivad nemad lahendusi partneritega käsikäes, ise neid samal ajal treenides ja koolitades. „Innotiim alustas koostööd kuue ministeeriumiga ja praeguseks on nendega ühinemas kõik üksteist Eesti ministeeriumit. Kas see ei ole edu!“ märkis žürii.
Foto: Renee Altrov
Link: https://bit.ly/3kYDqp5
Maastikuarhitektuuri preemia
Ülle Maiste (AT HOME), Diana Taalfeld (NU Arhitektuur), Anne Saarniit (ubin pluss), Roomet Helbre ja Taavi Kuningas (TEMPT)
Žürii leidis, et Elva uus promenaad ja peatänav on üks paremini õnnestunud EV 100 raames valminud väikelinnakeskusi, mis sulandub olemasolevasse linnakangasse, arvestab olemasolevaga, tõstab esile maastiku parimad omadused ja annab need linlaste kasutusse. Väikeste, aga täpsete väikelinna miljöösse sobivate sekkumistega on linnaruumi parandatud nii, et see on nüüd selgem, funktsionaalsem ja arusaadavam. Uus lahendus kandub mööda linna peatänavat raudteejaamani ja parandab kõikehõlmavalt sidusust. Kõigil Eesti väikelinnadel pole küll võimalik uhkeldada oma järvega, aga Elva uuenenud linnaruum tõesti töötab ja inimesed on selle omaks võtnud. „Elvat elavdav linnamaastik seob oskuslikult ja inimmõõtmeliselt kokku väikelinna peatänava ja järveäärse keskväljaku,“ toonitas žürii.
Foto: Ragnar Vutt
Link: https://bit.ly/339WZok
Näitusepreemia
Näitus „Betoonist võlutud. Ehitusinsener August Komendant“
Kuraator: Carl-Dag Lige
Ruumiline kujundus: Tomomi Hayashi ja Andrea Ainjärv (HGA)
Graafiline disain: Marje Eelma (Tuumik Stuudio)
August Komendant on Eesti arhitektuuri- ja insenerindusajaloos küllap ainuke rahvusvaheline staar – väga andekas ja võimekas insener, kellega koostöös on sündinud mitmed 20. sajandi hilismodernistliku arhitektuuri tippteosed: Louis Kahni kavandatud Kimbelli kunstimuuseum, Salki instituut ja Richardsi laborid või Moshe Safdie legoklotsilik kortermaja Habitat ‘67 Montreali Expol. „Kuraatori põhjaliku, mitmeaastase rahvusvahelise uurimistöö tulemusena sündis näitus, mis tõi esile ehitusinsenerinduse valdkonna suurkuju August Komendandi seni vähetuntud rolli Eesti ja maailma 20. sajandi arhitektuuriloos,“ märkis žürii. Esitatud ainulaadset materjali toetas esteetiliselt väljapeetud näitusekujundus.
Foto: Marje Eelma
Link: https://bit.ly/3kRF5ww
Rekonstrueerimise preemia
Narva linnuse konvendihoone rekonstrueerimine
Kalle Vellevoog (JVR), Tiiu Truus (Stuudio Truus)
Narva linnuse ida- ja lõunatiiva rekonstruktsioon on erakordne, arvestades, et tegu on sõdades tugevalt kannatada saanud mälestisega, mida on restaureeritud aastakümneid. Kalle Vellevoogi ja Tiiu Truusi kavandatu on 21. sajandi vääriline. Uus eristub selgelt, lisatud osad on nüüdisaegsed, kavandatud professionaalsel tasemel, tasakaalukad ja olnu suhtes lugupidavad. Ümberehituse tulemusena on linnus muutunud külastajale „loetavaks“, hoone on diskreetselt varustatud tänapäevase tehnikaga ning esile on toodud linnuse kujunemislugu oma eheduses ja mitmetahulisuses. Žürii hindas kõrgelt varasemate, 1970.–1980. aastate restaureerimiskihistuste säilitamist ja eksponeerimist, on ju needki juba osa ajaloost.
Foto: Kalle Veesaar
Link: https://bit.ly/2Kz0wpL
Arhitektuurialase tegevuse preemia
Valga linnaarhitekt Jiří Tintěra
Žürii hinnangul on laureaat haruldane linnaarhitekt, kellel on missioon ja visioon, kes teeb ilmselgelt palju rohkem, kui otsesed tööülesanded ette näevad ja tööpäevas on tunde. Tänu Jiři tegevusele on Valga arhitektuuri- ja linnaehituslikud küsimused olnud rohkem pildil kui nii mõnegi palju suurema linna teemad. 2019. aasta lõpul kaitstud doktoritöös vaatleb Jiři kahanevate linnade temaatikat laiemalt. Sama teemaga tegeleb ta Eesti näituse kaaskuraatorina 2021. aastal toimuval Veneetsia arhitektuuribiennaalil. „Väekas Valga linnaarhitekt, kelle pühendunud tegutsemine on toonud uue hingamise kohalikku linnaruumi ja tõmmanud laiemalt tähelepanu kahanevatele linnadele,“ lisas žürii.
Foto: Kaupo Kikkas
Link: https://bit.ly/3pUHgmU
EESTI ARHITEKTIDE LIIDU AASTAPREEMIAD 2020
Arhitekti aastapreemia žürii: rahvusvaheliselt tunnustatud Soome arhitekt Samuli Woolston (ALA Architects).
Preemia VÄIKE žürii: arhitektid Indrek Allmann ja Karli Luik, maastikuarhitekt Lidia Zarudnaya ning kirjanik Jan Kaus
Tudengipreemia žürii: arhitektid Peeter Pere, Marika Lõoke, Kersti Nigols
Arhitekti aastapreemia 2020
Maarja Kask, Ralf Lõoke, Andro Mänd, Margus Tamm, Märten Peterson (Salto Arhitektid)
Fotografiska hoone on osa eri ajastute tööstusarhitektuuri koondavast Telliskivi loomelinnakust, mille kollaažilikku olemust arvestades on ehitisel oluline roll üldise miljöö kujundamisel. Arhitektid toetusid mahajäetud depoohoone romantilisele hõngule ning žürii hinnangul on kõige kõnekam ja üllatavam samm mitte punase tellise säilitamine, vaid fassaadi asendamine uue, selge ja suurema tellisekuubikuga. Hoones on palju huvitavaid nüansse, näiteks kõrge betoonist trepišaht, mis suunab külastaja lihtsajoonelisest trepist üles galeriidesse, ning moodne katuserestoran. Restoranikorrus on klaasist, et tagada kaunis panoraam, kuid see ei ole klassikaline katuseterrass, vaid pigem ebaharilikul tasapinnal paiknev linnaväljak, kuhu viib mööda fassaadi üles roniv kitsas astmeline tänav. Arhitektuuriliste otsuste otsekohesus on veenev ja silmapaistev.
Foto: Terje Ugandi
Link: https://bit.ly/3lZl20q
Preemia VÄIKE
Peeter Pere, Eva Kedelauk (Peeter Pere Arhitektid)
Sõrve sääre otsas Reedu talu maadel asuv kuur on väike mitte ainult mastaabilt, vaid ka hoiakult. „Kui teised objektid nõuavad tähelepanu, siis kuur on tõmbunud eemale ja endasse. Hoone ei tundu nõudvat vaatleja pilku, vaid on valmis selle endasse laskma. Pealegi, kuigi kuurid on oma olemuselt vägagi asised kohad, asjade panipaigad, mõjub kõnealune ehitis pigem kui mõtete hoidla,“ leidis žürii. Kuuri keskel asub avatud lõik, mis võimaldab pidevat kontakti ümbritsevaga, nii et ruum kandub maastikule ja maastik ruumi. Hõredama seinaga keskosa võib olla ebapraktiline, ent see otsekui illustreerib elu ennustamatust – seda, et maailma eest on võimatu peitu pugeda.
Foto: Eva Kedelauk
Link: https://bit.ly/37gD2gX
Preemia VÄIKE
Sille Pihlak ja Siim Tuksam (Arhitektuuripraksis PART)
Kõrgepingeliini nurgamast Soorebane on roostetatud terasest 45 meetri kõrgune taristudisaini objekt, mis on silmapaistev maamärk nn Risti ristis ja märgib saabumist Läänemaale. Objekti haruline vorm on igast küljest kordumatu ja selle ilme erinevates ilmastikuoludes varieeruv. Soorebane kaalub üle 30 tonni. Eesti esimene disainmast valmistati Rumeenia tehases ja toodi Eestisse kolme veokiga 11 osas. Disainmast tekitas žüriiliikmete hulgas kõige elavamat arutelu. „Sattusime objekti esimest korda vaatama pimedas, tähistaeva all, mistõttu mõjus rajatis nagu üleelusuurune astronoomiline seadeldis. Sedavõrd kummalisest loomingulise veidruse ja asise logistika põimumisest oli meil võimatu mööda vaadata,“ jagas žürii muljeid.
Foto: Tõnu Tunnel
Link: https://bit.ly/2USxtzd
Tudengipreemia 2020
Madli Kaljuste, EKA arhitektuuri ja linnaplaneerimise eriala magistritöö “Projekteerijate maja” eest
Tudengipreemia laureaat võlus žüriid õnnestunud teemavalikuga – südalinna ühest kesksemast modernistlikust ehitisest on saanud justkui ühiskonna heidik. Töö tegeleb pärandi, iganemise ja muutuse mõistetega ning selle keel pole arhitektile omaselt asjalik, vaid võrreldav luuletusega, mille mõistmine sõltub vastuvõtja meeleolust.
EESTI SISEARHITEKTIDE LIIDU AASTAPREEMIAD 2020
Žürii: sisearhitektid Mari Koger, Kaire Kemp-Tišler ja Toomas Korb, arhitekt Kalle Komissarov ning kunstiteadlane Evelyn Fridolin
Narva linnuse konvendihoone rekonstrueerimine
Kalle Vellevoog (JVR), Tiiu Truus (Stuudio Truus)
„Eesti kõige idapoolsem kultuurimajakas on teinud läbi väärika uuenduskuuri. Vana kehand ja selle uus sisu moodustavad äärmiselt orgaanilise terviku ning ausalt öeldes ei kujutagi praegu ette, et seal oleks kunagi midagi muud olnud,“ leidis žürii. Kuidas kohandada linnus nii, et see vastaks tänapäeva vajadustele, rikkumata samas ajalooliselt väärtuslikku? Rekonstruktsiooniprojekti autorid lähtusid kahest olulisest põhimõttest. Esiteks peab kõik lisanduv selgelt eristuma vanematest kihistustest ja esindama tänapäevast arhitektuuri selle parimas mõttes. Teiseks peab kõik, mis ajaloolisele hoonele lisandub, olema algset ehituskehandit rikkumata vajaduse korral tagasipööratav, juhul kui tulevikus peaksid restaureerimise põhimõtted muutuma.
Fotod: Kalle Veesaar
Link: https://bit.ly/2J7XXtR
Aet Kiivet, Kätlin Ölluk (Nobe Design)
„Nagu nõelasilmast tulnud ning perfektsuseni lihvitud „totaaldisain“ annab kogu hoonele uue mõõtme. Ruum, selle kasutus ja seal pakutavad teenused on põimunud üheks sümpaatseks tervikuks,“ märkis žürii. Kõik algas Velveti loodud uuest hotelliteenuste disainist, mis nägi ette ka täiesti uudse kontseptsiooniga siselahendust. Tulemus pidi olema selline, et klient tunneks ennast mõnusalt, nagu sõpra külastades. Loodava ruumiga taotleti, et külastaja tahab veeta vaba aega esimese korruse ühisruumis: vaadata televiisorit, lugeda raamatut või kohtuda sõpradega, mängida lauamänge ja pidada töökoosolekuid – nimelt on restorani ja avatud kontori alale oodatud needki, kes hotellis ei ööbi. Kadrioru pargi lähedus inspireeris looma hotelli verandalikku atmosfääri ning lõpptulemus on helge ja särav.
Foto: Tõnu Tunnel
Link: https://bit.ly/2UQBWTd
Hanna Karits, Jan Skolimowski, kaasa töötasid Kadri Ruusna, Jaanus Saarepera
Lincona uuendatud salongi sisearhitektuuri lahenduse ja värske visuaali loomise kõrval on ehk veelgi olulisem valminud ruumi kaudu firma ärimudeli ümbermõtestamine ja parema kliendikogemuse loomine. Saalis on kõige olulisemal kohal põrandakattematerjalide väljapanek, mis koosneb 6000 näidisest. Sisearhitektide jaoks oligi üks aeganõudvamaid ülesandeid tootevaliku süstematiseerimine, et luua alus selle paigutamisele ja näitamisele. „Laitmatu funktsionaalsusega ruum loob nii sundimatu õhustiku, et kutsub vabatahtlikult seal oma aega veetma. Müügisaal ja kogu ülejäänud kontoripind on muudetud materjalide raamatukoguks, mis on lihtne kontseptsioon, kuid sellisel tasemel lahendatuna erakordne,“ kommenteeris žürii.
Foto: Terje Ugandi
Link: https://bit.ly/3fy7y9K
Vello Asi nimeline tudengipreemia – Semele Kari
Koostöös Eesti Kunstiakadeemia sisearhitektuuri osakonnaga väljaantava nimelise tudengipreemia saaja kannab edasi legendaarse sisearhitektuuri õppejõu Vello Asi väärtushoiakuid – tema põhimõtteid, eetikat, suhtumist töösse ja loomingusse.
EESTI MAASTIKUARHITEKTIDE LIIDU AASTAPREEMIAD 2020
Žürii: Soome maastikuarhitektide liidu president Pia Kuusiniemi, maastikuarhitektid Sulev Nurme ja Laura Männamaa, urbanist-linnaplaneerija Kristi Grišakov ning arhitekt Elo Kiivet
Linnasüda
Ülle Maiste (AT HOME), Diana Taalfeld (NU arhitektuur), Anne Saarniit (ubin pluss), Roomet Helbre, Taavi Kuningas (TEMPT)
Linnasüdamete uuendamine jätkub veel hoogsalt, mistõttu väärisid need omaette kategooriat. Žürii kinnitusel hinnati Elva linnasüda parimaks haruldaselt kiire konsensusega. „Elva uus linnasüda tähendab, et Elva linnal on nüüd keskväljak, mida ei ole varem linna eripära tõttu olnud. See on tõeliselt elav keskus väikesele aedlinnale, koht igaühele, kust leiab väga erinevaid tegevuspaiku. Hubane atmosfäär ja lõpuni viimistletud inimmõõtmelisus koos meeldivalt orgaanilise ruumiga seob tervikuks peatänava otstes olevad maamärgid ja erinevad teljed järve ääres,“ nentis žürii. Elva uue keskväljaku puhul õnnestus enim see, et väljak ja rekonstrueeritud tänav on toonud inimesed tagasi linnaruumi.
Foto: Ragnar Vutt
Link: https://bit.ly/3majC3a
Hooviruum – Uus-Veerenni elamuala sisehoov
Mirko Traks, Uku Mark Pärtel, Kristjan Talistu, Juhan Teppart, Karin Bachmann (KINO maastikuarhitektid)
Uus-Veerenni kvartali sisehoov on poolprivaatne taskupark, mis on mõeldud igapäevaseks kasutamiseks eelkõige hoonete elanikele, kuid samas paistab taskupark tänava poolt lopsaka oaasina, kuhu on võimalik sisse vaadata ja astuda. Uute kortermajade juures on mõnusast ja tegevusrohkest väliruumist saanud oluline argument kodukoha valikul ja seda kasutavad oskuslikult ka arendajad. Veerenni elamuala sisehoovi ühine elamisruum näitab oma tõelist tähendust. Jagatud kasvuhooned loovad sotsiaalse koha, kus aiatöö kõrval naabritega kohtuda. Väga hästi peidetud tehniline taristu ja elemendid, moodne materjalikasutus ning üllatav läbipaistev võrekatus maa-aluse parkla kohal tekitavad lööva ja kutsuva ruumikogemuse. Väga põhjalikult on läbi mõeldud vihmavee ärajuhtimise lahendus, mis teeb kummarduse koha algsele eesmärgile (Veerenni).
Foto: Tiit Veermäe
Link: https://bit.ly/399MW6A
Avalik ruum – Vastseliina piiskopilinnuse kabeli ja linnuse väliala
Kersti Lootus, Katri Soonberg, Kadri Uusen, Siim Lootus (Lootusprojekt)
Avaliku ruumi preemia saanud Vastseliina piiskopilinnuse väliala on žürii hinnangul tõeliselt suure väega koht, kus tuleb kiita maastikuarhitektide julgust teha pigem vähem kui rohkem. „Neil on õnnestunud vältida kõige suuremat ohtu ehk ülekujundamist. Kogu lahendus on äärmiselt delikaatne, intrigeerivad on kabeli õrna heliruumiga ehitatud nn nähtamatud seinad, mis panevad külastaja peatuma ja mõtlema või mediteerima,“ arvas žürii. Ümbritsev maastik tõuseb uute vaadete ja teeradade-platvormidega hästi esile. Välialad haaravad enda alla parkla, endise Piiri kõrtsi sepikoja, Vastseliina-Meremäe-Kliima maantee ülekäigu, Piiri kõrtsi, kelder-kabeli, uue Palverännumaja ümbruse ja linnuse varemete ala.
Foto: Maris Tomba
Link: https://bit.ly/35WGrC1
Eripreemia – Võru linnavalitsus
Võru linnavalitsus pälvib aastapreemia pikaajalise järjepideva töö eest nüüdisaegse, inimsõbraliku ja rohelise elukeskkonna loomisel. Märkimisväärsed avaliku ruumi projektid said alguse 2006. aastal Võru Kesklinna pargi rajamisega, 2009. aastal avati Tamula järve promenaad, arendustööd jätkusid 2013. aastal uuendatud Katariina alleega. 2019. aastal valminud Koreli oja rekreatsiooniala koos seal korraldatud istutustalgutega kinnistavad uue keskväljakuga Võru linnavalitsuse arengutahet ja edukat avaliku ruumi tervikuks ühendamise oskust. Ühelegi linna külalisele ei jää märkamata Võru tänavaruumi kõrge kvaliteet – tänavahaljastus on silmatorkavalt hea ja eristub Eestis iseäranis väikelinnade võrdluses. Seega toob žürii aastapreemia laureaadi puhul esile suure pildi nägemist, julgust visioone luua ja neid ellu viia.
Foto: Margus Muts
Link: https://bit.ly/3lXBVsD
RUUMIPUBLIKATSIOONI AASTAPREEMIAD 2020
Žürii: kuraator ja kunstikriitik Maarin Mürk
Laureaatide portreed: https://bit.ly/2J4dlrr
Arhitektuuriajakirja MAJA aastapreemia
Toomas Tammis, „Suure-Jaani on saanud juurde tüki (kesk)linna“
Žürii hinnangul on tegemist kvaliteetse arhitektuuriarvustuse näitega. Artikkel annab ülevaate Suure-Jaani uuest tervisekeskusest, mis loob eeldused Suure-Jaani keskuse sünniks. Autor selgitab, miks hoone on õnnestunud ning käsitleb selle panust linnaruumi, suhestumist ümbritseva keskkonnaga ja mõju avalikule ruumile nii praegu kui planeeritavas tulevikus. „Tekst köidab erineva taustaga lugejat, nii erialaringkondi kui tavainimest, tähelepanu juhitakse kannatlikult ja täpselt valminud maja eri osadele. Mõõdetud toon, selge väljendusviis, aga ei ole kuskilt otsast igav lugeda, kirjutaja enda lugupidamine ja rõõm on tajutavad ning haaravad kaasa. Tekib soov külastada, artikkel näpus, et kohapeal detailid ise uuesti täpselt üle kogeda!“ leidis žürii.
Artikkel: https://ajakirimaja.ee/toomas-tammis-suure-jaani-on-saanud-juurde-tuki-kesklinna/
Foto: Kristjan Mõru
Link: https://bit.ly/36Z5J1D
Kultuurilehe Sirp aastapreemia
Elo Kiivet, „Kivist naised on nähtamatud“
Autor kirjutab, et naiste eemalejäämine ühiskondlikelt jõupositsioonidelt väljendub ka linnaruumis – liiga vähe on neile eraldatud tähelepanu tänavanimega või lubatud aupaistet monumendiga. „Nii naiste nähtavus ühiskonnas laiemalt kui ka monumendid kui sellised on päevakajaline teema, mis on ette võetud vähekajastatud nurga alt. Tõstatab küll järjekordse teema, mis avalikus ruumis kõik nihu on, aga teksti hoogsus ei lase lugejal niisama masendusse langeda, vaid tekitab tahtmise barrikaadidele joosta,“ kommenteeris žürii. „„Aga miks siis ikkagi on nii palju tolmu ja tuvisitta koguvaid ajaloolisi mehekujusid?“ Kohe jooksma ei saa siiski hakata, enne ärgitab mõtlema, mis see lahendus siis oleks – kvoodid? Programmiline naiste kujude püstitamine? Meeste kujude mahavõtmine? Siit saaks hea arutelu!“ Tekstis esinevad nutikad väljendid – „pronkslagi“ ja „kehm“ – võiksid käibele minna.
Artikkel: https://sirp.ee/s1-artiklid/arhitektuur/kivist-naised-on-nahtamatud/
Foto: Eveliis Padar
Link: https://bit.ly/2UQEnoP
*
Eesti Arhitektuuripreemiad algatati 2015. aastal selleks, et ühiselt tunnustada Eesti ruumiloome valdkonna silmapaistvamaid saavutusi. Kõikide nominentidega saab tutvuda kodulehel arhitektuuripreemiad.ee. Pikemalt võib kõikidest nominentidest ja laureaatidest lugeda väljaannetes Eesti Arhitektuuripreemiad 2020 ja Ruumipilt 2020, mida saab soetada Eesti suurimatest raamatupoodidest või tellida arhitektuuripreemiate kodulehe kaudu.
Preemiate väljaandmist toetab ja sündmuse peatoetaja on Eesti Kultuurkapital.
Sündmuse suurtoetaja on Thermory
Sündmuse toetajad: Lincona, Floorin, Fagerhult, Wermstock, Jung, Juhani Puukool, Aluprof/VBH Estonia, Extery
Sündmuse peapartnerid: Eesti Kultuurkapitali arhitektuuri sihtkapital ja MTÜ Arhitektuurikirjastus
Sündmuse korraldajad: Eesti Arhitektide Liit, Eesti Sisearhitektide Liit, Eesti Maastikuarhitektide Liit
PRESSITEATE SAAB ALLA LAADIDA SIIT
Selgunud on MAJA ja Sirbi ruumipublikatsiooni preemia nominendid
2.11.2020
Preemiale kandideerisid 43 eelmise aasta sügisest praeguseni ilmunud artiklit.
Laureaadid valis välja kuraator ja kunstikriitik Maarin Mürk, kelle sõnul valitseb arhitektuuriartiklite hulgas eluterve mitmekesisus: „Ei ole nii, et kirjutatakse ainult erialaringkondadele arusaadavas salakeeles – iga lugeja, kes natukenegi mõtleb meid ümbritseva ehitatud keskkonna peale, kes märkab uusi hooneid ja muutuseid linnaruumis, leiab nii Majast kui Sirbist endale kvaliteetse vestluspartneri.“
MAJA peatoimetaja Kaja Pae leiab, et MAJA artiklipreemia nominendid esindavad valikut ajakirjas ilmuvatest erinevat tüüpi lugudest: „On nii suure südamega kirjutatud arhitektuurikriitikat, erialast mõtet edendavaid tekste, meisterlikku ruumiloome olemuse selgitamist, tõenduspõhist lähenemist kui ka mängulisemat pilku.“
Kultuurilehe Sirp arhitektuuritoimetaja Merle Karro-Kalbergi sõnul on ruum kultuuri osa, ehitatud keskkonna mõtestamine ja selle üle arutamine aitab meil ennast ja ümbritsevat mõista ning selle läbi ka parema ruumi järgi küsida. „See ongi Sirbi arhitektuurirubriigi artiklite, arvustuste, esseede ja mõtiskluste eesmärk,“ sõnab ta.
MAJA peatoimetaja Kaja Pae ütleb, et teist aastat järjest on publikatsioonipreemia žüriiliikmeks kutsutud spetsialist väljastpoolt ruumieriala: „Nii nagu meid ümbritsev hea keskkond, on ka hea arhitektuuritekst dialoogis ühiskonnaga.“
Arhitektuuriajakiri MAJA ja kultuurileht Sirp annavad preemia mõlema väljaande parimale ruumiloomealasele artiklile. Hinnatakse nii kriitikat, esseistikat kui ka arhitektuurivälja piire avardavat uurimistööd. MAJA ja Sirp on Eesti peamised regulaarselt professionaalseid ruumivaldkonna artikleid avaldavad väljaanded.
Nominendid ajakirjast MAJA
Roland Reemaa, „Kes tegi?“
Toomas Tammis, „Suure-Jaani on saanud juurde tüki (kesk)linna“
Kaur Sarv „Tudulinna ’tööstusliku taganurga’ elustamisest“ ja Lauri Väinmaa repliik
Andres Kurg, „100 numbrit kriitilist arhitektuuridiskussiooni: vestlusring MAJA peatoimetajatega“
Kaisa Ling, „Vannistika“
Silver Sternfeldt, Aksel Part, Marju Randmer-Nellis, Julia Trunova, „Keskkonnapsühholoogia sisearhitektuuris“
Nominendid Sirbi arhitektuurikülgedelt
Elo Kiivet, „Kivist naised on nähtamatud“
Anna-Liisa Unt, „Longero“
Laura Linsi, „Kelle huvides on seatud eluruumidele nõuded?“
Mihhail Komaško, „Vihkamisest armastuseni“
Margit Mutso, „Must maantee ja punane soorebane“
Mats-Laes Nuter, „Võimatu vaid Tallinnas“
Laureaadid kuulutatakse välja Eesti Arhitektuuripreemiate auhinnagalal 9. detsembril Kultuurikatlas. Auhinnaks on MAJA ja Sirbi aastatellimus ning rahaline preemia. Toetab Eesti Kultuurkapital.
Kontaktid:
Kaja Pae, Eesti arhitektuuriajakirja Maja peatoimetaja,+372 5695 7067, kaja.pae at gmail.com
Merle Karro-Kalberg, kultuurilehe Sirp arhitektuuritoimetaja, +372 509 6562, merlekar at gmail.com
Kultuurkapitali arhitektuuri sihtkapitali aastapreemia 2020 nominendid
PRESSITEADE
12. oktoober, 2020
Kultuurkapitali arhitektuuri sihtkapitali aastapreemia nominendid
Kultuurkapitali arhitektuuri aastapreemiate valikus oli sel aastal kokku 43 kandidaati.
Selgusid Kultuurkapitali arhitektuuri sihtkapitali 2020. aasta preemiate nominendid. Preemiakandidaadid valis välja žürii, kuhu kuulusid sihtkapitali liikmetest tootedisainer Merike Rehepapp, arhitekt Koit Ojaliiv ja arhitektuuriajaloolane Mait Väljas ning külalisekspertidena sisearhitekt Maarja Valk-Falk, maastikuarhitekt Merle Karro-Kalberg, arhitektuuriajaloolane Liina Jänes ja arhitekt Emil Urbel.
Preemiakandidaadiks sai esitada objekte, mis valmisid perioodil 20.08.2019-20.08.2020, samuti lühema- või pikemaajalisi tegevusi. Žürii esimehe Emil Urbeli sõnul on märgiline, et objektid-laureaadid on alguse saanud avalikest arhitektuurivõistlustest. “Rõõmustav on, et head arhitektuuri sünnib ka väljaspool Tallinna ja Tartut. Oluline on ka see, et väljapaistvate ehitiste kõrval saame tunnustada innovatiivset mõtet ja tulevikku vaatavat visiooni,” lisas Urbel.
Arhitektuuripreemia laureaadid selguvad Kultuurkapitali arhitektuuri sihtkapitali ning Arhitektide Liidu, Sisearhitektide Liidu ja Maastikuarhitektide Liidu ühisel auhinnatseremoonial 9. detsembril. Kõigi valdkondade nominentidega on võimalik tutvuda siinsel ülevaatelehel.
Kultuurkapitali arhitektuuri valdkonna peapreemia ja elutööpreemia antakse laureaatidele üle Eesti Kultuurkapitali pidulikul tseremoonial järgmise aasta alguses.
Arhitektuuri kategooria nominendid
Fotografiska
Autorid: Maarja Kask, Ralf Lõoke, Andro Mänd, Märten Peterson, Kaisa Simon (Salto)
Kamari veelauapargi maja
Autorid: Peeter Pere, Eva Kedelauk (Peeter Pere Arhitektid)
Saue vallamaja
Autorid: Karli Luik, Johan Tali (molumba)
Sisekaitseakadeemia ja Tartu Ülikooli Narva kolledži ühine õppe- ja majutushoone
Autorid: arhitektuur: Markus Kaasik, Kerstin Kivila, Mihkel Meriste, Gert Guriev, Siim Tiisvelt, Pirko (3+1 arhitektid), sisearhitektuur: Kadi Karmann, Mari Põld, Ahti Grünberg, Tõnis Kalve (T43 sisearhitektid), maastikuarhitektuur: Edgar Kaare, Priit Paalo, Laura Männamaa (TajuRuum)
Tallinna Ülikooli Vita hoone
Autorid: Maarja Kask, Ralf Lõoke, Pelle-Sten Viiburg (Salto)
Türi Põhikool ja Spordihoone
Autorid: Risto Parve, Kai Süda, Margit Valma, Martin Kinks, Heldi Jürisoo, Marju Tammik (Karisma arhitektid)
Sisearhitektuuri kategooria nominent
Kohtla-Järve Gümnaasium
Autorid: Kerli Lepp (Kuup Disain), Pille Lausmäe-Lõoke (Pille Lausmäe Sisearhitektuuribüroo)
Rekonstrueerimise kategooria nominendid
Narva linnuse konvendihoone rekonstrueerimise I etapp
Autorid: Kalle Vellevoog (JVR), Tiiu Truus (Stuudio Truus)
Paks Margareeta
Autorid: Helen Oja, Raul Kalvo, Artur Staškevitš, Lauri Läänelaid, Andrea Miku (KOKO arhitektid)
Saku Vallamaja
Autorid: Alar Oruvee, Karmo Tõra, Mark Kovalenko (ROK-Projekt), Riin Luuk (PIN Arhitektid)
Maastikuarhitektuuri kategooria nominendid
Elva linnasüda
Autorid: Diana Taalfeld (NU Arhitektuur), Ülle Maiste (At Home), Anne Saarniit (ubin pluss), Roomet Helbre, Taavi Kuningas (TEMPT)
Võru keskväljak
Autor: Villem Tomiste (Stuudio Tallinn)
Kuressaare linnakeskus
Autorid: Häli-Ann Tooms (Häli-Ann Tooms Studio) ja Mari-Liis Männik ning Eela Samblik, Katrin Männik, Martin Noorväli ja Kairit Sõlg (Projekt Kuubis)
Disaini / disainialase tegevuse kategooria nominendid
Avaliku sektori innovatsioonitiim
Daniel Kotsjuba, Helelyn Tammsaar, Merilin Truuväärt, Kaisa-Maarja Pärtel
Kõrgepingeliini disainmast “Soorebane”
Autorid: Sille Pihlak, Siim Tuksam (PART)
N30 välimööbli seeria
Autorid: Pavel Sidorenko, Vitali Valtanen
Näituse kategooria nominendid
Näitus “Betoonist võlutud. Ehitusinsener August Komendant”
Kuraator: Carl-Dag Lige; ruumiline kujundus: Tomomi Hayashi (HGA); graafiline disain: Marje Eelma (Tuumik Stuudio)
Näitus “Suvila. Puhkamine ja arhitektuur Eestis 20. sajandil”
Kuraatorid: Epp Lankots, Triin Ojari; näituse kujundajad: Silver Liiberg, Kaur Stöör, Ülo-Tarmo Stöör (Öö-Öö arhitektid); graafiline kujundaja: Laura Pappa
Tegevuspreemia nominendid
Autovabaduse puiestee
Autorid: Tõnis Arjus, Ragnar Kekkonen, Maris Peebo, Anna-Liisa Unt
Jiří Tintěra – tegevuse eest Valgas
Raamat “Eesti linnaehituse ajalugu. Keskajast tsaariaja lõpuni”
Autorid: Lilian Hansar, Kaur Alttoa, Tiina Kala, Villu Kadakas, Ragnar Nurk, Oliver Orro, Anton Pärn, Toomas Tamla
Pildigalerii: http://bit.ly/arhitektuuri_sihtkapital2020
Uudis Kultuurkapitali kodulehel: https://www.kulka.ee/uudised/kultuurkapitali-arhitektuuri-sihtkapitali-aastapreemia-nominendid
Täiendav info:
Viktoria Toompere, Eesti Kultuurkapitali kommunikatsioonijuht, +3725068173; viktoria.toompere@kulka.ee
Liis Viira, Eesti Kultuurkapitali arhitektuuri sihtkapitali projektijuht, 699 9160, arhitektuur@kulka.ee.Kul
Eesti Sisearhitektide Liidu aastapreemia 2020 nominendid on selgunud!
Konkursile laekus 42 tööd, mille hulgast žürii valis välja 15 nominenti ja nendest omakorda 3 preemiasaajat.
Tänavuse konkursi töid hinnanud žürii koosseisu kuulusid: sisearhitektid Mari Koger, Kaire Kemp-Tišler ja Toomas Korb,arhitekt Kalle Komissarov ning kunstiteadlane Evelyn Fridolin.
„Hea on tõdeda, et Eesti sisearhitektuur on tasemel. Kõik tööd olid professionaalsed, mistõttu kedagi välja jätta oli keeruline. Rõõmustas, et tellijaid oli nii riiklikul tasandil, omavalitsuste hulgast kui ka erasektorist,“ kommenteeris žürii esimees Mari Koger.
„Žürii hindas sisearhitektuuri selle terviklikkuses, pidades oluliseks nii kontseptsiooni, ruumide funktsionaalsust kui materjalide kasutust. Tähelepanu köitsid läbimõeldud lahendused ja lõpuni viimistletud teostus. Et sünniks hea sisearhitektuur, on väga oluline see, kuidas autor suudab oma ideid kaitsta ja ellu viia,” lisas Mari Koger.
Eesti Sisearhitektide Liidu aastapreemia 2020 nominendid tööde konkursile laekumise järjekorras on:
1. Tartu Ülikooli ajaloomuuseumi püsinäitus “Minu elu ülikool” – saali sisearhitektuur koos ekspositsiooniga: Mari Kurismaa; graafiline kujundus: Mari Kaljuste.
2. Tartu Ülikooli Delta keskus – sisearhitektuur: Kaur Käärma, Illimar Truverk, Sander Aas (Arhitekt 11); arhitektuur: Arhitekt 11.
3. Narva linnuse konvendihoonerekonstrueerimine – arhitektuur ja sisearhitektuur: Kalle Vellevoog, Tiiu Truus; projekti meeskond: Andrus Andrejev, Martin Prommik, Lidia Zarudnaya, Annika Liivo, Arhitektuuribüroo JVR ja Stuudio Truus.
4. Lift 99 – sisearhitektuur: Riin Kärema ja Kerli Lepp (KUUP DISAIN), Kristi Prinzmann (Dokointerior); arhitektuur: Salto AB.
5. Terase loft – sisearhitektuur: Piret Noor.
6. Viimsi raamatukogu – sisearhitektuur Anne Määrmann (Bob OÜ), Kristi Prinzmann (Dokointerior); projektijuht: Mattias Agabus.
7. Advokaadibüroo Sirel & Partnerid – sisearhitektuur: Anne Määrmann (Bob OÜ), Kristi Prinzmann (Dokointerior).
8. Kohtla-Järve gümnaasium – sisearhitektuur: Kerli Lepp (KUUP DISAIN), Pille Lausmäe-Lõoke (PLSAB); arhitektuur: BOA arhitektid.
9. Eramu Kalamajas – sisearhitektuur: Kätlin Ölluk (Nobe Design).
10. Oru Hub Hotel – sisearhitektuur: Aet Kiivet ja Kätlin Ölluk, kaasa töötas: Kristin Boginski (Nobe Design); teenusedisain ja visuaalne indentiteet: Velvet.
11. Paksu Margareeta muuseum-külastuskeskus – sisearhitektuur: Helen Oja, Raul Kalvo, Artur Staškevitš, Lauri Läänelaid, Andrea Miku.
12. Lore bistroo – sisearhitektuur: Marit Ilison; projekteerija: Andrea Tamm.
13. Tallinna Kultuurikatla Gaasitorn/loovagentuur Age Creative – sisearhitektuur: Urmas Lilleorg (Creative Fuel), Ursula Sõber; arhitektuur: KavaKava.
14. Lincona salong – sisearhitektuur: Hanna Karits, Jan Skolimowski; kaasa töötasid: Kadri Ruusna, Jaanus Saarepera.
15. Sisekaitseakadeemia Narva õppekeskus – sisearhitektuur: Mari Põld, Kadi Karmann, Ahti Grünberg, Tõnis Kalve (T43), kaasa töötas Merje Karu, arhitektuur: 3+1 arhitektid.
Preemiate võitjad tehakse teatavaks kolmapäeval, 09. detsembril 2020 arhitektuurivaldkonna ühisel pidulikul auhinnatseremoonial Eesti arhitektuuripreemiad 2020, kus lisaks aastapreemiate žürii valikule kuulutatakse välja ESLi juhatuse ja Eesti Kunstiakadeemia sisearhitektuuri osakonna koostööna väljaantava Vello Asi nimelise tudengipreemia saaja.
Nominentidest koostatakse virtuaalne ühisnäitus ja antakse välja raamat „Ruumipilt 2020“.
ESLi aastapreemiaga kaasneb meene, mille autoriks on Bruno Tomberg, ning rahaline preemia, mille väljaandmist toetab Eesti Kultuurkapital. Sisearhitektuuri preemiaid antakse välja järjekorras juba 43. korda.
Selgusid Eesti Maastikuarhitektide Liidu aastapreemia 2020 nominendid!
Maastikuarhitektide liidu aastapreemiatele laekus sel aastal rekordilised 34 projekti.
Žürii valis nende hulgast 12 nominenti neljas kategoorias.
Linnasüda
Elva Linnasüda – arhitektid Ülle Maiste, Diana Taalfeld, Anne Saarniit, Roomet Helbre ja Taavi Kuningas
Kuressaare linnakeskus – autorid Häli-Ann Tooms, Mari-Liis Männik, Projekt Kuubis
Paldiski linnaväljak – autorid Madis Vaikmaa, Martin Saarnak, Rait Aas
Avalik ruum
Eesti Meedia hoone väliruum – maastikuarhitektid Mirko Traks, Uku Mark Pärtel, Kristjan Talistu, Juhan Teppart ja Karin Bachmann
Tartu Ülikooli Delta keskuse väliruum – maastikuarhitektid Kadi Nigul ja Kristian Nigul, arhitektid Illimar Truverk ja Sander Aas
Vastseliina piiskopilinnuse väliala – maastikuarhitektid Kersti Lootus, Katri Soonberg, Kadri Uusen ja Siim Lootus
Hooviruum
Kopli liinide F1 kvartali sisehoov – maastikuarhitekt Kaie Kuldkepp
Päeva park – maastikuarhitektid Kerttu Kõll ja Maarja Tüür, haljastuse konsultant Maarja Gustavson, arhitekt Anu Tammemägi
Uus-Veerenni elamuala sisehoov – maastikuarhitektid Mirko Traks, Uku Mark Pärtel, Kristjan Talistu, Juhan Teppart ja Karin Bachmann
Eripreemia
Autovabaduse puiestee – autorid Tõnis Arjus, Ragnar Kekkonen, Maris Peebo, Anna-Liisa Unt
Helle Väärsi
Võru linnavalitsus
Žüriisse kuulusid maastikuarhitektid Pia Kuusiniemi (Soome), Laura Männamaa ja Sulev Nurme, urbanist-linnaplaneerija Kristi Grišakov ning arhitekt Elo Kiivet.
„Väga hea meel on näha, et maastikuarhitektuuri osa hea elukeskkonna kujundamisel on aina rohkem hakatud väärtustama, ning seda näitab ka eelmisest aastast kaks korda rikkalikum saak. Esitatud on töid tervest Eestist ja ka väga väikestel kohtadel on ette näidata nii mõnigi heatasemeline projekt. Stiililiselt oli pilt mitmekesine, mõõtu võtsid nii päris väikesed objektid kui ka suurejoonelised linnaruumi ümberehitused. Kõik see tegi žürii töö päris keeruliseks, kuid raske valik näitab ka kvaliteedi taset,“ hindab esitatud projekte žürii esinaine Elo Kiivet.
„Linnasüdamete uuendamine jätkub veel hoogsalt, mistõttu väärisid need omaette kategooriat. Avalikus ruumis paistsid silma väga eriilmelised ja tundlikud lahendused, mis järgisid julgelt minimalistlikku, kuid väga kohatundlikku joont. Uute kortermajade juures asuvast mõnusast ja tegevusrohkest väliruumist on saanud oluline argument kodukoha valikul ja seda kasutavad oskuslikult ka arendajad. Lisaks tõusid esile täiesti erilised projektid, mille väärtus ulatub pelgast ruumikujundamisest palju kaugemale,“ lisab Kiivet.
Nominentide galerii avalikustatakse arhitektuuripreemiate ühisel kodulehel arhitektuuripreemiad.ee alates oktoobrist ning trükises „Eesti arhitektuuripreemiad 2020“ alates 9. detsembrist.
Eesti Maastikuarhitektide Liidu aastapreemiate laureaadid kuulutatakse välja 9. detsembril arhitektuurivaldkonna auhinnatseremoonial Eesti Arhitektuuripreemiad 2020, mida korraldavad arhitektide, maastikuarhitektide ja sisearhitektide liidud ühiselt.
Eesti Maastikuarhitektide Liidu aastapreemia on rahaline, selle väljaandmist toetab Eesti Kultuurkapital.
Eesti Arhitektuuripreemiad 2020 nominendid on selgunud
Tartus jagati 2019. aasta arhitektuuripreemiaid
PRESSITEADE
6. detsembril Tartus Kammivabrikus toimunud pidulikul auhinnatseremoonial jagati välja tänavused arhitektuuripreemiad, millega tunnustati Eesti arhitektuurivaldkonna säravamaid tegijaid, teoseid, loovmõtteid ja edendajaid.
Arhitektuuriaastat kokkuvõtval auhinnatseremoonial kuulutasid aastapreemiate laureaadid välja Eesti Kultuurkapitali arhitektuuri sihtkapital ning loomeliidud Eesti Arhitektide Liit, Eesti Sisearhitektide Liit ja Eesti Maastikuarhitektide Liit. Lisaks tunnustati auhinnatseremoonial ka ruumiloome valdkonna tulevasi tähti ehk tudengeid ning uudisena anti tänavu esimest korda välja arhitektuuriajakirja Maja ja kultuurilehe Sirp ruumipublikatsiooni aastapreemiad.
„2019. aasta oli ruumikultuurile erakordselt hea. Ruum muutub aina olulisemaks, sellest annab tunnistust ka arhitektuuripreemiatele esitatud tööde rekordarv. Aastat jääb iseloomustama edukas rahvusvaheline koostöö ning kvaliteetse avaliku ruumi jõudmine ka väiksematesse Eesti nurkadesse,“ võttis aasta kokku tänavuse Arhitektuuripreemiate auhinnatseremoonia peakorraldaja, Eesti Maastikuarhitektide Liidu juhatuse esinaine Kristiina Kupper.
„Laureaatide hulgast leiame nii ühiskondlikult ainulaadseid objekte, mis mõjuvad rahvuslikult ja rahvusvaheliselt märgiliselt nagu Eesti Kunstiakadeemia uus hoone või Kommunismiohvrite memoriaal Maarjamäel. Näeme ka, et ruumil on sotsiaalne mõõde, mis toetab elu erilisi hetki nagu lastehaigla vastsündinute osakond. Ruumi eri aspektide üle on mõtiskletud näituste ja ruumieksperimentide abil. Regionaalselt on kahtlemata tähtis linna tihendav ja ruumiliselt ümber mõtestav Valga uus keskväljak,“ tõi Kristiina Kupper mõned näited.
„Eriliselt tahaks välja tuua õnnestunud koostööprojektid. Näiteks helge ja karge Arvo Pärdi keskus, millest sai musternäide tõhusast ja usalduslikust koostööst tellija, arhitektide ja ehitajate vahel. Erialadevahelise koostöö üheks suurepäraseks näiteks on tänavu mitu preemiat pälvinud Eesti Kunstiakadeemia uus hoone, mille loomisel töötasid üheskoos EKA vilistlased – arhitektid, sisearhitektid ja maastikuarhitektid – panid loovtöösse oma hinge ning pürgisid ühise eesmärgi poole. Tulemus on uus avatud maja, keskkond, mille ruumi saavad edasi muuta ja mõjutada juba need, kes seal praegu toimetavad,“ sõnas Kupper.
„Rõõmu teeb, et Baltimaade arhitektid on ühendanud jõud ning koostöö tulemusel valmis riigipiire ületav Balti riikide esimene ühine ekspositsioon Veneetsia arhitektuuribiennaalil. Koostööd hinnati kõrgelt ka Tartu linnale järjepideva töö preemia andmisel. Vast aga kõige laialdasem koosloome päädis Paides ajutiste keskväljaku lahenduste eksperimentidena. Seda kõike on žürii ka kõrgelt hinnanud,“ lisas Kristiina Kupper.
Eesti Kultuurkapitali arhitektuuri sihtkapitali aastapreemiad 2019
Žürii: sisearhitekt Pille Lausmäe-Lõoke, arhitektid Emil Urbel ja Peeter Pere, maastikuarhitekt Anna-Liisa Unt, tootedisainer ja Eesti Kunstiakadeemia õppejõud Merike Rehepapp, kunstiteadlane Andres Kurg, urbanist Teele Pehk.
Eesti Kultuurkapitali peapreemia arhitektuuri valdkonnas – Arvo Pärdi keskus
Fuensanta Nieto, Enrique Sobejano (Nieto Sobejano Arquitectos)
Kultuurkapitali peapreemia arhitektuuri valdkonnas antakse laureaatidele üle Kultuurkapitali auhinnatseremoonial 31. jaanuaril.
Žürii kommentaar:
„See hoone sulandub ümbritsevasse loodusesse, aga lisab sinna samal ajal ka täiesti uut tüüpi ruumi, mis on justkui ümbritsevaga samas rütmis. Männimetsa ja mustikaväljade keskel paiknev uusehitis on justkui tempel vaikusele ja hoolega valitud helidele. Keeruline ruumiprogramm on väga meisterlikult organiseeritud üheks voolavaks tervikuks, säilitades samas ruumide erineva iseloomu ja seostades neid ümbritsevaga erineval moel, iga detail on viimseni läbi töötatud ja toimib üldise tervikuga kooskõlas.“
Fotod: Roland Halbe, Kaupo Kikkas, Paco Ulman, Tõnu Tunnel
Arhitektuur – Eesti Kunstiakadeemia uue hoone arhitektuur
Joel Kopli, Koit Ojaliiv, Juhan Rohtla, Eik Hermann, Kalle Komissarov, Rene Sauemägi (KUU arhitektid)
Žürii kommentaar:
„Uus EKA maja on loonud Põhja puiestee ja Kotzebue tänavate vahele uue keskkonna, kus kihab nii ratastest, õpijanust kui pulbitsevatest ideedest. Uus EKA on ruumiline nähtus, mille üle on õnnelikud ja uhked needki, kes igapäevaselt kunstiakadeemiaga seotud ei ole. Hästi toimiv õpi- ja loomekeskkond, eri aegadel ehitatud mitme maja sujuv ühendamine toimivaks tervikuks, inspireeriv ruumistruktuur. Arhitektidel on õnnestunud EKA Tartu maantee hoone vaim uude koolimajja üle tuua“.
Foto: Tõnu Tunnel
Rekonstrueerimisprojektid – KAOS Arhitektid
Tunnustus kolme rekonstrueerimisprojekti eest: Haapsalu piiskopilinnuse külastuskeskus-muuseum, Park Hotell Viljandi, Eesti Suursaatkond Moskvas
Žürii kommentaar:
„Žürii tunnustab kogu bürood kolme tervikliku rekonstrueerimistöö eest: Haapsalu linnuse külastuskeskus-muuseum, Viljandi Park hotell ja Eesti Suursaatkond Moskvas. Tundlik detailikäsitlus, austav suhtumine ajaloolisse pärandisse, vana ja uue arhitektuurikeele professionaalne ühendamine tervikuks. KAOSe töödes on antud võrdne võimalus erinevatel aegadel loodud kihistustele. Alati on lisaks aupaklikkusele lisatud midagi teravat ja uuenduslikult kontrastset, mis hoiab pinevust ja ärgitab ammu harjunud pilti uuesti tõsiselt üle vaatama.“
Foto: Terje Ugandi (Eesti Suursaatkond Moskvas, Park Hotell Viljandi), Tõnu Tunnel ja Vendo Jugapuu (Haapsalu piiskopilinnuse külastuskeskus-muuseum)
Hea avalik ruum – Kommunismiohvrite memoriaal ja ohvitseride mäleustusmärk Maarjamäel
Kalle Vellevoog (JVR Arhitektid), Jaan Tiidemann (Ninja Stuudio), Tiiu Truus (Stuudio Truus). Haljastus: Lidia Zarudnaya. Skulptor: Kirke Kangro.
Žürii kommentaar:
„Lahendus täiendab varasemalt loodud kompleksi ühtaegu delikaatselt ja jõuliselt: olemasolevasse tervikusse otseselt ei sekku, ent uus, teravalt maasse lõikav episood on vormistatud mälestusvälja hästiloetava jätkuna. Nii memoriaali panus meie aja- ja kultuurilukku kui selle kvaliteet hea avaliku ruumina on kõhklemata kõrget tunnustust väärt. Tegu on rajatisega, mis suudab ühiskonda siduda.
Foto: Tõnu Tunnel, Arne Maasik, Martin Siplane
Näituse kureerimine – näitus „Oma tuba. Feministi küsimused arhitektuurile“
Ingrid Ruudi
Žürii kommentaar:
„Mahuka uurimistaustaga näitus, mis tõstatab olulisi küsimusi arhitektuuri ja arhitektuuri-
institutsioonide soolisest kallutatusest. Peale sellist näitust on raske jätta muljet, et feminism ja soolisuse seadmine fookusesse on arhitektuuri jaoks pelgalt nišiteema. Loodetavasti tegi näitus tee lahti teistele sarnastele uurimustele arhitektuuri sotsiaalsest rollist.“
Foto: Reio Avaste
Näituse kureerimine – Eesti Arhitektide Liidu kuraatorinäitus „Liginull“
Eik Hermann, Mihkel Tüür, Rene Valner
Žürii kommentaar:
„Globaalne kliimamuutus sunnib arhitektuuri tähendust radikaalselt ümber mõtestama. Antud näitus käsitles teemat laiahaardeliselt: eramajast planeedi soojenemiseni. Autorid pakkusid oma analüüsi tulemusel konkreetseid lahendusi nii eratarbijale kui riigile tervikuna. Näitusel oli selge esitlusviis ja köitev kujundus. Plussiks oli ka veebis näitusematerjali arhiveerimine. Loodetavasti oli tegu teedrajava ettevõtmisega ja et nüüd on tee avatud kõikidele järgnevatele käsitlustele sellel põletaval teemal.“
Foto: Tõnu Tunnel
Eesti Arhitektide Liidu aastapreemiad 2019
Arhitekti aastapreemia žürii: arhitekt Lina Ghotmeh (Prantsusmaa)
Eramu preemia žürii: arhitektid Raul Vaiksoo ja Siiri Vallner, sisearhitekt Kätlin Ölluk, maastikuarhitekt Ülle Grišakov ja Leedu arhitekt Gintautas Natkevičius
Arhitekti aastapreemia 2019 – Eesti Kunstiakadeemia uus hoone
Joel Kopli, Koit Ojaliiv, Juhan Rohtla, Eik Hermann, Rene Sauemägi, Kalle Komissarov (KUU arhitektid)
Arhitekt Lina Ghotmeh: „Keerukate lahenduste, õige rütmi, proportsioonide, dimensioonide ja innovatsiooni tasakaalu valguses tuleb oma arhitektuuri siiruse poolest esile tõsta just Eesti Kunstiakadeemia hoonet ning tunnustada autorite innovatiivsust ja hoonekompleksi terviklikku lõimimist keerukasse linnakeskkonda.“
Foto: Tõnu Tunnel
Eramu 2019 – Lusthoone saun
Peeter Pere, Eva Kedelauk (Peeter Pere Arhitektid)
Eramu preemia žürii liige, Leedu arhitekt Gintautas Natkevičius:
„Eesti arhitektuuri väga kõrge tase avaldas mulle sügavat muljet. Lusthoone saun on väljendusrikas maamärk, autori signatuur looduses, samas väga peen ja poeetiline. Koos tagasihoidliku interjööriga liituvad siin kolm erinevat kihti: ajalugu, loodus ja moodsa arhitektuuri keel.“
Foto: Tõnu Tunnel; Tarvo Hanno Varres
Tudengipreemia 2019 – Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuri- ja linnaplaneerimise eriala magistritöö “Taskukohane eluase”
Veiko Vahtrik
Eesti Sisearhitektide Liidu aastapreemiad 2019:
Žürii: sisearhitekt Eeva Masso, sisearhitekt Liis Tarbe, arhitekt Karli Luik, kunstiteadlane Leele Välja ja välisliikmena sisearhitekt Vertti Kivi (Soome)
Margit Argus, Margit Aule, Kaiko Kerdmann (KAOS Arhitektid)
Žürii kommentaar:
Pieteeditundeline ja väljapeetud lahendus, mis balansseerib osavalt ajaloolise hoone väärikuse ja trendikate lahenduste vahel nii, et võidavad kõik. Eriti väärib esiletoomist hoone
endisest sisehoovist kujundatud fuajee, mille kaevulaadset ruumi on osavalt liigendatud puidust ühendusteedega koridori ja numbritubade vahel.“
Foto: Terje Ugandi
Tallinna Lastehaigla vastsündinute ja imikute osakond
Mari Põld (T43 Sisearhitektid)
Žürii kommentaar:
„Väga keerulise lähteülesandega objekt, kus meditsiiniliste seadmete, funktsionaalsete vajaduste ja hügieeninõuete vahel on seatud eesmärgiks tagada võimalikult meeldiv ja kodune keskkond emadele, kes oma ravi vajava vastsündinuga seal sageli pikki nädalaid ja kuid koos viibivad. Intrigeerivalt mõjub ilma akendeta koridori kiiskavvalge lahendus, mis vastupidiselt tavaeeldustele ei mõju külmalt ja steriilselt, vaid hoopis helgelt ja soojalt. Siin on rõhutamist vääriv, et kõrgetasemeline professionaalne lahendus on saanud osaks tervishoiuasutusele.“
Foto: Tõnu Tunnel
Riin Kärema, Kerli Lepp, Mari Põld
Žürii kommentaar:
„Sisearhitektuur jätkab hoone arhitektuurset põhiideed – väikelinlikku keskkonda sulandamiseks koosneb hoone justkui mitmest erinevast ümbritseva keskkonna mastaabist lähtuvast hoonest, mille vaheala on kokku ehitatud. Kontseptsioon on lõpuni välja mängitud, suured klaaspinnad ning tellisseinad toimivad koostöös hästi. “
Foto: Kristjan Lust, Tõnu Tunnel, Terje Ugandi
Eesti Kunstiakadeemia uus hoone
Tarmo Piirmets, Raul Tiitus (Pink)
Žürii kommentaar:
„Arhitektuurivaldkonna jaoks märgilise tähtsusega hoone on saanud oma rollile vastava sisearhitektuuri lahenduse. Interjöörides on loominguvabadust kehastav mitmekihilisus, kus hoone varasemate kihistuste eksponeerimise kõrval on trendikad lahendused ja üllatusi pakkuv ruumiloome. Küllalt keerulise funktsionaalse skeemiga hoone on uute lisanditega osavasti tänastele vajadustele vastavaks kohandatud. Kui välisilmes on erinevad ehitusetapid selgesti loetavad, siis interjööris on seotud kõik ühtseks tervikuks. Kirsiks tordil on siin-seal ajaloolised detailid, nagu trepipiirded ja aknalauad funktsionalistlikus hooneosas või siis muljetavaldavalt massiivsed varjendiuksed nõukogudeaegses kihistuses.“
Foto: Tõnu Tunnel, Päär Keedus
Eesti Sisearhitektide Liidu Vello Asi nimeline tudengipreemia 2019 – Kirke Kalamats
Koostöös Eesti Kunstiakadeemia sisearhitektuuri osakonnaga väljaantava nimelise tudengipreemia saaja kannab edasi legendaarse sisearhitektuuri õppejõu Vello Asi väärtushoiakuid – tema põhimõtteid, eetikat, suhtumist töösse ja loomingusse.
Eesti Maastikuarhitektide Liidu aastapreemiad 2019
Žürii: maastikuarhitekt Martin Allik, maastikuarhitekt Kristian Nigul, arhitekt Kaja Pae, urbanist-linnaplaneerija Kristi Grišakov, maastikuarhitekt Merle Karro-Kalberg.
Aastapreemia – Valga keskväljak
Gianfranco Franchi, Chiara Tesi, Rea Sepping (Franchi+Associati)
Žürii kommentaar:
„Valga keskväljak on õige ruum õiges kohas. Ajaloolise 8. kvartali avamine ja väljakuks kujundamine on kahaneva väikelinna eeskujulik kokkutõmbamise suunamine. Valga väljak kummardab ajaloolise hoonestuse ees, tõstab selle esile ilma ennast peale surumata. Loodud ruum on mitmekihiline, väljaku sopid ja nurgad kui optiline illusioon: väljak tundub suurem ja rikkalikum kui esmapilgul arvata võiks. Uus väljak voolab orgaaniliselt majade vahel ja toob Valgast esile parima. See koht ei kisa tähelepanu järele, väljak on rahulik ja tasakaalukas, mitte enesekeskne Instagrami-maastik.”
Foto: Maris Tomba
Koostööpreemia – Paide keskväljaku ruumieksperiment 2017-2019
Elo Kiivet
Žürii kommentaar:
„Paide ruumieksperiment on katsetuskultuuri edulugu. Eksperiment tõestas, et väärikat ja aktiivset ruumi saab luua ka koos linlastega. Linnaelanike ruumilised vajadused on oskuslikult ja arusaadavalt maastikuarhitektuuri keelde tõlgitud. Selles ruumis saavad kokku mitu ebamäärast ruumiloome tegurit: kogukonna mõtted, omavalitsuse tahe, ajutine ruumilahendus, linna haarava suursündmuse (arvamusfestivali) positiivne mõju. Küsimusele, kuidas luua koos ajutist ruumi, on vastatud selgelt ja arusaadavalt: küsi inimestelt ning loo ja ehita koos nendega.“
Foto: Maris Tomba
Järjepideva töö preemia – Tartu Linnavalitsus
Žürii kommentaar:
„Tartu linnavalitsus on aastaid silma paistnud läbimõeldud tegevusega inimsõbralikuma, mitmekesisema ja erinevaid liikumisviise soodustava avaliku ruumi loomisega. Oluline on seejuures olnud tahe otsida dialoogi linnaelanike, linnavalitsuse, projekteerijate ja ehitajate vahel. Tulemuseks on välialad, mis vaatamata sellele, et võivad olla ehitatud erineval ajal, mõjuvad ühtselt ja rikkalikult.“
Ideepreemia – Balti paviljon Veneetsia Arhitektuuribiennaalil
Kārlis Bērziņš, Niklāvs Paegle, Dagnija Smilga, Laila Zariņa, Jurga Daubaraitė, Petras Išora, Ona Lozuraitytė, Jonas Žukauskas, Johan Tali
Žürii kommentaar:
„Veneetsia XV arhitektuuribiennaali Balti riikide ühine ekspositsioon „Balti paviljon“ oli ainulaadne. Terve Baltikumi käsitlemine ühtse ruumi ja maastikuna oli kõrgetasemeline saavutus. Kokku koguti Balti riikidele maastikud ja neid on vaadeldud tervikuna, mitte riigipiiride tükeldatud osadena.“
Foto: David Grandorge, Ansis Starks, Johan Tali, Jonas Žukauskas
Tudengitöö preemia – TalTechi maastikuarhitektuuri tudengite uurimistöö „Ajutine Mustamäe”
Priit Ingver, Maire Suimets, Elina Lobunkova, Birgit Pukk, Anete Tammeveski,
juhendaja Kristi Grišakov.
Žürii kommentaar:
„Tudengiprojekt „Ajutine Mustamäe“ otsib vastuseid küsimusele kuidas luua paremat avalikku ja poolavalikku ruumi ajutiste ja/või soodsate maastikuarhitektuuri lahendustega. Mustamäe töö vajalikkus ja mahukus on muljetavaldavad ja tekitavad aukartust. Piiratud rahaliste võimaluste juures on koostööna välja pakutud ajutised lahendused usutav akupunktuuri meetod, mis täidab püstitatud eesmärgi – parema väliruumi loomise.“
Eesti arhitektuuriajakirja Maja ja kultuurilehe Sirp ruumipublikatsiooni aastapreemiad 2019:
Žürii: kirjandusteadlane Jaak Tomberg.
Maja aastapreemia – Siim Tuksam, „Aga miks?“
Jaak Tomberg:
„Sidusa arenduse ja üldistusjõuliste lõppjäreldustega väga a(s)jakohane artikkel inimmõtlemise ja masinmõtlemise sümbioosi võimalikkusest arhitektuurses loomeprotsessis. Artikkel visandab väga ökonoomselt ehituskunsti evolutsioonilise arengu põhijooned ja jõuab lõpuks arhitekti nüüdisaegse oluseisuni, milles tasuks püüelda masinmõtlemise ja inimmõtlemise tasakaalustatud koostoimet. Tugevatel ajalooteadmistel põhinev, filosoofilisi ja tunnetuslikke süvakaemusi pakkuv tekst, mis valgustab distsipliini olemust väljapoolegi ning võiks olla lähtealuseks pikemale uurimusele.“
Maja äramärkimine arhitektuurimõtte edendamise eest – Urmo Mets, „Mõõdetavast ja mõõtmatust arhitektuuris“
Jaak Tomberg:
„Väga mõjus ja mõtlemapanev arhitektuurifenomenoloogiline essee ühelt poolt arhitektitöö raskesti teadvustatavast, sageli sõnastamata jäävast osast ning teiselt poolt mitteverbaalsest ja puhtaistingulisest toimest, mis arhitektuuri juures on sageli esmane ja määrav. Arhitektuurilise tegevuse mõõdetavate atribuutide asemel küsitakse artiklis selle mõõdetamatu kihistuse järele. Tekst on ühtaegu nii süvakaemuse dokument kui ka missioonitunde manifest, see toimib ühevõrra hästi nii kirjelduse kui ka ettekirjutusena.“
Sirbi aastapreemia – Eva-Maria Truusalu, „Ruumi potentsiaal alushariduses”
Jaak Tomberg:
„Artikkel rõhutab mängu olulisust fantaasia kultiveerimisel ning sedakaudu mõtlemise, seoseloome ja loovmõtlemise arendamisel. Vaatluspõhiselt käsitletakse ruumi ja mängu omavahelisi seoseid ning ruumi rolli mängukogemuse kujunemisel. Vastavalt sellele pakutakse lühidas tekstiruumis välja mängulisusest lähtuv, XXI sajandi pädevustele vastav võrdlemisi üksikasjalik lasteaiaruumi idee. Artikli fookus on leidlik, teema a(s)jakohane. Tekst on hästi kirjutatud, väga tugeva pedagoogilise sõnumiga ning pakub kindlapeale huvi ka lugejaskonnale väljaspool ruumiloome distsipliinipiire.“
Arhitektuurivaldkonna loomeliitude ja Eesti Kultuurkapitali arhitektuuri sihtkapitali preemiaid antakse ühisel sündmusel välja tänavu juba viiendat korda.
Sündmuse korraldajad on Eesti Arhitektide Liit, Eesti Sisearhitekitde Liit ning Eesti Maastikuarhitektide Liit, 2019. aasta auhinnatseremoonia peakorraldajana. Peaartneriteks on Eesti Kultuurkapitali arhitektuuri sihtkapital ja Arhitektuurikirjastus MTÜ.
Preemiate väljaandmist toetavad Eesti Kultuurkapital ja Kultuuriministeerium. Auhinnatseremoonia suurtoetajad olid sel aastal Luminec, Extery, Fagerhult. Tseremoonia toimumist toetas ka Tartu linn.
Toetajad: Aluprof, Bole, Bruns Pflanzen, Eg-Trading, Floorin, Geberit, Juhani Puukool, Jung, Lincona, Nophadrain, Puustelli, Rake, Thermory, VectorWorks – Ultirender, ViaCon, Wermstock.
Pressiteated allalaadimiseks: EST / ENG / RUS
Maja ja Sirbi artiklipreemiaga tunnustatakse ruumiloome valdkonna parimaid artikleid
PRESSITEADE
Kirjutamine on oluline ruumiloome valdkonna arengu allikas. Arhitektuuriajakiri Maja ja kultuurileht Sirp annavad esmakordselt välja preemia mõlema väljaande artiklile. Hinnatakse nii kriitikat, esseistikat kui ka arhitektuurivälja piire avardavat uurimistööd.
Sirbi arhitektuuritoimetaja Merle Karro-Kalberg: „Ruumiloome on üldjuhul praktiline valdkond, mille eesmärk on meid ümbritsevat ruumi reaalselt muuta ja selle arengut suunata. Loomise ja praktilise tegevuse juures on oluline eriala sügavam mõtestamine, kitsaskohtade näitamine ning tegevuse asetamine laiemasse konteksti. Hea ruumi loomine on ka intellektuaalne tegevus. Kirjutamine aitab ruumi mõtestada ja ka probleeme esile tuua.“
Maja peatoimetaja Kaja Pae: „Arhitektuuri teha ja ruumiloomes osaleda on võimalik paljudel viisidel, sealhulgas kirjutades. Arhitektuur on laiahaardeline valdkond – selles on nii mõõdetav kui ka mõõtmatu osa ja kirjutamine on üks vahend selle laiahaardelisusega töötamiseks. Parimad tekstid joonistavad välja, et arhitektuur ei taasesita elu ega ole pelk probleemilahendaja, vaid loob midagi uut.“
Nominentide valikut iseloomustab žüriiliige, Tartu Ülikooli kirjandusteadlane Jaak Tomberg, nii: „Tekstide ampluaa, millel põhineb tänavuste ruumipublikatsioonipreemiate nominentide valik, annab tunnistust selle valdkonna elujõulisusest ja mitmekesisusest. Siit võib leida tekste, mis käsitlevad kriitiliselt mõnd arhitektuurilist või ruumiloomelist üksikobjekti, kuid tõusevad arenduse käigus kõrgemale pelgalt n-ö arvustuslikkusest ning lisavad kui tahes erinevas vormis midagi üldistavat ruumiloome kui sellise mõistmisse. Neis on miskit, mis on nende eneste sees neist enestest enam.“
Ajakirja Maja nominendid on:
- Joonas Hellerma, „Kõikjal kodus“
- Marianne Jõgi, „Ka seinad räägivad“
- Andres Kurg, „Ärge juhatage mind, las ma olen eksinud“
- Leonhard Lapin, „Kommunismiohvrite memoriaal Maarjamäel“
- Urmo Mets, „Mõõdetavast ja mõõtmatust arhitektuuris“
- Siim Tuksam, „Aga miks?“
Kultuurilehe Sirp nominenid on:
- Kadri Kallast, „Kas Ateenat ei ole enam?“
- Tarmo Richard Klamp, „Mustamäe garaažiühistud ühisvara tragöödia keskmes“
- Margit Mutso, „Insener, kes armastab keerulisi ülesandeid. Intervjuu Karl Õigeriga“
- Triin Ojari, „Valuvaigisti asemel ehk Küsimus ilust“
- Eva-Maria Truusalu, „Ruumi potentsiaal alushariduses“
Laureaadid kuulutatakse välja Eesti Arhitektuuripreemiate auhinnagalal 6. detsembril Tartus Kammivabrikus.
Auhinnaks on Maja ja Sirbi aastatellimus ning rahaline preemia viissada eurot (500€) artikli autorile.
Toetab Eesti Kultuurkapital.
Nominendid: https://arhitektuuripreemiad.ee/et/nominendid-2019/
